← Eesti

2-23-116104/11

Obsah (7)§ 444§ 162§ 174§ 172§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-116104 Tsiviilasi Aktsiase

) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V. T.e (T.) vastu võla nõudes. T AS ja Kostja sõlmisid 01.10.2019 T AS seadmete kasutuslepingu Nr. xxxx. Kostja võttis nimetatud seadme vastu ning Kostja kohustus tasuma seadme kasutamise eest üüri vastavalt esitatud arvetele. T AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arved (nr 11202005255880, nr 12202005776704, nr 1202100345546, nr 20210103773390, nr

  1. Kokku summas 118,57 eurot. Kostja ja T AS sõlmisid järelmaksulepingu, mille kohaselt: - järelmaksulepingust nr xxxx tulenevalt kostja ostis sülearvuti maksumusega 2199 eurot. Antud arvuti osas sõlmiti 21.03.2019 kindlustusleping; teise järelmaksulepinguga nr xxxx ostis kostja nutikella maksumusega 459,99 eurot; kolmanda järelmaksulepinguga nr xxxx ostis kostja kõrvaklapid maksumusega 199,99 eurot; neljanda järelmaksulepinguga nr xxxx ostis kostja kõrvaklapid koos nutikellaga maksumusega 429 eurot; viienda järelmaksulepinguga nr xxxx ostis kostja nutitelefoni maksumusega 1259 eurot. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, rikkudes lepingut ning T AS teavitas 15.02.2021 lepingu lõpetamisest. T AS loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult aadressil xxxx ja e-posti aadressile. 2 Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3181,48 eurot, intress 208,14 eurot, viivis 2010,09 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Lisaks sellele palub hageja mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude jäägi täielikult tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,0863% päevas, alates 18.08.
  2. Lisaks sellele palub hageja mõista välja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seadusjärgses määras. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 15.12.2023 avalikult kohtuteate avaldamisega 29.11.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162

lg 1 alusel.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 172

lg 9 viimane lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (sh käibemaks).

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja juhindudes

§ 175lg 1 õigusabikulud summas 120 eurot.

Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 120 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Tiia Bergson Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.