Obsah (7)

§ 113§ 4034§ 408§ 9§ 401§ 404§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-23-123547 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 24. aprill 2024, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohtuasi Aktiva Finance G

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Menetluskulud

1. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGEJA NÕUE
2. Hagiavalduse kohaselt Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 04.11.2020 krediidikonto lepingu nr KK3617131, mille alusel sai kostja laenu intressi määraga 29,90% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määraks 34,58%. Lepingu alusel on kostjale väljastatud laen 4900 eurot. Leping on sõlmitud sidevahendi abil. Kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel. 25.01.2023 esialgne võlausaldaja lõpetas lepingu, kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 26.01.2023 kostja vastase nõude hagejale. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt

§ 4034lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt.

2. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Finantsinspektsioon on välja andnud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi, mida laenuandja järgis. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ja analüüsis kostja konto väljavõtet. Lisaks on laenuandja kontrollinud avalike andmebaase ja registreid. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (761 SE) on selgitatud, et sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele ei kohaldu

§-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

1. Laenuandja on kostjale, enne lepingu sõlmimist, saatnud euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabelehe, lepingu põhitingimused ja üldtingimused. Kostja on tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud ja lepingu sõlminud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4900 eurot, intressi 374,55 eurot, sissenõudekulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 670,33 eurot ja edaspidi viivise alates 12.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses intressimääras 29,90% aastas. Kostja on kogu krediitkaardi kasutamise perioodi jooksul kasutanud krediiti summas 6755,36 eurot selliselt, et ei ole ületanud sätestatud krediidilimiidi, st teostades tagasimakseid. Kostja on tasunud põhiosa katteks 1851,60 eurot, intressi katteks 2096,83 eurot ja viivise katteks 0,16 eurot. Kokku on kostja teostanud tagasimakseid 3948,59 eurot. II KOSTJA VASTUS
2. Kostja ei tunnista hageja nõuet täies ulatuses. Kostja ei ole mingeid lepinguid sõlminud. Lepingud on tühised. Ainuüksi lepingute koopiate esitamine ei tõenda, et kostja neid pidi täitma ja oli nõus, kursis tingimustest ja sai neid õigesti aru. Allkirjastamata dokument („kliendi andmed ja taotluse andmed“) ei tähenda, et klient on avaldanud tahet laenu saamiseks. Hagist ei ole näha kui palju hageja tasus kostjale arvelduskontole, millal ja kui palju kostja tagastas hagejale perioodil alates 11.2020-01.
3. Laenuandja jättis kontrollimata kostja krediidivõimekust. Kostjal oli 2016-2020 seisuga oli juba kriitiline olukord, kus võetud laenud läksid varasemalt võetud laenude katteks. Kostja viitab Riigikohtu 19.02.2014 otsusele asjas nr 3-2-1-169-13 p
4. Kostja SEB-panga väljavõtte kohaselt 1.09.31.11.2020 kostja palk oli ca 946 eurot kuus, pension 416 eurot, keskmised finantskohustused kuus 1050,48 eurot, majanduskulud 300 eurot ning lisaks miinimumstandart elamiseks 500600 eurot. 2
5. Limiidi suurendamine 29.09.2021 on ka väljastatud valesti ja kontrollimata. Hageja jättis tähelepanuta, et kostja palk on keskmiselt 1000 eurot lisaks pension ca 400 eurot, kostja miinimumstandart elamiseks 500-600 eurot, majapidamiskulud 300 eurot, finantskohustused ca 1 187,43 eurot ja tagasimaksmise suuruse juhul 120 eurot, kostja krediidivõimekus on juba üle piiri, millele hageja ei pööranud tähelepanu, rikkudes

§ 4034lg 6,7.

Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid. Kostjale ei saadetud tutvumiseks mingi süsteemi kaudu ega mingil muul viisil kunagi ja kostjale ei ole üle antud püsival andmekandjal mingeid laenulepingu dokumente.

§ 408

lg 1 kohaselt peavad need andmed nähtuma tarbija tahteavalduses (lepingus), mitte mingis muus dokumendis. Ainsast dokumendist (allkirjastamata) „kliendi andmed ja taotluse andmed“, mis viitab kaudselt lepingule (hageja väide alusel taotluse esitamisel), laenu summat, tingimusi, kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat ega muid andmeid ei nähtu. III KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja väitel on kostja sõlminud 04.11.2020 krediidikonto lepingu nr KK3617131 elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel. Kostja on talle saadetud lepingu põhitingimuste ja üldtingimustega tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud ja lepingu sõlminud. Kostja väitel ei ole ta mingeid lepinguid sõlminud. Laenu ja krediidileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Krediidilepingu võib küll sõlmida mis tahes vormis, kuid poolte, eelkõige hageja esitatud tõendite alusel peab olema tuvastatav kostja tahe laenulepingu sõlmimiseks.

1. Lepingu võib sõlmida elektrooniliselt ja laenuandja portaali vahendusel internetikeskkonnas, kuid see ei võta laenuandjalt kohustust tõendada, et kostja on teatud tingimustel lepingu sõlmimiseks tahteavaldust väljendanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kõik hageja poolt hagiavalduse lisadena esitatud dokumendid, sh. laenutaotlused ja lepingu üldtingimused on kostja poolt allkirjastamata, st. nendest ei nähtu kostja tahteavaldust lepingu sõlmimiseks. Hagiavalduse kohaselt Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 04.11.2020 krediidikonto lepingu nr KK
2. Hagile lisatud kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on krediidikonto lepingu KK361713 järgseid tagasimakseid laenuandjale teinud. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja kontole on laekunud raha Placet Group OÜ selgitusega väljamakse krediidikonto lepingu KK3617131 alusel ja sama lepingu alusel on kostja tasunud arveid. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et kostja on sõlminud krediidikonto lepingu (

§ 401järgi krediidileping) nr KK3617131 Placet Group OÜ-ga.

8.

§ 404

lg 2 kohaselt peavad tarbija tahteavalduses olema märgitud mitmed andmed, mis annavad tarbijale infot sõlmitava tarbijakrediidilepingu, selle lõpetamise ja tagasimakstavate summade kohta, mh peab olema märgitud kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma

§ 404

lg 2 p 2 ja § 4031 lõike 1 p 7 järgi.

§ 408

lg 1 kohaselt peavad need andmed nähtuma tarbija tahteavalduses (lepingus), mitte mingis muus dokumendis. Hagile lisatud kliendi andmed/laenutaotlus on kostja poolt allkirjastamata. Tõenditest (pangakonto väljavõtted) mis viitavad laenulepingu sõlmimisele, laenu summat, tingimusi, ega muid andmeid arusaadavalt ei nähtu.

§ 408

lg 4 sätestab, et kui lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed mh kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole 3 suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda intressi rohkem kui

§-s 94 sätestatud määras. Seega oli kostja kohustuseks maksta hagejale tagasi lepingu järgi saadud laen ja

§-s 94 määras sätestatud intress. 9. Hageja väitel on kostja põhivõlgnevus 4900 eurot ning hageja on kohtuistungil ja viimases seisukohas selgitanud, et kostja on teinud tagasimakseid 3948, 59 euro ulatuses. Kostja väitel kasutas ta konto väljavõtte järgi 4474 eurot ja tagastas 3748 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud arvutusi ega tõendeid selle kohta, et kostja kasutas krediidilimiiti 4900 euro ulatuses, millest tulenevalt lähtub kohus kostja väidetust, et kostja kasutas limiiti summas 4474 eurot ja hageja väitest, et kostja tegi tagasimakseid summas 3948, 59 eurot. Järelikult peab kostja hagejale tagastama põhiosa 525, 41 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja lepingu ülesütlemist 25.01.2023 vaidlustanud ei ole. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest (lepingu ülesütlemisest) kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse.

§-s 94 sätestatud intressimäär oli vaidlusaluse lepingu kehtivuse ajal (04.11.2020-25.01.2023) kuni 31.12.2022 0% ja alates 01.01.2023 2,50%, millest tulenevalt peab kostja tasuma intressi 2,50% põhivõlalt 525, 41 eurot perioodi 01.01.2023-25.01.2023 eest summas 0,81 eurot. 10. Kostja esitas ka vastuväite, et laenuandja on rikkunud kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034

). Kuigi vastustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel on

§ 4034

lõike 7 kohaselt sama tagajärg, mis

§ 408

lõike 4 järgi lepingus kohustuslike andmete (antud juhul kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta) puudumisel, peab kohus vajalikuks kostja vastavaid väiteid käsitleda. Toimiku materjalidest nähtub, et krediidiandja ei tuginenud laenu väljastamise otsuse tegemisel mitte ainult kostja laenutaotluses esitatud andmetele tuginedes, vaid kontrollis kostja andmeid maksehäirete avalikest andmebaasidest, Maksu ja Tolliametist, rahvastikuregistrist, ametlikest teadaannetest ning analüüsis kostja pangakonto väljavõtteid. Eeltoodu alusel ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 11. Hageja on nõudnud viivist lepingujärgses määras, so 29,90% alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 26.01.2023 kuni täitmiseni. Kuna kohus on tuvastanud lepingu tühisuse, tuleb viivise nõue rahuldada osaliselt.

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 26.01.2023 kuni täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

IV MENETLUSKULUD 12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4