Obsah (5)

§ 101§ 96§ 120§ 100§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja ja Margit Jäätma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. august 2024 Tsiviilasja number 2-23-104

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja sünnist saadik elanud emaga. Kostja ei ole püsivalt koos hageja ja hageja emaga elanud. Vanemad ei ole leppinud kokku lapse ja isa suhtluskorras ning kohus pole suhtluskorda kindlaks määranud. Hageja kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega on tegelenud peamiselt hageja ema, kes on ostnud hagejale riided ja jalanõud, ravimid, hügieenivahendid, raamatud jm hagejale vajalikud asjad, kandnud hageja elamis-, söögi- ja transpordikulud ning koolikohustuse täitmisega seotud kulud. Hageja kulutused ühes kuus on eluasemele 80 eurot, toidule 250 eurot, transpordile 40 eurot, sideteenustele 9 eurot, tervishoiule 10 eurot, hügieenitarvetele (juuksurile) 30 eurot, koolikohustuse täitmisele 30 eurot, riietele-jalanõudele 50 eurot, vaba aja sisustamisele 30 eurot, muusikakoolile 21 eurot ja muudeks vältimatuteks püsikulutusteks 40 eurot, kokku ca 590 eurot. Kostja ei ole hageja ülalpidamiseks elatist tasunud, mistõttu nõuab hageja elatist ka tagasiulatuvalt ajavahemiku 27. jaanuar 2022 kuni 26. jaanuar 2023 eest. Hageja ei nõustu kostjaga, et emal ei ole õigus hagejat elatise nõudes esindada. Hageja ema kasvatab hagejat, seega on ema õigustatud ka hageja nimel elatisehagi esitama. Kostja ei ole tõendanud, et on ajavahemikul 27. jaanuar 2022 kuni 26. jaanuar 2023 hageja ülalpidamise kohustust vähemalt perekonnaseaduse (

) § 101 sätestatud määras täitnud. Kostja tehtud üksikute kulutustega ei saa lugeda ülalpidamise kohustust täidetuks. Elatis on mõeldud selleks, et tagada rahaliste vahendite olemasolu hageja igapäevavajaduste tagamiseks. Seetõttu ei ole põhjendatud vähendada

§ 101

alusel arvutatava elatise summat kulude võrra, mida kostja kandis hagejaga Rootsis kontserdil käies või hagejale ca 600 eurot maksvat telefoni ostes. Hageja möönab, et ülalpidamise kohustuse täitmisena saab käsitada kostja makstud loodussõbraliku disaini ringi tasu ja hageja igakuist mobiiltelefoni tasu. XXXXX teleteenuste kulu ei ole hageja kulu, sest see ei ole hageja elukohaks. Hageja kontole raha kandmine ei ole ülalpidamise kohustuse täitmine, sest hageja ema ei ole andnud nõusolekut kanda elatis hageja pangakontole ega kiitnud sellisel viisil ülalpidamise kohustuse täitmist heaks. Kostja ema, O.P., poolt hageja pangakontole raha kandmine ei ole ülalpidamise kohustuse täitmine.

1. Kostja hagi ei tunnistanud. Menetluskulud palus kostja jätta hageja seadusliku esindaja kanda. Hageja vanematel on ühine hooldusõigus, seega ei ole võimalik määrata, kes saaks hagejat elatise nõudmisel esindada. Tõele ei vasta hagis esitatud väited, et kostja ei ole püsivalt koos hageja ja hageja emaga elanud. Nii nagu hageja ema varasemalt soovis, on kostja ja hageja suhelnud hageja vajaduste osas otse ja omavahel, mistõttu hageja emal puudub teadmine, kui suures osas või kuidas kostja hageja ülalpidamise eest hoolitseb. Kostja ja hageja kohtuvad peaaegu igapäevaselt, kostja hoolitseb hageja igakülgsete vajaduste eest, mis tekivad koolis käies, huviringidest osa võttes, sõpradega suheldes jne. Kostja sõidutab, söödab, annab taskuraha kiireteks kulutusteks ja ostab hagejale hageja soovitud asju. Kostjale teadaolevalt ei panusta hageja ema hageja kasvatamisse rahaliselt mitte väga palju rohkem kui on riiklik lapsetoetus. Elatise määramine hageja emale kahjustaks hageja harjumuspärast elatustaset, sest kostja ei saaks enam samaväärselt hageja eest hoolitseda, kui ta on seda seni teinud. Kostja annab hagejale sularaha või kannab raha 3 ülekandega kaardile, et hageja saaks koolikohvikust süüa osta. Pärast kooli ja enne huviringe ning muusikakooli käivad kostja ja hageja tavaliselt koos söömas. Kuna kostja pangakonto on arestitud, käivad hageja huvides toimunud tehingud ja ülekanded kokkuleppel kostja ema, O.P.ga, tema Swedbanki konto kaudu. Kostja arvates tuleks teise astme ülenejate sugulaste täidetud ülalpidamise kohustust lugeda ka kostja ülalpidamise kohustuse täitmiseks. Kostja on tagasiulatuva elatise nõude perioodil teinud hagejale või tema huvides pangaülekandeid kokku 471 eurot 14 senti. Valdavalt on rahad liikunud kostja ja hageja vahel sularahas. Kokku on kostja tagasiulatuvalt nõutud elatise perioodil tasunud hageja ülalpidamiseks 1935 eurot 10 senti. Kuna kostja on kandnud väga suure osa kuludest sularahas, pole selliste kulude tõendamine tagantjärgi enam võimalik. Kostja leiab, et hagis väljatoodud hageja ülalpidamiskulud on ülepaisutatud. Kostja on ülalpidamise kohustust täitnud vastavalt hageja ema ja kostja vahelisele kokkuleppele, millisest oli teadlik ka hageja ning selline ülalpidamise kohustuse täitmine kestis
2. a veebruarist kuni
3. a veebruarini. Seega ei nõustu kostja tagasiulatuva elatise nõudega ja palub see jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja soovib elama asuda kostja juurde, seega peaks elatise määrama hoopis hageja arvelduskontole. Kostja taotleb, et kohus määraks kostja või hageja enda tulevase elatise saamiseks õigustatud isikuks. Kostja palub, et kohus mõistaks hageja seaduslikult esindajalt hageja kasuks välja alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 215 eurot 64 senti lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis
2. oktoobri
3. a otsusega menetlusse võtmata hageja hagi hageja seadusliku esindaja vastu elatise väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 215 eurot 64 senti kuus alates
4. jaanuarist 2023 kuni
5. märtsini 2023 ning 260 eurot 33 senti kuus alates
6. aprillist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta
7. aprillil vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning elatise suuruse arvestamisel võetakse arvesse

§ 101lg 5.

Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Sünnitunnistusest lähtuvalt on hageja vanemad P.V. ja kostja, kes on kohustatud

§ 96

lg 1 kohaselt andma hagejale ülalpidamist.

§ 120

lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Kuigi vanemate vahel on kohtus pooleli vaidlus hageja hooldusõiguse üle (tsiviilasjas nr 2-23-5219), elab hageja käesolevalt emaga, seega on hageja ema

§ 120

lg 4 alusel õigustatud hageja nimel elatise hagi esitama ning hagejat ka käesolevas asjas esindama. Kostja palub, et kohus mõistaks hageja emalt välja elatise. Kuna elatise nõudmisel on hagejaks laps ning last saab kohtumenetluses esindada last kasvatav vanem ehk siis antud juhul hageja ema, tuleb kostja esitatud hagi hageja nimel hageja emalt elatise väljamõistmiseks jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 12 alusel menetlusse võtmata. Asjaolude muutumise korral (nt hageja asub elama teise vanema juurde) saab kostja hagejat elatise nõudmisel esindada, kui selleks peaks vajadus tekkima. 4 Asja materjalidest nähtuvalt elab hageja emaga ning nõuab kostjalt elatist

§-s 101 arvutatud summas alates maksekäsu avalduse esitamisest s.o

1. jaanuarist 2023 ning aasta tagasiulatuvalt. Kostja ei ole nõus tasuma elatist tagasiulatuvalt, kuna täitis ülalpidamise kohustust
2. a veebruarist kuni
3. a veebruarini vastavalt hageja esindaja ja kostja vahelisele kokkuleppele, millisest oli teadlik ka hageja. Kokkulepe kohaselt on kostja tasunud hageja toidu eest, ostnud raamatuid, riideid, telefoni, viinud kontserdile, kandnud oma ema arvelduskontolt hageja arvelduskohtule raha, andnud sularaha ning tasunud hageja telefoniarve ja loodusringi tasu. Kohtuistungil avaldas kostja, et on nõus tasuma elatist alates septembrist 2023 miinimummääras. Kuna hageja nõuab elatist määras, mis vastab

§ 101lg-s 1 sätestatud määrale, ei pea hageja oma kulutusi tõendama.

Seega jätab kohus kostja vastuväited, mis puudutavad hageja kulutuste suurust, tähelepanuta.

§ 100

lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira

§ 100

lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

§ 100

lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Kostja on tuginenud hageja ülalpidamise kohustuse täitmisel vanemate kokkuleppele. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ema kirjavahetuses kostjale öelnud, et hageja on piisavalt vana, et isa ja laps saavad omavahel asjad räägitud ja klaaritud ning ka istungil avaldanud, et kooliasjad olid kostja kanda. Sellest võib järeldada vanemate soovi kokkuleppe sõlmimiseks, samas ei nähtu tõenditest ega ka vanemate kirjavahetusest täpsemalt kokkuleppe sisu ega tingimusi. Alaealine laps ei ole võimeline adekvaatselt hindama, millised summad tema ülalpidamiseks kuluvad ning alaealise lapsega ei saa ka vanem ülalpidamise kokkulepet sõlmida. Asjaolu, et hageja ema ei olnud suuteline oma isiklike probleemide tõttu kostjaga suhtlema, ei tähenda seda, et kostjal ei oleks kohustust hagejale ülalpidamist anda. Kostja ema kontolt hageja kontole raha kandmist ei saa pidada kostja ülalpidamise kohustuse täitmiseks, kuna asja materjalidest nähtuvalt vanematel sellekohane kokkulepe puudus, samuti ei nähtu asjaoludest, et hageja seaduslik esindaja oleks sellise elatise maksmise viisi hiljem heaks kiitnud. Seega leidis maakohus, et antud juhul ei saa lugeda tõendatuks kostja väidet, et pooltel oli olemas hageja ülalpidamiseks kokkulepe. Kohtule esitatud tõenditest (dtl 58–116) nähtuvalt on kostja mõnevõrra hageja ülalpidamises osalenud, kuigi ei ole seda teinud piisaval määral. Ka hageja ema on möönnud, et kostja on tasunud hageja telefoniarve ja loodussõbraliku disaini ringi tasu ning istungil avaldanud, et kostja on hagejat minimaalselt toetanud (ostnud riideid). Seega on põhjendatud lugeda nende kulutustega kaetuks ülalpidamise kohustuse täitmine tagasiulatuval perioodil. Arvestades elatise maksmise eesmärki, milleks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine, ning asjaolu, et kostja on mingil määral ülalpidamises osalenud ja seda, et hageja ei ole aasta enne kohtusse pöördumist kostjalt muul viisil (nt raha kandmine hageja ema arvelduskontole) ülalpidamist nõudnud, ei ole aasta tagasiulatuva elatise (s.o 27. jaanuar 2022 kuni 26. jaanuar 2023) nõue

§ 108alusel põhjendatud.

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, kooliasjade- ja meelelahutuskuludest. Vajalikeks kuludeks on kõik lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega seotud kulud. Kostja ei tõendanud hageja ülalpidamise kohustuse nõuetekohast täitmist, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt ülalpidamist. Eeltoodud põhjendustel leidis maakohus, et kostjal tuleb hagejale 5 anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Seega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku

1. jaanuar 2023 kuni
2. märts 2023 eest 215 eurot 64 senti kuus ja alates
3. aprillist 2023 260 eurot 33 senti kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta
4. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4 (järgmine indekseerimine on 1.

aprillil 2024) ning elatise suuruse arvutamisel võetakse arvesse lapsetoetus (

§ 101lg 5), mis laekub hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 164 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p 3 osas (välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis 215 eurot 64 senti kuus alates
2. jaanuarist 2023 kuni
3. märtsini 2023) ning muuta resolutsiooni p 4 sõnastust selliselt, et elatis 260 eurot 33 senti kuus mõistetaks välja alates
4. augustist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni, mitte
5. aprillist
6. Maakohus on rikkunud õigusnormi. Kostja on tõendanud, et osales hageja eest hoolitsemises vastavalt kolmepoolsele kokkuleppele hageja, hageja seadusliku esindaja P.V. ja kostja vahel. Maakohus pole andnud selget hinnangut, kas poolte vahel oli leping ja kuna üks pool soovis lepingut lõpetada, sai kokkulepitut muuta alates kohtuotsusest. Tahteavalduse lepingu sõlmimiseks tegi hageja seaduslik esindaja – et astub hooldussuhtest kõrvale ja jätab oma õigused ja kohustused alaealise lapse kanda. Kui kaks seaduslikku esindajat lepivad omavahel kokku, kuidas hakkab toimuma alaealise lapse hooldamine, ei ole sellisele leppele seadusest tulenevat vorminõuet. Elatist võib nõuda seaduslik esindaja. P.V. loobus sellest õigusest. P.V. kohtusse pöördumine ei lõpeta poolte kolmepoolset lepingut. Hageja tunnistas lastekaitsespetsialistile, et isa hoolitseb igapäevaste kulutuste eest ja et ema pöördus kohtusse tema teadmata. Kostja esitas perelepitajale kulutuste nimekirja. Kostja kohustused said kindlaks määratud kolmepoolse leppega ning kostja püüdis saavutada teatud tulemuse või tegi vähemalt tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Kui lepingus oli lahtisi tingimusi, võis need jätta tulevikuks või ühe lepingupoole või kolmanda isiku (hageja) määrata. Hageja ja hageja seaduslik esindaja on solidaarvõlausaldajad, kostja võis kohustuse täita kõigile või mõnele neist. Kohustuse täitmine ühele võlausaldajatest vabastab kohustuse täitmisest teistele solidaarvõlausaldajatele. Maakohus jättis
7. septembril 2023 esitatud tõendid põhjendamatult arvestamata. Hageja seaduslik esindaja oli menetlust puudutavatest olulistest asjaoludest juba
8. juulil 2023 teadlik. Hageja seaduslik esindaja valetas teadlikult lepingulisele esindajale, et kostja ei osale ülalpidamises. Kõnealune tõend tekkis esmakordselt
9. juulil 2023 ja sai koheselt teatavaks seaduslikule esindajale P.V.le ning tõendi juurde kuuluvad tšekid jne olid tol hetkel paberkandjal, nende skaneerimine ja digitaliseerimine ning korrastamine võttis ka aega. Maakohus rikkus TsMS § 331 lg-t
10. TsMS § 399 p-de 1 ja 5 kohaselt võivad pooled alles kohtuistungil esitada eelmenetluses esitamata tõendeid ning kohus peab uurima kõiki vastuvõetud tõendeid. Maakohtul tulnuks TsMS § 352 lg 1 kohaselt istung mõjuval põhjusel edasi lükata. 6 Maakohus tegi lahendi asjaolusid lõplikult välja selgitamata ning leidis vääralt, et kostja ei ole absoluutselt hageja ülalpidamises alates
11. jaanuarist 2023 kuni kohtuotsuseni osalenud. Isegi istungil on P.V. möönnud, et teatud osas on kostja kohustust täitnud. Kostja on ajavahemikul
12. jaanuar 2023 kuni
13. juuli 2023 täitnud oma kohustused vastavalt hageja seadusliku esindaja ja elatist saama õigustatud isiku (hageja) kokkuleppele ja poolte vahel välja kujunenud tavast ja praktikast lähtuvalt. Täidetud on kohustus õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kuigi vastaspoole lepinguline esindaja püüdis esitada vastuväiteid, et kostja kohustust on täitnud justkui kolmas isik – kostja ema O.P. – ja sel juhul ei ole see kostja kohustuse täitmisena vaadeldav, leidis ka maakohus otsuses, et

sätetele ning Riigikohtu praktikale tuginedes on see lubatud ja seda põhimõtet kinnitab ka VÕS § 78 lg

1. Kostja taotles täiendavate tõendite vastuvõtmist ringkonnakohtult.
2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hageja ülalpidamise kohustuse täitmise kohta ei ole sõlmitud kokkulepet. Kostja esitatud kostja ja hageja ema P.V. sõnumid ei tõenda kostja väidetud kolmepoolse lepingu sõlmimist. Kostja ei ole esile toonud, millised väidetava kolmepoolse lepingu tingimused olid, sh kuidas ja millistel tingimustel pidi kostja hageja ülalpidamiskohustust täitma. Ebaselgeks jääb ka see, kuidas tuleks sisustada väidetavat kokkulepet selle kohta, et „P.V. astub hageja hoolsuskohustusest kõrvale ja jätab oma õigused ja kohustused sellega seoses alaealisele lapsele.“ Hageja möönab, et

võimaldab vanematel alaealise lapse ülalpidamise täitmises kokku leppida. Kostja ja hageja ema P.V. ei ole sellist kokkulepet sõlminud. Kostja ei ole arvestanud

§ 100

lg 3 sätestatuga, mille kohaselt ei välista ega piira vanemate vahel

§ 100

lg 3 esimeses lauses nimetatud kokkuleppe sõlmimine seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Isegi kui kostja ja hageja ema vahel oleks olnud sõlmitud

§ 100

lg 3 nimetatud kokkulepe, ei oleks see takistanud hagiavalduse esitamist ega kostjalt elatise välja mõistmist. Kostjalt alates

1. jaanuarist 2023 elatise välja mõistmise eeldused on täidetud. Kostja ei tasunud hageja ülalpidamiseks elatist ega teinud seda ka maakohtu menetluse ajal. Esimese elatise makse tegi kostja alles
2. a detsembris. Tänaseks on kostja tasunud oktoobri, novembri ja detsembri elatise. Kostja väidab, et ta on kuni
3. a juulini (k.a) hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja ei nõustu sellega. Nagu eespool märgitud, tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist elatise tasumise teel. Kostja ei ole seda teinud ega ole ka väitnud, et ta oleks seda teinud. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks õigustatud isik ei ole alaealine laps ise, vaid teine vanem, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Vanem on täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Lapse arveldusarvele tehtud ülekanded saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kui lapsega kooselav vanem sellisel viisil ülalpidamiskohustuse täitmise heaks kiidab. Kostja poolt hageja ülalpidamiskohustuse saaks lugeda täidetuks juhul, kui kostja oleks kohtumenetluse ajal tasunud hageja ema P.V. pangakontole igakuiselt elatist. Kostja ei ole seda teinud. Apellatsioonkaebuses on kostja asunud seisukohale, et kuna ta on teinud mõningaid kulutusi lapsele, saab sellega lugeda tema ülalpidamiskohustuse täidetuks. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta on hagejat vahetult ülal pidanud vähemalt

§-s 101 sätestatud ulatuses. Kostja rikkus eeltoodud

-i normidest tulenevalt kohustust tasuda hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist vähemalt

§-s 101 sätestatud määras. Seega on kostjalt alates

1. jaanuarist 2023 elatise väljamõistmise eeldused täidetud. 7 Kostja väited selle kohta, et hageja ema P.V. ei ole õigustatud olema praeguses menetluses hageja seaduslik esindaja, on põhjendamatud. Maakohus keeldus põhjendatult kostja
2. septembril 2023 esitatud tõendite vastuvõtmisest. Maakohtu istung toimus
3. septembril
4. Kostja esitas vaidlusalused tõendid asja juurde
5. septembril 2023 (tegemist oli laupäevaga). Kostja ei järginud seega TsMS-is sätestatud põhimõtteid tõendite esitamise kohta, sh kohustust esitada tõendid hiljemalt 7 päeva enne istungit. Kostjal ei olnud seejuures takistust tõendite varasemaks esitamiseks. Kostja koostatud kulude nimekirjas sisalduv viimane kulutus on väidetavalt tehtud
6. juulil
7. Isegi kui maakohus oleks vaidlusalused tõendid asja juurde võtnud, ei oleks see hageja hinnangul saanud mõjutada kostjalt hageja kasuks alates
8. jaanuarist 2023

§ 101alusel arvutatud summas elatise välja mõistmist.

Hageja vaidles kostja esitatud tõendite asja juurde võtmisele vastu.

1. Tartu Ringkonnakohus keeldus
2. augusti
3. a määrusega kostja apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Samas tuleb kohtulahendi selguse ja täidetavuse huvides täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmist puudutavas osas, väljamõistetud igakuise elatise summa komponente puudutavas osas ja hageja täisealiseks saamise kuupäeva osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
5. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes elatise väljamõistmise osas ajavahemiku eest
6. jaanuar 2023 kuni
7. juuli
8. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust vaidlustatud osas.
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagi õigesti osaliselt rahuldanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt korrata. Arvestada tuleb samas ka allpool toodud ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
10. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
11. Kostja on apellatsioonkaebuses viidanud sellele, et poolte vahel oli kolmepoolne kokkulepe. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalide põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et vanematel oli olemas hageja ülalpidamiseks kokkulepe. Ekslik on seejuures kostja seisukoht, nagu maakohus poleks andnud sellele selget hinnangut. Maakohus on otsuse põhjenduste p-s 25 võimaliku kokkuleppe olemasolu hinnanud ja järeldanud, et antud juhul ei saa lugeda tõendatuks kostja väidet, et pooltel oli olemas hageja ülalpidamiseks kokkulepe. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist kokkulepet järeldada ka esitatud kirjavahetusest (dtl 51–52). Hageja on põhjendatult viidanud, et asjaolu, et hageja ema ei soovinud kostjaga suhelda ja palus lapsel seda teha ning et kostja on teinud mõningaid kulutusi hagejale, ei tõenda elatiskokkuleppe sõlmimist. Lisaks, isegi kui vanemate vahel on elatise kokkulepe (mida praegusel juhul ei ole menetluses tuvastatud), on lapsel õigus nõuda elatist kohustatud vanemalt perekonnaseaduse alusel (

§ 100lg 3 teine lause).

10.2. Ekslik on kostja väide, et P.V. ei saa hagejat tema seadusliku esindajana elatisenõudes esindada, kuna P.V. väidetavalt loobus sellest õigusest. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja seaduslikuks esindajaks elatisenõude esitamisel saab olla ta ema P.V., kelle juures ta elab.

§ 120

lg 4 järgi ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Ka asjaolu, et P.V. avaldas 8 kirjavahetuse kohaselt soovi kostjaga mitte suhelda, ei tähenda, et ta ei võiks oma last elatisenõudes esindada. 10.

1. Kuigi ringkonnakohus pole Tartu Linnavalitsuse
2. oktoobri 2023 seisukohta tsiviilasjas nr 2-23-5219 vastu võtnud, kordab ringkonnakohus
3. augusti
4. a määruses märgitut, et tegemist pole asjakohase tõendiga. Lapse selgituste alusel ei saa lugeda tõendatuks, et kostja oleks vaidlustataval ajavahemikul nõuetekohaselt elatise maksmise kohustust täitnud. 10.
5. Ringkonnakohus ei nõustu, et ülekandeid lapsele saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Ringkonnakohus kordab lisaks ka maakohtu menetluses märgitut, et reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud (vt ka RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-3-07, p 12). Praegusel juhul ei ole tuvastatav vastav nõusolek või hilisem heakskiit. 10.
6. Nagu hageja vastuses apellatsioonkaebusele märgib, pole enne maakohtu otsust kostja hageja seaduslikule esindajale elatisesummat tasunud, ka mitte pärast hagi esitamist. Seega pole kostja kohaselt hageja ülalpidamiskohustust täitnud. 10.
7. Praegusel juhul on maakohus arvestanud seda, et kostja on teinud teatud kulutusi hageja heaks, ning jätnud seetõttu tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata. Samas ei nähtu asja materjalidest ja sellele on viidanud ka hageja vastuses apellatsioonkaebusele, et kostja oleks enne maakohtu otsust hageja seaduslikule esindajale elatisesummat tasunud, seda ka mitte pärast hagi esitamist. Isegi kui kostja on teinud mõningaid kulutusi otse lapsele, ei saa seda pidada ülalpidamiskohustuse kohaseks täitmiseks. Asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejat ka vahetult vähemalt

§-s 101 sätestatud ulatuses ülal pidanud. Ekslik on kostja arusaam sellest, justkui oleks maakohus leidnud, et kostja ema kontolt hagejale raha kandmist saaks lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Vastupidi, maakohus on otsuse p-s 25 põhjendatult märkinud, et kostja ema kontolt hageja kontole raha kandmist ei saa pidada kostja ülalpidamise kohustuse täitmiseks, kuna asja materjalidest nähtuvalt vanematel sellekohane kokkulepe puudus, samuti ei nähtu asjaoludest, et hageja seaduslik esindaja P.V. oleks sellise elatise maksmise viisi hiljem heaks kiitnud. 10.

1. Ringkonnakohus lahendas
2. augustil 2024 kostja taotluse maakohtus vastu võtmata jäänud tõendite vastuvõtmiseks, leides, et maakohus keeldus põhjendatult täiendavate tõendite vastuvõtmisest, kuna need olid esitatud hilinenult. Nagu hageja vastuses apellatsioonkaebusele põhjendatult viitab, sätestab TsMS § 329 lg 2 esimene lause, et kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Praegusel juhul kostja nimetatud tähtaega ei järginud. Kostja leiab, et maakohus oleks pidanud istungi mõjuval põhjusel edasi lükkama – ringkonnakohtu hinnangul ei olnud alust ka kostja
3. septembril 2023 (laupäeval) esitatud tõendite tõttu
4. septembri
5. a istungit edasi lükata. Asja materjalidest ei tulene, et kostjal oleks olnud tõendite esitamiseks alles
6. septembril 2023 mõjuv põhjus – viide sellele, et skaneerimine ja digitaliseerimine võtab aega, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks tõendite hilinenult esitamiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isegi kui maakohus oleks esitatud tõendid vastu võtnud, poleks see mõjutanud asja lahendamise tulemust, kuna isiku enda koostatud nimekiri, kostja ema tehtud ülekanded lapsele ja tšekid, kus on käsitsi peale kirjutatud lapse nimi ja lapse osakaal kulutustest, ei tõenda ülalpidamiskohustuse nõuetekohast täitmist. Nagu eelnevalt juba 9 selgitatud, oleks korrakohane elatise maksmine pidanud toimuma elatisesumma maksmisega lapse seadusliku esindaja P.V. kontole. Kokkulepet või hilisemat heakskiitu, mis võimaldaks täita ülalpidamiskohustust otse lapsele või kolmanda isiku poolt ülekandeid tehes, asja materjalidest ei tulene. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsioonkaebuses taotletud viisil.
7. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsuse resolutsiooni otsuse selguse ja täidetavuse huvides täpsustada. 11.
8. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni p
9. Nimetatud punktis rahuldas maakohus hagi osaliselt. Samas ei nähtu otsuse resolutsioonist, mis osas jäi hagi rahuldamata. Asjas nähtub, et maakohus jättis hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt täiendab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni p 2 selliselt, et hagi jääb rahuldamata tagasiulatuva elatise (2824 eurot 40 senti) nõudes ajavahemiku eest
10. jaanuar 2022 kuni
11. jaanuar
12. 11.
13. Riigikohus on oma praktikas pidanud vajalikuks otsuse resolutsioonis selgelt välja tuua, millistest komponentidest igakuise elatise summa koosneb ning nimetada tuleb ka elatise komponendid summaliselt (eurodes) (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 19). Eeltoodut arvestades täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 selliselt, et lisab väljamõistetava igakuise elatise summale (215 eurole 64 sendile) järgmised komponendid: „209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)“. Samuti täiendab ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 selliselt, et lisab väljamõistetava igakuise elatise summale (260 eurole 33 sendile) järgmised komponendid: „249 eurot 78 senti (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)“. Samuti täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 hageja täisealiseks saamise kuupäevaga, lisades otsuse resolutsiooni p 4 lõppu „s.o kuni XXXXXX “. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
14. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 10