Obsah (12)

§ 422§ 50§ 424§ 73§ 78§ 18§ 113§ 15§ 13§ 25§ 114§ 4232

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-22-6710 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm Kr

§ 422

lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Kohtuistungi sekretär Aune Puusepp Kohtuistungi toimumise aeg

1. november 2023 Kohtuistungil osalesid ringkonnaprokurör Anneli Hinto, süüdistatatv Madis Märks, vandeadvokaat Indrek Sirk, kannatanu A.R. Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni 2023 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Madis Märksi kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk Süüdistatav Madis Märks, isikukood: 39805192775, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik; kriminaalkorras karistamata RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. juuni 2023 otsus osaliselt, s.o - Madis Märksi süüdi tunnistamises ja karistamises

§ 422

lg 2 p 1 järgi,

§ 50

lg 1 järgi lisakaristuse kohaldamises, mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmises, maakohtu menetluses tekkinud õigusabikulude ja sundraha osas. 2. Süüdi tunnistada Madis Märks

§ 424lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

3.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui Madis Märks 1 (üks) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema maakohtu otsuse kuulutamisest.

4.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Madis Märksil lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks, mille algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest.

1. Kannatanu A.R. i tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.
2. Sisse nõuda Madis Märksilt menetluskuludena riigituludesse sundraha 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti.
3. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Madis Märksi kasuks maakohtu menetluses tekkinud õigusabi kulude katteks 6492 (kuus tuhat nelisada üheksakümmend kaks) eurot. Ülejäänud osas jäävad tekkinud õigusabikulud summas 3246 eurot süüdistatav Madis Märksi enda kanda.
4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
5. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
6. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Madis Märksi kasuks ringkonnakohtus tekkinud õigusabikulude katteks 1912 (üks tuhat üheksasada kaksteist) eurot 50 senti.
7. Jätta riigi kanda KrMS § 175 lg 1 p-st 2 tulenev A.R. ile hüvitatud sõidukulu 20 (kakskümmend) eurot 87 senti. Süüdistatav Madis Märksil tasuda väljamõistetud sundraha otsusele lisatud makseinfo alusel 1 aasta jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
8. Madis Märksi süüdistatakse

§ 422

lg 2 p 1 järgi selles, et tema juhtis 05.06.2021 enne kella 23.27 Jõgevamaal Põltsamaa vallas Puurmani-Ässa-Tõrve mnt

1. km-l asulavälisel kruusa kattega teel, peale kurvi sirgel teelõigul Puurmani suunas liikunud mootorsõidukit BMW 525D registreerimisnumbriga XXX joobeseisundis olles, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus mõõtmise ajal (06.06.2021 kella 00.14-00.21) oli 0,85 mg/l kohta. Joobe tõttu Madis Märks ei jälginud piisava tähelepanelikkusega liiklust, ei olnud hoolikas ega ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekkimist; sõitis valesti valitud sõidukiiruse (liikus paremkurvis oluliselt suurema kiirusega kiirusest, mis võimaldaks kurvi läbida tee parempoolse ääre lähedal) ja ebaõigete juhtimisvõtete tõttu, kaotas juhitavuse, kaldus maantee vasakpoolse ääre lähedale ja osaliselt teelt välja. Seejärel juhitavuse kaotanud ja külglibisedes, sõiduk paiskus vasak külg ees üle katuse. Madis Märks rikkus tahtlikult LS § 69 lg 1, § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 45 lg 7, § 50 lg 3 p
2. Eeltoodud rikkumiste tulemusena põhjustas Madis Märks liiklusõnnetuse, millega ettevaatamatusest tekitas sõidukis viibinud kaasreisijale, A.R. ile kogumis eluohtliku tervisekahjustuse - koljuluude (paremal oimu-, kiilluu, silmakoopa ülemise seina ja sõelluu) murru, kõvakelmepealne verevalum paremal otsmikupiirkonnas, mõlemapoolne kõvakelmealune verevalum, traumaatiline ämblikuvõrkkestaalune verevalum vasakul oimupiirkonnas, difuusne aksonaalne kahjustus suuraju poolkerades ja ajutüves, vasakpoolne õhkrind, rinnaku ja I-III roide murrud paremal, parema kopsu põrutus, parema õlanuki-rangluu liigese nihestus, parema häbemeluu ülemise haru murd; haavad peas, verevalumid ja marrastused kehal (suurim nahakahjustus paremal küljel/puusal) ning marrastus paremal küünarnukil. A.R. il esinenud vigastused põhjustasid raske peaajukahjustuse tõttu eluohtliku tervisekahjustuse. 2 Maakohtu otsus
3. Tartu Maakohtu 05.06.2023 otsusega karistati Madis Märksi

§ 422

lg 2 p 1 järgi 3 aasta 6 kuu vangistusega ning

§ 422

lg 3 p-de 1 ja 2 ja

§ 73

lg-te 1, 2 alusel määrati Madis Märksile mõistetud karistusest koheselt kandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud osa karistusest, mis on 3 aastat 5 kuud vangistust, jäi

§ 73

lg-te 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kui Madis Märks 3 aasta 6 kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1, lg 3 alusel võeti Madis Märksilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks, mille algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest. Kannatanu tsiviilhagi rahuldati osaliselt ning mõisteti Madis Märksilt ja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalilt solidaarselt A.R. i kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 8000 eurot.

1. Maakohtu hinnangul on Madis Märksi süü tõendamist leidnud. 3.
2. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses märgitud ajal, s.o 05.06.2021 enne kella 23.27 toimus liiklusõnnetus Jõgevamaal Põltsamaa vallas Puurmani-Ässa-Tõrve tee
3. kilomeetril, kui sõiduk BMW 525D registreerimisnumbriga XXX sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Sõidukis viibisid süüdistatav Madis Märks, A.R. ja R.R. . Samuti puudub vaidlus, et antud avarii toimumisele eelnevalt tarvitasid sõidukis viibinud isikud pikema aja vältel alkoholi. Kuivõrd eelnimetatus vaidlust ei ole, avas kohus seda kinnitavate tõendite sisu vaid kokkuvõtlikult. Nii andsid süüdistatav, kannatanu ja tunnistajad R.R. , A.K. ja Ü.L. maakohtus ütlusi, millest selgus, et Madis Märks oli 05.06.2021.a A.K. juures ja hiljem tulid sinna ka A.R. ja R.R. . Kirna juurde sõideti Ü.L. autoga ja juba teel olles tarvitasid kannatanu ja R.R. alkoholi, täpsemalt joodi õlut. A.K. juures jätkasid Madis Märks, A.R. ja R.R. ühiselt alkoholi tarvitamist, joodi ka viina. Umbes kella 10 ajal õhtul sõitis seltskond Kirna juurest ära Madis Märksi elukohta. Tunnistaja A.K. ütlustest nähtub, et koos noormeeste lahkumisega oli kadunud ka süüdistatava VW Passat. Kannatanu ja tunnistaja R.R. a ütluste kohaselt tahtis R.R. koju saada ja selleks sõideti Madis Märksi elukoha juurde, et võtta teine auto. Süüdistatava juures käidi veel korraks ka toas, kus tarvitati alkoholi, joodi viina. Edasise osas selgus A.R. i ja R.R. a ütlustest, et nad istusid Madis Märksi maja juures olnud sõidukisse BMW, rooli istus süüdistatav. Kannatanu istus ette juhi kõrvale ja R.R. istus taha. Kannatanu mäletab Ausi sillale jõudmist ja parempöörde järel avarii toimumist. Tunnistaja R.R. mäletab avarii käigus auto üle katuse rullumist ja ratastel maandumist. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil ütlusi andes, et mäletab, et läks 05.06.
4. a A.K. juurde VW Passatiga, kuid ei tea, kuidas auto tema koju parklasse sai. Mäletab vaid, kuidas võtsid A.K. juures grillikojas viina ja järgmisel hetkel oli avarii ära toimunud. Ta läks jala õe juurde abi järele. Arvab, et sel õhtul tahtsid poisid koju saada ja võtsid ta kaasa, vedasid autosse. 3.
5. Enne teiste liiklusõnnetuse toimumist kinnitavate tõendite juurde asumist lahendas maakohus kannatanu ja tunnistaja R.R. a usaldusväärsuse küsimuse. Kuigi kaitsja seadis eelmärgitud isikute ütlused kahtluse alla, kohus nende ütluste tõendikogumist, kasvõi osaliselt, väljajätmiseks põhjust ei näinud. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimine toimub ristküsitluse käigus läbi isiku poolt varasemalt antud ütluste avaldamise ja Riigikohus on andnud selleks mitmeid suuniseid. Kannatanu ülekuulamise käigus avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlusi ühel korral ja kannatanu selgitas seejärel, kuidas 3 teatud asjaoludest on ta saanud teadlikuks tunnistaja R.R. a vahendusel. Lisaks selgitas kannatanu, vastates kaitsja küsimusele, kas R.R. rääkis ka, et Madis oli avarii toimumise hetkel roolis, et tema ei sõitnud ja R.R. ei saanud sõita, kuna ei oska seda. Samuti selgitas kannatanu, et mäletab, kuidas Madis ütles pärast A.K. juures toas autovõtmete järel käimist, et tema sõidab ja tema juurde keegi ei jää. 3.
6. Tunnistaja R.R. a ristküsitlemise käigus avaldati tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks lõike tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest kolmel korral. Ütlused puudutasid võimaliku truubikoha eest hoiatamist, sõidu mäletamist ja seda, kuidas R.R. avarii toimumise järel sõidukist välja sai. Kohus olulist vastuolu asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavate asjaolude osas tunnistaja R.R. a erineval ajal antud ütlustes ei näinud. Samuti tunnistaja selgitas, et ütlused on erinevad, kuna tal ei ole liiklusõnnetuse asjaolud aja möödumise tõttu enam üksipulgi meeles, mis on kohtule igati mõistuspärane ja arusaadav. Seega puudub alus R.R. a ütluste, kasvõi osaliselt, tõendikogumist väljajätmiseks. Seda enam, et ka need on kooskõlas ülejäänud tõendikogumiga. 3.
7. Liiklusõnnetuse toimumist 05.06.2021 enne kella 23.27 Jõgevamaal Põltsamaa vallas Puurmani-Ässa-Tõrve tee
8. kilomeetril kinnitavad ka tunnistajate R.K. i ja A.H. e ütlused, 07.02.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja 06.06.2021 sündmuskoha vaatusprotokoll koos fototabeliga. Nii kinnitas tunnistaja R.K. , et süüdistatav tuli Ööpiku tallu õhtul 11-12 ajal. Madis Märks ei olnud kaine, tal olid riided verised ja ta seletas, et on toimunud avarii ning arvas, et roolis võis olla R.R. . Süüdistatav juhatas ta sündmuskohani, mis oli tema talust 3-4 kilomeetri kaugusel. Sündmuskohale jõudes helistas ta päästeametisse. Eelkäsitletuga riimuvad ka tunnistaja A.H. e ütlused. Ta oli 05.06.2021 Jõgeva piirkonnas koos L.P. iga patrullis, kui nad said 20 minutit pärast 11 õhtul väljakutse, et sõiduk on teinud avarii, rullunud üle katuse. Kohapeal tegeles kiirabi ühe meesterahvaga, teises kiirabiautos oli R.R. ning kohal oli ka Madis Märks. Nii Madis Märks kui ka R.R. olid silmnähtavalt joobes. Madis avaldas, et roolis oli R.R. , kuid R.R. i sõnul oli roolis Madis. Vaidlusküsimusteks on, kas avarii teinud sõidukit juhtis Madis Märks ja kas ta oli

§ 422lg 2 p 1 kohane teosubjekt ehk joobeseisundis inimene.

3.

1. Tõepoolest nähtub isikulistest tõenditest, et küsimuses, kes avarii toimumise hetkel BMW roolis oli, ei ole ütlused ühetaolised. Süüdistatav väidetavalt liiklusõnnetuse toimumist ja sel ajal sõiduki roolis olemist ei mäleta. Tunnistaja R.K. i ütlustest tuleneb, et talle avaldas süüdistatav, et roolis oli R.R. . A.H. e ütluste kohaselt oli Madis Märksi sõnul roolis R.R. , kuid viimase sõnul Madis Märks. Samas asetavad Madis Märksiga koos avariis osalenud kannatanu ja tunnistaja R.R. just Madis Märksi BMW juhikohale. Selles küsimuses on kohtu käsutuses aga veel tõendeid, mis kinnitavad kannatanu ja tunnistaja R.R. a ütlusi, tõendades, et avarii toimumise hetkel juhtis BMW-d just Madis Märks, mitte aga keegi teine. Vaatluse käigus võeti sõiduki verekahtlase määrdumisega roolirattalt (foto 18; pappkarp nr 1) ja juhiistme akna kohal avanenud verekahtlase määrdumisega turvakardinalt DNA proovid (fotod 19-20; pappkarp nr 2). Lisaks lõigati turvakardinast välja riidetükk (foto 19; pappkarp nr 3). 3.
2. 22.12.2021 ekspertiisiaktis nr 21E-GE1059 sedastas ekspert K.T. , et turvapadjalt võetud proovist (pakend nr 1) saadi DNA-analüüsil Madis Märksi DNA-profiiliga kokkulangev täisprofiil. R.R. a ja A.R. i DNA-d seal ei olnud. Roolilt võetud proovist (pakend 1) saadi enam kui ühelt isikult pärinev täisprofiil, millest oli peamiseks eristatavaks DNA-profiiliks Madis Märksi oma. Segaprofiilis R.R. a ja A.R. i DNA-d ei tuvastatud. 4 Nagu eelnevast nähtub, ei võetud 10.06.2021 sõiduki BMW 525D registreerimisnumbriga XXX vaatluse käigus selle turvapatjadelt proove. Seetõttu toob kohus selguse huvides välja, et ekspertiisiakti koostanud ekspert K.K. (endine T. ) kinnitas kohtuistungil, et on teinud trükivea ja ekspertiisiaktis sisalduv esimene vastus käib pakendis 2 olnu kohta (turvakardin). Lisaks selgitas ekspert, et ta on ekspertiisiaktis pakendis 2 olnu osas märkinud, et tegemist on turvapadjalt võetud prooviga, kuna arvas, et turvakardin ja – padi on samad asjad. Pakendis nr 3 olnu jättis ta samal põhjusel analüüsimata, st, kuna see oli tema jaoks sama objekt pakendis nr 2 olnuga. Seega on kohtu hinnangul nii ekspertiisiaktis nr 21E-GE1059 leituga kui ka eksperdi K.K. e poolt kohtuistungil selgitatuga tõendatud, et juhiistme akna kohal avanenud turvakardinalt võetud proovis oli Madis Märksi DNA ja mitte ühegi teise sõidukis viibinud isiku oma. Ühtlasi on tõendatud, et ka sõiduki roolirattal ei olnud ei R.R. a ega A.R. i DNA-d, vaid segaprofiilis oli eristatavaks peamiseks DNA-profiiliks Madis Märksi oma. 3.
3. Ekspert K.K. selgitas roolirattalt võetud proovide tulemuse osas istungil, et saab öelda, et analüüsi käigus ilmneb selle isiku DNA-profiil, keda on kõige rohkem. Madis Märksi DNA võis sattuda roolirattale, kui ta pärast avariid autot liigutas. Samas ei saa kohtu hinnangul samale seisukohale asuda turvakardinalt võetud proovide osas, kust tuvastati ainult Madis Märksi DNA. Nimelt, kuigi üks peamisi kaitseargumente on, et Madis Märksi DNA sai sattuda turvakardinale, kui ta pärast avariid autot liigutas, on selline asjade käik asjatundja M.R. i ütlustega kahtlusteta ümber lükatud. Asjatundja selgitas 10.06.2021 vaatlusprotokollis sisalduva foto nr 19 osas, et fotol on näha kontsentreeritum ehk tumedam ala paremas nurgas, servadest on mitte nii tugevalt määrdunud liikumisjälg. Tumedam ala tähendab, et seal on olnud rohkem verd ja verejälg on läinud kangakiudude vahele, sügavamalt määrdunud. Selle liikumisjälje suund on auto suhtes ette-taha suunaline ja see on tõenäoliselt tekkinud turvapadja rakendumisel kannatanu peakontaktist. Selline jälg ei saa tekkida avariijärgselt rooli taha istumisel, juhtide vahetumisel ning selle käigus kangaga kokkupuutumisel, kuna siis oleks verejälje suund sisse-välja, s.o ristipidine olemasolevale. Kohus asus seisukohale, et eeltoodud asjatundja ütlused on lubatavaks tõendiks, kuivõrd see, kas selline verekahtlane määrdumine sai tekkida sõidukisse sisenemisel, nagu leiab kaitsja, on võimalik tuvastada vaid eriteadmiste rakendamise tulemusena. Samuti ei välju asjatundja ütlused Riigikohtu poolt selgitatud asjatundja pädevusest. Madis Märks kinnitas ka ise, et tal oli avarii järel vasakul pool otsmiku piirkonnas juuste piiril haav, kust tuli verd. Samuti kinnitas tunnistaja R.K. , et kui Madis nende juurde saabus, oli vaatepilt hirmuäratav, kuna Madisel olid riided verised. Ehk siis puudub kohtu hinnangul kahtlus, et Madis Märksil oli avarii tagajärjel vasakul pool, kus asetseb ka turvakardin, millel verine liikumisjälg ja tema DNA, veritsev haav ning verd tuli küllaltki palju. Liiatigi jäävad kaitsja väited ainetuks, kuna asjatundja ütluste pinnalt on selge, et vaid autosse istumise käigus või autos istudes turvakardinat tõstes ei saanud sellist jälge turvakardinale tekkida. Selleks, et kontaktist läheks veri sisemistele kiududele, pidi nende kokkupuutel rakendunud jõud olema suur. Selline jõud rakendus kohtu hinnangul avarii hetkel sõiduki üle katuse rullumisel. 3.
4. Kuigi eelkirjeldatud tõendite pinnalt võiks igat ühte eraldi hinnates tõusetuda kahtlus selles, mis ajal need võisid oma kohale asetuda (jalanõu, suitsud) või millistel asjaoludel pindadele jääda (verekahtlased määrdumised roolil ja turvakardinal), siis koos asjatundja M.R. i ütlustega moodustub omavahel riimuv tõendite kogum, millega asetub avarii hetkeks sõiduki rooli just Madis Märks. 3.
5. Madis Märksi joobeseisundi osas puudus kohtul kahtlus, et Madis Märks oli BMW juhtimise ajal ja sellega avarii tegemise hetkel alkoholijoobes. 5 Tema joobes olemist kinnitavad nii isikulised tõendid kui ka tõendusliku alkomeetri kasutamise tulem. Tunnistaja A.H. e ütlustest nähtus, et Madis Märks oli nende sündmuskohta jõudes silmnähtavas joobes. Nad kontrollisid tema joovet indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetriga ja ta toimetati suure joobe tõttu kainenema. Alkoholisisalduse tuvastamine on võimalik tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringu abil (vt Riigikohtu 04.01.2020 otsus nr 3-1-1-112-09, p-d 8-9 koos viidatud praktikaga). Ehk siis tuleb lähtuda sellest, et tõendusliku alkomeetri tulem oli 0,85 mg/l kohta ja seega oli Madis Märks joobeseisundis. Seda järeldust ei väära ka kaitsja poolt tõstatatu, et Madis Märksi näit võis selline olla n-ö suualkoholi tõttu. Tõepoolest selgitas asjatundja M.T. , et suus olev jääkalkohol püsib limaskestal sõltuvalt kontsentratsioonist 15-30 minutit. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaitsja lähtub eeldusest, et avarii toimus kell 23.27, samas on selge, et tegelikult see nii ei olnud. Ka süüdistusakti kohaselt toimus avarii enne seda kellaaega. Sel kellaajal helistas päästekeskusesse R.K. , jõudes sündmuskohale. Avarii pidi toimuma oluliselt varem, kuna peale avarii toimumist läks süüdistatav jalgsi tunnistaja R.K. i elukohta, mis tunnistaja ütluste kohaselt asub õnnetuspaigast 3-4 km kaugusel ja otse üle põllu sinna ei saa, kuna vahel on jõgi. Koos tuldi tagasi sündmuskohale ja ka politsei saabumiseks kulus aega. Seega võib kohtu hinnangul kahtlusteta väita, et ajavahemik, mis jäi avarii toimumise ja Madis Märksi esmase joobe kontrollimise vahele, oli oluliselt pikem kui 30 minutit. Seega ei saanud Madis Märksi indikaatorvahendiga mõõdetud näit kuidagi tuleneda n.ö suualkoholist. A.R. i vigastused. Vaidlust ei ole, et kannatanu A.R. istus avarii toimumise hetkel sõiduki paremal esiistmel. See on tõendatud nii kannatanu kui ka tunnistaja R.R. a ütlustega ning ka 10.08.2022 ekspertiisiaktis nr 22E-LL0007 sisalduva eksperdiarvamusega. Viimasest nähtuvalt toimus sõiduki esimesel pöördel kontaktist maapinnaga sõiduki põhiline deformeerumine ja klaaside purunemine. A.R. pidi sõidukist välja paiskuma teisel pöördel. 3.
6. Kannatanu A.R. toimetati avarii järel 06.06.2021 Tartu Ülikooli Kliinikumi ja teatise kohaselt oli tal üliraske vigastus. Kannatanu suhtes läbiviidud ekspertiisi tulemusena jõudis ekspert D.L. 04.11.2021 ekspertiisiaktis nr 21E-LÕI0052 järeldusele, et A.R. i vigastused võisid olla saadud 05.06.2021 liiklusõnnetuse käigus keha paiskumisest/löögist vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu eelkõige pea ja kere parema poolega. Ekspert D.L. selgitas istungil lisaks, et kõige raskemad olid A.R. i peavigastused ja need tõid kaasa eluohtliku tervisekahjustuse. Arvestades, et juhipoolses osas ei ole nii suurt deformatsiooni ja juhil ei ole peavigastust, järeldas ekspert, et A.R. i rasked vigastused tekkisid kokkupõrkest pea ja auto detailidega. 3.
7. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et kuigi ta seda ei mäleta, öeldi kohtuistungil, et ta ei kinnitanud turvavööd. Samuti selgitas ekspert U.L. , et kuigi turvavööde asendi kohta liiklusõnnetuse toimumise järel ei saa teha üheseid järeldusi, kas need olid avarii hetkel kinnitatud, on selge, et kui turvavöö ei olnud kinni, paiskus isik sõidukist välja. Kohtuistungil uuritust nähtub, et täpselt nii juhtus A.R. iga. Hoolimata sellest ei ole kohtu hinnangul nõustumisväärne kaitsja seisukoht, et on alust kahtluseks, et kinnitatud turvavöö korral ei oleks kannatanu saanud rasket tervisekahjustust. 10.08.
8. a ekspertiisiakti nr 22E-LL0007 kohaselt istus A.R. avarii hetkel parempoolsel esiistmel ja ta paiskus sõidukist välja teisel pöördel. Sõiduki põhiline deformeerumine toimus esimesel pöördel kontaktides maapinnaga. Võttes siia kõrvale kohtuarstliku ekspertiisi tulemuse ja ekspert D.L. u selgitused istungil, on tõendatud, et erinevalt A.R. il esinenud teistest 6 vigastustest, mis võisid tekkida nii autos kui ka sellest välja paiskumisel, tekkisid rasked peavigastused autos sees olles ja vastu auto detaile põrkumisest. 3.
9. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et uuritud tõenditega on kohtuistungil leidnud täielikult kinnitust Madis Märksi poolt mootorsõiduki juhina süüdistuses nimetatud liiklusnõuete (LS § 69 lg 1, § 14 lg 2, § 16 lg 1 , § 45 lg 7 ja § 50 lg 3 p 1) rikkumine. Tõendatud on, et süüdistatav Madis Märks juhtis 05.06.2021 enne kella 23.27 mootorsõidukit, olles joobeseisundis, mistõttu ei olnud ta piisavalt hoolikas ega ettevaatlik ning valis paremkurvi läbimiseks oluliselt suurema kiiruse sellest, mis võimaldanuks läbida kurvi tee parempoolse ääre lähedal. Sellest tulenevalt kaldus sõiduk tee vasakpoolse ääre lähedale ja osaliselt teelt välja ning Madis Märks kaotas sõiduki üle juhitavuse ning rullus üle katuse. Ühtlasi puudub kahtlus, et ilma Madis Märksi poolt liiklusnõuete rikkumiseta ja avarii põhjustamiseta ei oleks A.R. saanud rasket tervisekahjustust. Seega esineb sõidukit juhtinud Madis Märksi liiklusnõuete rikkumise ja tagajärje vahel põhjuslik seos. Seega realiseeris Madis Märks

§ 422lg 2 p 1 objektiivse koosseisu.

3.13. Kohtu hinnangul pani Madis Märks liiklusnõuete rikkumise toime otsese tahtlusega. Ta oli vahetult enne rooli istumist pikema aja jooksul tarvitanud alkoholi. Sellest hoolimata asus ta siiski mootorsõidukit juhtima. Ta sai aru, et rikub alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asudes liiklusnõudeid ning et see võib vähendada tema võimekust sõidukit juhtida. A.R. ile raske tervisekahjustuse tekitamisse suhtus ta hooletult

§ 18lg 3 mõttes.

Tahtliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et eeltoodud liiklusnõuete rikkumised võivad kogumis päädida liiklusõnnetusse sattumise ja isikutele tervisekahjustuste tekkimisega. 3.14. Madis Märksi õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Madis Märks tuleb süüdi tunnistada

§ 422lg 2 p 1 järgi ja teda karistada.

4. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. Hinnates Madis Märksi süü suurust võttis kohus arvesse, et lisaks alkoholijoobes (näit 0,85 mg/l kohta) olles sõiduki juhtimisele rikkus ta ka teisi liiklusnõudeid, näiteks kohustust kohandada oma sõidukiirus oludele vastavaks. Nende rikkumiste toimepanemise tulemusena sai võimalikuks liiklusõnnetuse toimumine. Samas arvestas kohus, et nii raske tervisekahjustuse saanud kannatanu kui ka R.R. otsustasid ise istuda Madis Märksi juhitud sõidukisse, kuigi olid teadlikud, et nad on kõik alkoholi tarvitanud ja pidid seega pidama võimalikuks, et Madis Märks ei pruugi sõiduki juhtimisega toime tulla. Kuigi Madis Märks ennast otsesõnu süüdi ei tunnistanud, avaldas ta kohtuistungil siirast kahetsust, et A.R. selliseid vigastusi sai ja lootust, et ta paraneb edukalt. Lisaks on ta väikeste summadena võimalusel kannatanut toetanud, kokku ca 700 euro ulatuses. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et Madis Märksile tuleb

§ 422

lg 2 p 1 järgi mõista karistus sanktsiooni alumise piiri lähedal, s.o 3 aastat 6 kuud vangistust. 5.

§ 422lg 3 p 2 tulenevalt on ka juhtimisõiguse äravõtmine kohustuslik.

Kohus võtab Madis Märksilt juhtimisõiguse ära 1 aastaks.

1. Mittevaralise kahju hüvitisena soovib kannatanu 30000 eurot. Madis Märks ei tunnistanud kannatanu nõuet, kuid selgitas, et on pärast õnnetust aidanud A.R. i 700 euroga. Ta ei ole teinud seda omal initsiatiivil, vaid kannatanu ise on küsinud aeg-ajalt raha. 7 Kohus on seisukohal, et kuivõrd A.R. i tervis sai kahjustada Madis Märksi põhjustatud avarii tagajärjel, tekitas Madis Märks kannatanule õigusvastase kahju VÕS § 1045 lg 1 p 2 mõttes. Seega tuleb tal tekitatud kahju VÕS § 1043 alusel hüvitada. Käesoleval juhul sai kannatanu A.R. Madis Märksi põhjustatud avariis väga erinevaid, raskeid vigastusi. Kannatanu istungil selgitatu pinnalt on selge, et lisaks sellele, et õnnetuse järel oli kannatanu elukvaliteet kehv, ei ole see taastunud käesoleva ajani ja ta vajab igapäevaselt kõrvalist abi. Samas ei saa jätta arvestamata, et kannatanu otsustas alkoholi tarvitanuna Madis Märksi poolt juhitud sõidukisse istuda, kuigi pidi aru saama, et Madis Märks ei ole alkoholi tarvitamise tõttu seisundis, millises oleks lubatud mootorsõidukit juhtida. Asjaolusid kogumis hinnates pidas kohus mõistlikuks mõista süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt solidaarselt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 8000 eurot. Apellatsioon
2. Tartu Maakohtu 05.06.2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Madis Märksi kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kes palub tühistada maakohtu otsus, teha uus otsus, millega mõista süüdistatav õigeks ning hüvitada süüdistatavale kantud õigusabikulud. 7.
3. Kaitsjal on prokuröriga olnud erinev seisukoht kõigis koosseisulistes elementides juba alates kohtueelsest uurimisest. Kohtueelses menetluses on tehtud tõendite kogumisel pöördumatuid vigu ning tõendeid on kogutud ebapiisavalt. Kaitsja vaidlustab Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsuses järgmistes piirides: - - - maakohus luges tõendatuks, et Madis Märks juhtis mootorsõidukit liiklusõnnetuse toimumise ajal – kaitsja on seisukohal, et KrMS § 7 lg 3 põhimõtteid arvestades ei ole kõrvaldatud kahtlused selles, et Madis Märks´i asemel võis mootorsõiduki juhiks olla R.R. ; maakohus luges tõendatuks, et A.R. oleks saanud raske tervisekahjustuse ka kinnitatud turvavööga – kaitsja on seisukohal, et see järeldus ei vasta kogutud tõenditele; maakohus luges tõendatuks, et Madis Märks oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole lükanud ümber kaitseväidet, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli alkoholikogus Madis Märksi organismis tõusvas faasis ning seetõttu ei ole tõendatud, et see oli ületanud 0,75 mg/l piiri; apellant vaidlustab ka kohtuotsuse osas, millega rahuldati kannatanu tsiviilhagi ja mõisteti välja mittevaralise kahju hüvitis summas 8000 eurot. 7.
4. Apellandi suurim etteheide maakohtule on tõendite valikuline hindamine ning kahtluste kõrvaldamata jätmine. Maakohus on suures ulatuses jätnud kaitsja argumendid üldse käsitlemata või eelistanud põhjendamatult muid tõendeid. 7.
5. Kuriteo toimepanemise eest kohtu alla antud Madis Märks lootis, et üldmenetluses peetud kohtuprotsess annab talle teadmise, mis tegelikult juhtus. Ta soovis veendumust, et ta kas on või ei ole kuritegu toime pannud.
6. Madis Märks poolt mootorsõiduki juhtimine liiklusõnnetuse ajal ei ole leidnud kahtlusteta tõendamist. 8.
7. 05.06.2021 õhtul kella 23 paiku sai süüdistuses nimetatud autot BMW juhtida kaks inimest. Autos oli üldse kolm inimest, kuid on kahtlusteta leidnud tõendamist, et kõige raskemalt vigastada saanud A.R. ei juhtinud autot, vaid viibis esimesel parempoolsel istmel kinnitamata turvavööga. 8.
8. Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kannatanu A.R. ütlusi saab usaldusväärseks pidada selle kohta, et Madis Märks juhtis autot liiklusõnnetuse toimumise ajal. 8 8.
9. Maakohus on jätnud kõik vastuolud ja asjaolud kannatanu A.R. i ütlustest täielikult analüüsimata ning on sellega rikkunud põhistamiskohustust. Kuna A.R. on huvitatud kriminaalasja lõpplahendusest ka seoses tema pool esitatud hagiavaldusega, siis on ka inimlikult mõistetav, miks ta nii innukalt püüdis omalt poolt tõendada, et autot juhtis Madis Märks. 8.
10. Kaitsja palub ringkonnakohtul A.R. i ütlused jätta tõendikogumist välja osas, milles neid kasutatakse selle asjaolu tõendamiseks, et Madis Märks oli auto juht. 8.
11. Tunnistaja R.R. at küsitleti sündmuskohal politsei poolt ning tema enda antud ütluste kohaselt ta ei öelnud sündmuskohal, kes oli roolis (17.02.23, lk 7). R.R. põhjendas seda kohtuistungil sellega, et ei teadnud, milline on A.R. i seisund ehk tema ütlused sõltusid sellest, kui raske kuritegu on toime pandud (17.02.23, lk 8 ja lk 10). 8.
12. Tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb analüüsida tema motiive, aga ka iseloomuomadusi. Tunnistaja R.R. on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, sh vähemalt kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Ja need on ainult need juhtumid, mis kaitsjal õnnetus avalikest andmetest tuvastada ning R.R. omaks võttis. See viitab käitumismustrile, millesse kuuluvad joobes autojuhtimine ja valetamine. 8.
13. Süüdistatav Madis Märks on andnud ütlusi, et tema endiselt ei mäleta, kes autot juhtis. Kolmest autos olnud inimesest on süüdistatav ainuke, kes on läbi kogu menetluse andnud ühesuguseid ütluseid. 8.
14. Vereplekid ja nende tekkemehhanism ei kinnita Madis Märksi poolt auto juhtimist. Autos olid vereplekid kahes piirkonnas – juhikoha juures roolil ja turvapadjal ning taga vasaku ukse turvapadjal ja keskmise käetoe vasakpoolsel küljel. Proove ei võetud tagant ja see on eeluurimise suur puudujääk. 8.
15. Maakohus on asunud seisukohale, et vaatamata kõigi vereplekkide analüüsimata jätmisele on võimalik siiski tuvastada, et Madis Märks oli auto roolis. Apellant sellega ei nõustu. 8.
16. Maakohus on valesti tuginenud asjatundja M.R. i ütlustele. Asjatundja saab antud kaasuses anda ütlusi üksnes asjaolude kohta, mille kohta asjatundja oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks. Asjatundja ütlus ei saa luua uut tõendit, eriti olukorras, kus selleks on vajalikud eksperdi uuringud. 8.
17. Apellant on seisukohal, et Madis Märksi poolt auto juhtimine ei ole kahtlusteta tõendatud. Kui on aga vähimgi kõrvaldamata kahtlus, siis tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel need tõlgendada Madis Märksi kasuks ja ta õigeks mõista. Mõnikord jääbki süüdlane tuvastamata, kuid isegi sellise traagilise sündmuse korral ei tohi kedagi üksnes kahtluste alusel süüdi mõista. 8.
18. Kuriteokoosseisu täitvat tagajärge ehk rasket tervisekahjustust ei ole võimalik omistada mootorsõidukit juhtinud isikule, kuna kannatanu turvavöö oli liiklusõnnetuse ajal kinnitamata. Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal oli kannatanu A.R. i turvavöö liiklusõnnetuse ajal kinnitamata. Kokku viibis sõidukis kolm inimest ning A.R. oli ainus, kes sai raskeid tervisekahjustusi. Raske tervisekahjustus on antud kriminaalasjas kuriteokoosseisu oluline tunnus, mistõttu tuleb tuvastada, kas kannatanu poolt õiguspäraselt käitudes oleks ta samuti saanud raskeid tervisekahjustusi. Riigikohus on lahendites 3-1-1-102-16 (p 11) ja 3-1-1-87-15 p (14-15) osundanud sellele, et kannatanu enda õigusvastane käitumine, millega ta end seab ohtu, ei ole omistatav autojuhile üksnes seetõttu, et liiklusõnnetus toimub autojuhi eksimuse tagajärjel. 9 8.
19. Ekspert U.L. u ütlusi deformatsiooni ulatuse ja tervisekahjustuse raskuse kohta ei saa võtta usaldusväärsena. Ammugi mitte kategoorilisena. Kui kannatanu pikkust ning katuse deformatsiooni ulatust ei mõõdetud, siis on kõik arvamused lihtsalt spekulatsioonid. Tuleb arvestada ka seda, et autodest tehtud fotod on nurga all ning jätavad petliku mulje. 8.
20. Ekspert D.L. kinnitas seda, et auto deformatsiooni ulatust mõõtmata ja kannatanu pikkust teadmata ei ole võimalik analüüsida, kas kannatanu oleks saanud ikkagi raske tervisekahjustuse sõltumata turvavöö kinnitamisest. Ekspert D.L. kinnitas, et kinnitatud turvavöö korral saavad inimesed väiksemaid vigastusi ning ei ole võimalik esitada kategoorilist järeldust, et kinnitatud turvavöö korral oleks A.R. saanud raske tervisekahjustuse. 8.
21. Kaitsja meenutab taaskord, et kaitsja ei pea tõendama, kui raske tervisekahjustuse oleks saanud A.R. kinnitatud turvavöö korral. Süüdistaja peab tõendama, et kinnitatud turvavöö korral oleks kannatanu saanud ikkagi raske tervisekahjustuse. Kuna on ilmne, et just kinnitamata turvavöö tõttu paiskus A.R. autost välja ning teised kinnitatud turvavööga inimesed ei saanud praktiliselt üldse vigastada, siis ei ole võimalik kõrvaldada kahtlust, et kinnitatud turvavöö korral ei ole A.R. saanud rasket tervisekahjustust. 8.
22. Kaitsja palub ringkonnakohtul veelkord hinnata, kas kahtlused selles, et kinnitatud turvavöö korral ei oleks A.R. analoogselt teiste autos viibinud inimestega saanud rasket tervisekahjustust, on ikka kõrvaldatud. Kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ning ta õigeks mõista.
23. Madis Märksi joobeseisundis liiklusõnnetuse toimumise ajal ei ole tõendatud. 9.
24. Liiklusõnnetus toimus süüdistusakti kohaselt enne kella 23.
25. Madis Märksi joobeseisundit kontrolliti kahe puhumisega. Kõigepealt kell 23.53 indikaatorvahendiga, mille näit oli 1,24 mg/l ning seejärel 00.14 kuni 00.21 ning näit oli 0,85 mg/l. 9.
26. Asjatundja M.T. i ütlustest nähtub, et nii kiiresti ei saa inimese organismis alkoholikogus muutuda. Asjatundja on selgitanud, et kui inimene on vahetult tarbinud alkoholi, siis on suus rohkem alkoholi kui organismis. Samuti ei hakka alkohol kogu inimesele mõjuma, vaid alles teatud aja möödudes ning selleks on 30-60 minutit, kui inimene ei ole söönud ning täiendav 30 minutit, kui inimene on söönud. R.R. andis ütlusi, et Madise kodus joodi ära ühiselt pooleliitrisest viinapudelist pool vahetult enne sõitu (17.02.23, lk 9, 01.17.23).
27. Tsiviilhagi väljamõistmine oli põhjendamatu. Madis Märks ei tunnistanud tema vastu esitatud tsiviilhagi. Kahjuhüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada alati ka kannatanu enda osa kahju tekitamises (VÕS § 139 lg 1) ning põhjuslikku seost. Käesoleval juhul on A.R. end ise pannud olukorda, kus talle tekkis tervisekahjustus. Esiteks istudes autosse, mida juhtis alkoholi tarvitanud juht (vahet ei ole, kas juhiks oli Madis Märks või R.R. – alkoholi olid tarvitanud mõlemad). Teiseks jättes turvavöö kinnitamata.
28. Tartu Ringkonnakohtu 10.08.2023 määrusega määrati asja läbivaatamine kohtuistungile, mis toimus 16.11.
30. Tsiviilkostja ADB Gjensidige Eesti filiaali lepinguline esindaja Andrus Reidi esitas 31.10.2023 kohtule seisukoha seoses apellatsioonimenetlusega. Tsiviilkostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja nõustus apellandiga, et kannatanu pani ennast ise olukorda, kus ta sai raskeid tervisekahjustusi. Sellest tulenevalt vaidles tsiviilkostja tsiviilhagile vastu ja palus see jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
31. Kohtukolleegium, uurinud esitatud apellatsiooni, maakohtu otsust, tõendeid, maakohtu istungite protokolle, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et kaitsja apellatsioon väärib 10 tähelepanu osas, milles taotleti maakohtu otsuse tühistamist süüdistatava poolt ettevaatamatusest kannatanu A.R. ile raske terviskahjustuse tekitamises, s.o süüdistuses

§ 422lg 2 p 1 järgi.

14. Esmalt võtab kolleegium seisukoha kaitsja apellatsioonis vaidlustatud süüküsimuses

§ 422

lg 2 p 1 järgi (I), siis annab hinnangu kas süüdistatava käitumises on

§ 424

lg 1 järgi süüteokoosseis (II), seejärel mõistab karistuse (III), selgitab Madis Märksi avarii järgsesse põgenemiskatsesse puutuvat (IV), lahendab tsiviilhagi ja menetluskulude küsimused (V) ning seejärel võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (V). I 15. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis on jätkuvalt keskseks küsimuseks, kas süüdistatav Madis Märks on süüdi

§ 422lg 2 p 1 järgi süüdistuses kirjeldatud asjaoludel.

Esimese astme kohus asus seisukohale, et esitatud tõendid selleks on küllaldased ja mõistis süüdistatava süüdi.

1. Endiselt ei ole vaidlust selles, et süüdistuses märgitud ajal, s.o 05.06.2021 enne kella 23.27, toimus liiklusõnnetus Jõgevamaal Põltsamaa vallas Puurmani-Ässa-Tõrve tee
2. kilomeetril, kui sõiduk BMW 525D registreerimisnumbriga XXX sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Sõidukis viibisid süüdistatav Madis Märks, A.R. ja R.R. . Vaidlust pole ka selles, et eelnevalt enne sõitma minekut ja liiklusõnnetuse toimumist tarvitasid sõidukis viibijad pikema aja vältel alkoholi. Liiklusõnnetuse põhjustas valesti valitud sõidukiirus ja teelt väljasõit.
3. Põhivaidluseks on ka apellatsioonimenetluses, kes oli liiklusõnnetuse toimumise ajal sõiduki juht, milline oli tema joove ja kas kannatanu A.R. oleks saanud kehavigastusi ka siis, kui ta oleks turvavööga olnud kinnitatud.
4. Süüdistatava Madis Märksi enda seisukoht menetluse kestel on olnud läbivalt sama. Nimelt ei mäleta ta joobe tõttu sündmusest midagi ja esitatud süüdistuses ennast süüdi ei tunnista. Mäletab vaid seda, kuidas A.K. majapidamises võeti viina ja järgmisel hetkel oli liiklusõnnetus juba toimunud. Samuti on pidanud võimalikuks, et poisid (kaassõitjad A.R. ja R.R. ) vedasid ta sõidukisse.
5. Seega on süüdistatav ja kaitsja püüdnud läbivalt luua kuvandit, et sõidukisse minekut kuni liiklusõnnetuse toimumiseni Madis Märks ei mäleta. Ta ei olnud enda teada avarii toimumise momendil juhiroolis. Samas on tähelepanuväärne fakt, et vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist eemaldas süüdistatav avariiliselt sõidukilt numbrimärgid. Miks pidi äsja avarii üleelanud ja väidetavalt tagaistmel istunud Madis Märks hakkama ootamatult sõidukilt numbrimärke maha rebima on esmapilgul kummastav. Kannatanu A.R. esitas selle kohta küsimuse Madis Märksile maakohtus ja süüdistatav vastas ebalevalt ja laveerivalt „Ei oska öelda, šokiseisund.“ (Ko To tl 152) Kolleegiumi arvates saab selgitus olla ainult üks - et teha liiklusõnnetuse asjaolude tuvastamine juba algfaasis raskeks ja segaseks.
6. Kaitsja on püüdnud asjas kahtluse alla seada paljusid asjaolusid. Nii leiab ta jätkuvalt, et tõendatud pole see, kes liiklusõnnetuse toimumise ajal juhiroolis oli. Kolleegium nagu maakohuski selle väitega ei nõustu, sest selle kaitseväite lükkavad ümber maakohtu poolt uuritud tõendid, analüüs ja esitatud järeldus.
7. Kaitsja on läbivalt püüdnud kahtluse alla seada oluliste isikuliste tõendite (kannatanu A.R. i ja tunnistaja R.R. a) ütluste usaldusväärsust. Kolleegium leiab, et nende isikute antud ütluste usaldusväärsus asjas tähtsust omavate põhifaktide tuvastamisel kahtlust ei ärata. Tõepoolest pole vaidlust, et ka nemad olid alkoholijoobes ja kõiki peensusi sündmusest ei mäleta. Samas põhilisi tähtsust omavaid asjaolusid (kes oli sõidukiroolis, kuidas sõiduk teelt välja paiskus 11 jne) teavad nad kirjeldada. Tunnistaja R.R. on kaitsjale kindlalt vastanud maakohtus, et pärast liiklusõnnetust väljus ta „juhi taga olevast uksest.“
8. Kaitsja seab tunnistaja R.R. a ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla põhjusel, et ta pole sündmuskohal viibijatele kohe kõiki detaile liiklusõnnetusest avaldanud. Maakohtu ja ka kolleegiumi jaoks on tunnistaja R.R. esitanud eluliselt usutava põhjenduse, miks ta kohe sündmuskohal politseinikele ei avaldanud, kes juhiroolis oli. Nimelt „Kui oleks kõik korras olnud, siis ei oleks seda toimunud nagu praegu on, ma ei tahtnud kituda, kui ma oleksin teadnud, et minu kaela hakatakse ajama, siis ma oleksin kohe öelnud politseile, et Madis sõitis.“ (Ko To tl 129p) Liikluseksperdilt küsiti maakohtus, et kas tagumisel istmel viibinud isik oleks sõidukist välja paiskunud, kui ta poleks olnud turvavööga kinnitatud ning ekspert vastas sellele „Jah absoluutselt.“
9. Maakohus on kannatanu A.R. i ja tunnistaja R.R. a ütluste põhjal tuvastanud, et süüdistatava elukohas asunud sõiduki BMW rooli istus süüdistatav Madis Märks. A.R. juhi kõrvalistmele ja R.R. taha istmele. Mõlemad isikud mäletavad vahetult liiklusõnnetusele eelnevat sõiduki teelolekut. Kannatanu A.R. on ütlustes kinnitanud, et „Mina ei sõitnud ja R.R. ei saa eluski sõita, sest ta ei oskagi sõita. Madise juurest sinna, kus oli avarii, on ikka väga pikk maa. Ta ei saaks sinna ära sõidetudki.“ (Ko To tl 120p)
10. Tegemaks kindlaks, kes oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel juhiroolis on maakohus tähelepanu omistanud mitmetele detailidele, muuhulgas avariilisest sõidukist leitud esemetele. Sõiduki juhiistme ees matil leiti jalats ning kaks pakki sigarette Winston. Süüdistatav võttis maakohtus omaks, et juhiistme matil leitud jalats kuulub talle ja ta suitsetab Winston sigarette. Siinkohal kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et süüdistatava jalatsi ja sigaretipakkide olemasolu juhirooli all ei võimalda veel kohe järeldada, et juhiroolis oli süüdistatav. Nimetatud esemed võisid juhiistme ees olevale matile sattuda ka sõiduki ümberpaiskumise käigus.
11. Olulisem ja kindlam teave tõendite skaalal tuleb kolleegiumi arvates omistada aga nii ekspertiisiaktis nr 21E-GE1059 antud arvamusele kui ka eksperdi K.K. e poolt maakohtu istungil antud selgitustele, et juhiistme akna kohal avanenud turvakardinalt võetud proovis oli Madis Märksi DNA täisprofiil ja mitte ühegi teise sõidukis viibinud isiku oma. Ühtlasi on tõendatud, et ka sõiduki roolirattal ei olnud ei R.R. a ega A.R. i DNA-d, vaid segaprofiilis oli eristatavaks peamiseks DNA-profiiliks Madis Märksi oma. Tuleb nõustuda, et rooliratta proovi tulemus pole lõpuni veenev, kuna avariijärgselt püüdis Madis Märks avariilise sõidukiga kohapealt ära sõita.
12. Kaitsja on süüdistatava DNA-profiili sattumise turvakardinale kahtluse alla seadnud ja väidab, et süüdistatava DNA võis sattuda sõiduki turvakardinale pärast liiklusõnnetust, kui süüdistatav püüdis rooli minnes sõidukit õnnetuse paigast liigutada. Taolise kaitsja väljapakutud kaitseversiooni on veenvalt ümber lükanud kogemustega jäljeekspert M.R. i, kes maakohtus asjatundjana üle kuulati. M.R. i on põhjendanud, et uuritav jälg ei saanud tekkida turvakardinale avariijärgselt rooli taha istumisest. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et vere sattumiseks turvakardina sisemistele kiududele pidi kokkupuutel rakendunud jõud olema suur ja selline jõud sai rakenduda õnnetuse toimumisel kui sõiduk rullus üle katuse.
13. Kaitsja väidab, et asjatundja M.R. i ütlustele ei saa tugineda, kuid kolleegium nagu maakohuski sellega ei nõustu. Asjatundja on füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta rakendab kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse eksperdina. KrMS § 1091 lg 3 p 2 alusel võib asjatundjana üle kuulata muu hulgas niisuguse eriteadmistega isiku, kellel pole selle kriminaalasja menetlusega olnud varem mingisugust kokkupuudet. Niisuguses olukorras saab asjatundja anda eeskätt üldist laadi ütlusi, selgitades sel moel mõnda spetsiifilist valdkonda, mis on puutumuses lahendatava kriminaalasjaga. (RKKKo nr 1-22-1988, p 24) Maakohus hindas asjatundja erialast pädevust ja kogemust. Praeguses asjas kuulati asjatundja maakohtus üle ja ta selgitas 12 jäljeeksperdi teadmiste pinnalt objektiivse tõe väljaselgitamise huvides spetsiifilist verejälje kujunemise mehhanismi kangakiudude vahel. Selleks ei pea olema tegemist eelnevalt samas asjas ekspertiisi läbi viinud isikuga. Asjatundja ei ületanud ütlusi andes oma pädevust. Kohus ei rajanud järeldust selles, kes oli juhiroolis, valdavas osas asjatundja ütlustele.
14. Kolleegium nõustub tõendite kogumist tuleneva maakohtu järeldusega, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli juhiroolis süüdistatav Madis Märks.
15. Kogutud tõenditest avaldub ka see, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel istus juhi kõrval esiistmel kannatanu A.R. . Lisaks kannatanu ja tunnistaja R.R. a ütlustele kinnitab seda ka 10.08.2022 ekspertiisiakti nr 22E-LL0007 ekspertarvamus. Arvamuse kohaselt paiskus A.R. sõidukist välja teisel pöördel. Kannatanule tekitati süüdistuses toodud vigastused. Ekspert D.L. selgitas maakohtus, et kõige raskemad vigastused olid kannatanu peas ja põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanu sai vigastused keha paiskumisest/löögist vastu ümbritsevaid tömpe esemeid ja pindu eelkõige pea ja keha parema poolega. Ekspert järeldas, et kannatanul tuvastatud vigastused tekkisid pea kokkupõrkest sõiduki detailidega.
16. Küsimusele, kui inimkeha poleks liikunud kõrvalistmel, kas siis oleks tekkinud sama rasked vigastused, vastas ekspert „kui katus on sisse surutud, siis tema pea paiknes katusele lähemal, kui ta oleks turvavööga kinni, siis oleks pea ja katuse vahel olnud ruum suurem.“ (Ko To tl 171p) Konkreetsele kaitsja küsimusele, kas kinnitatud turvavöö korral ei oleks kannatanu saanud peaajukahjustusi, vastas ekspert „Praegusel konkreetsel juhul ei oska öelda seda. Võin öelda, et oleks kergemad vigastused olnud, kuid ei oska öelda palju kergemad.“ Kas kinnitatud turvavöö korral oleks kannatanu A.R. saanud samasugused vigastused vastas ekspert, „Kategoorilises vormis ei saa öelda. Saan öelda, et võimalik.“ Liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustati A.R. ile raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud.
17. EKEI liiklustehnika ekspert U.L. selgitas maakohtus, et uuritava liiklusõnnetuse puhul „Toimus 2 korda antud juhul üle katuse paiskumine…. Esimene kontakt toimub katusega, mis surutakse sisse. Sõidukis olevad isikud saavad sel hetkel kõige suuremad vigastused. Põhilised vigastused sai parempoolse esiistme kohal olev katus, mis on sisse surutud. See on tüüpiline vigastus, sõiduk on deformeerunud ja isikud, kellel ei ole turvavöö kinni, paiskuvad sõidukist välja… Kuna ta paiskus autost välja, siis väga suure tõenäosusega oli tal turvavöö lahti….“ (Ko To tl 121-123)
18. Eelnevatest eksperdi ütlustest järeldub, et kannatanu A.R. sai peavigastused kokkupõrkel sõiduki sisedetailidega (eelkõige katusega). Ekspert pidas võimalikuks, et kui turvavöö oleks olnud kinnitatud, oleks vigastused olnud kergemad. Kaitsja väitis juba maakohtus, et kinnitatud turvavöö korral poleks kannatanu saanud sedavõrd raskeid vigastusi.
19. Maakohus pole kannatanu A.R. i kinnitamata turvavööle vajalikku tähelepanu osutanud ja kohtu järelduse kujunemine on jäänud mõneti vastuoluliseks. Tuginevalt ekspertiisiaktile leiab kohus esmalt õigesti, et kannatanul „tekkisid rasked peavigastused autos sees olles ja vastu auto detaile põrkumisest.“ Seejärel leiab kohus, et „Ainetu on rääkida, et kinnitatud turvavööga ei oleks A.R. tervisekahjustust saanud, kuna teised sõidukis viibinud ja turvavööga kinnitatud isikud ei saanud praktiliselt üldse tervisekahjustusi.“ Sõidukist on põhiliselt ja väga tugevalt kahjustada saanud just parempoolne esiosa, kus istus A.R. . Sõiduki tagumine osa ja vasak pool, kus istus juht, on peaaegu kahjustusteta. „Seega on kohtu hinnangul ilmselge, et teised isikud pididki jääma peaaegu vigastusteta, kuna sõiduk nende istumiskohtade juurest ei deformeerunud. A.R. aga sai, kuna tema istmekoha juurest on sõiduk oluliselt kahjustatud. Ehk siis puudub kohtul kahtlus, et A.R. oleks tervisekahjustuse saanud ka kinnitatud turvavöö korral.“ (Ko To 2 kd, tl 26p)
20. Maakohus märkis juba otsuse põhjendustes, et käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses esines mitmeid vajakajäämisi. (Ko To 2 kd, tl 25p) Muuhulgas see, et asjas ei 13 pööratud piisavat tähelepanu sõidukis olnud ülejäänud olulistele jälgedele ega võetud vajalikke proove, ei jäädvustatud avarii läbi teinud sõiduki olulisi vigastusi piisavas ulatuses. Kolleegium nõustub selle seisukohaga, sest ebaselgus ja fikseerimata jätmised mitmetes detailides pole võimaldanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid tuvastada. Võimalik oleks olnud teha ka eksperiment kannatanu pikkuse isiku või mannekeeniga, et tuvastada juhi kõrvalistuja kaugus sisse surutud katusest.
21. Kolleegiumi arvates on tõusetunud praeguses asjas põhjendatult kahtlused, kas olukorras, kus kannatanu A.R. il oleks sõidukis olnud kinnitatud turvavöö, oleks üldse saabunud raske tervisekahjustus tuvastatud ulatuses. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kolleegium leiab, et Madis Märksile ei saa kannatanu A.R. il tuvastatud tagajärge ehk raske tervisekahjustuse põhjustamist süüks arvata ja seda kinnitab ka Riigikohtu praktika analoogsetes asjades.
22. Kolleegium seega ei nõustu arusaamaga, et turvavöö lahti või kinni olek mingit tähtsust ei oma. See võib tähendada lõpptulemina olukorda, kus sõidukis sõitja võib oma turvavöö lahti jätta ja liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud vigastused inkrimineeritakse lahtisest turvavööst tulenevalt ikkagi sõidukijuhile. Sõidukijuht samal ajal ei pruugi turvavöö lahtiolekust teadagi.
23. Riigikohus on korduvalt märkinud, et põhjuslikkus on ekvivalentsusteooria tähenduses üksnes tagajärje toimepanijale omistamise minimaalne eeldus. Lisaks on vaja tuvastada, kas saabunud koosseisupärane tagajärg on süüdistatavale ka objektiivselt õiguslikult omistatav. (RKKKo-d nr 3-1-1-102-16, p 8; 3-1-1-87-15, p 12; 3-1-1-30-13, p-d 13, 18)
24. Riigikohus on leidnud, et põhjuslikkus võib katkeda, kui kausaalahelasse sekkumise määr on niivõrd oluline, et selle tulemusena ei saa enam rääkida algpõhjustaja loodud ohust. Sellisel juhul kõrvaldab kolmanda isiku sekkumine algpõhjuse kulgemise ning asendab selle enda poolt vallandatava uue kausaalahelaga, mis viib koosseisupärase tagajärje saabumiseni. (RKKKo nr 1-15-6223/49, p 17.1.) 39.

§-de 422 ja 423 koosseisupäraseks teoks on juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumine, mis omakorda toob inimesele tagajärjena kaasa raske tervisekahjustuse või surma. Avarii põhjustamine ning koosseisupärane tagajärg võivad, kuid ei pea vältimatult olema omavahelises põhjuslikus seoses. (RKKKo 3-1-1-87-15, p 37) Käesoleval juhul Madis Märks rikkus liiklusnõudeid, mis tõi kaasa sõiduki ümberpaiskumise ja selles viibinud A.R. sai raske tervisekahjustuse. Kuid saabunud tagajärjega võivad põhjuslikus seoses olla ka sõidukis viibinud isikute enda toimepandud liiklusnõuete rikkumised – praegusel juhul eirati Madis Märksi juhitud sõidukis elementaarseid turvanõudeid, st kõrvalistuja A.R. il oli kinnitamata turvavöö. Järelikult ei loo vastus küsimusele, kelle käitumine põhjustas liiklusavarii, veel selgust selles, kellele saab ja tuleb saabunud tagajärg karistusõiguslikult omistada.

1. Lõpuleviidud tagajärjedeliktist saab rääkida siis, kui lisaks koosseisupärastele teole ja tagajärjele on nõuetekohaselt tuvastatud ka põhjuslik seos teo ning tagajärje vahel. Teisisõnu saab isik karistusõiguslikult vastutada lõpuleviidud tagajärjedelikti eest vaid siis, kui tagajärg on just talle omistatav. (RKKKo nr 3-1-1-30-13, p 13)
2. Eelviidatud kohtulahendites on ühemõtteliselt selgitatud, et tagajärje omistamise võib välistada ka kannatanu enda ebakorrektne käitumine ning enda õigushüvede ohtu asetamine, mistõttu tuleb vaieldamatult kaasata saabunud tagajärje õigusliku omistamise arutellu ka kannatanu käitumine vaatluse all olevas liiklussituatsioonis. Nagu Riigikohus on selgitanud, ei tule

§-de 422 ja 423 kontekstis otsida vastust sellele, kes põhjustas õnnetuse, vaid sellele, kelle liiklusnõudeid eirav käitumine tingis koosseisupärase tagajärje saabumise. Teisisõnu tuleb liiklusõnnetuse osapooleks eespool viidatud Riigikohtu praktika tähenduses lugeda isikut, kelle liiklusseaduses kehtestatud nõudeid eirav käitumine oli potentsiaalselt kohane oluliselt mõjutama koosseisupärase tagajärje saabumist. (RKKKo 3-1-1-87-15, p 12) 14

1. Õiguskirjanduses on viidatud ka asjaolule, et objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes (J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 266). Seega tuleb põhjendatult esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et Madis Märksi poolt toime pandud liiklusnõuete rikkumine, kus sisuliselt kaotas ta juhitava sõiduki üle kontrolli, vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib koosseisupärase tagajärje ehk raske tervisekahjustuse saabumisega.
2. Maakohus kannatanu A.R. i enda käitumisele vajalikku tähelepanu ei omistanud. Kolleegium leiab, et Madis Märksi vastutuse üle otsustamisel tuleb anda hinnang ka kannatanu käitumisele ja tema võimalikule eneseohustamisele. Üldpõhimõttena kehtib ka liiklusõiguses arusaam, et vastutusvõimeline isik peab mõistliku tähelepanelikkuse ning hoolega ka ise seisma enda õigushüvede kaitsmise eest. Riigikohtu senises praktikas on leitud, et enda individuaalsete õigushüvede riski asetamine vastutusvõimelise isiku poolt kuulub õigushüve kandja autonoomia hulka, mis omakorda võib välistada saabunud kahjuliku tagajärje omistamise teistele isikutele (RKKKo-d nr 3-1-1-34-08, p 8; 3-1-1-60-
3. p 17.2)
4. Seega tõdeb kolleegium, et käesolevas asjas pole veenvat põhjendust omistada saabunud tagajärge (A.R. il tuvastatud rasket tervisekahjustust) sõidukijuhile Madis Märksile, sest samal ajal on võimalik väita, et vaatamata õnnetuse põhjustamisele tema poolt oleks A.R. il tuvastatud raske tervisekahju olnud olemata või oluliselt väiksema raskusastmega, kui oleks kasutatud nõuetekohaselt turvavööd.
5. Riigikohus on eelviidatud lahendites märkinud, et turvavarustuse kasutamise kohustuslikkust ning ka selle vajalikkust tuleb lugeda üldtuntuks asjaoluks KrMS § 60 lg 1 mõttes. On teada, et sõiduki kokkupõrke vms juhtumi korral paiskuvad turvavööta kinnitamata isikud enda kohtadelt, mis võib kujutada märkimisväärset ohtu nii sellele isikule endale kui ka teistele sõidukis viibijatele. Ei saa olla vaidlusküsimust ka selles, et turvavöö kinnitamise nõue oli teada täisealisele vastutusvõimelisele isikule ehk kannatanu A.R. ile. Asjaolu, et A.R. oli alkoholijoobes ei õigusta kuidagi tema turvavöö kinnitamata jätmist. Nimelt pole põhjust lähtuda kannatanu eneseohustamist analüüsides teistsugusest loogikast kui on

§-s 36 ette nähtud süüdistatava jaoks: isegi kui isik joobeseisundi tõttu faktiliselt mingitest asjaoludest õigesti aru ei suuda saada või ei suuda ta joobe tõttu oma käitumist juhtida, on see üldjuhul õiguslikus mõttes irrelevantne.

1. Teisisõnu on tegemist olukorraga, kus kannatanu tegutseb täie arusaamisega sellest riisikost, mida tema käitumine endas kätkeb. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on toonitatud, et individuaalsete õigushüvede ohtu asetamine vastutusvõimelise isiku enda poolt on võimalik ning see võib välistada saabunud kahjuliku tagajärje omistamise teistele isikutele, kuid selle eelduseks on ohvri käitumise teadlikkus ja vabatahtlikkus. Nii on selliseks teadliku eneseohustamise olukorraks pidanud Riigikohtu kriminaalkolleegium juhtu, kus isik loobub liikluses turvavöö kinnitamisest, kuigi turvavarustuse kasutamise kohustuslikkus ning vajalikkus on üldtuntuks asjaoluks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 60 lg 1 mõttes (RKKKo nr 3-1-1-87-15, p-d 14-15)
2. Kinnitamata turvavööga A.R. paiskus kõrvalistuja kohalt sõiduki ümberpaiskumise käigus peaga vastu lage ning ei saa välistada, et sellest kokkupõrkest tulenevalt sai enne sõidukist väljapaiskumist raske tervisekahjustuse.
3. Lisaks turvavöö kinnitamata jätmisele ohustas A.R. oma elu ja tervist veel teiselgi moel – ja ilmselt veelgi suuremal määral kui turvavööd kinnitamata jättes. Madis Märks oli (küllaltki) raskes joobes. On üldteada, et purjus inimene juhib autot märksa ebakindlamalt kui kaine juht. See tähendab muu hulgas seda, et joobes juhi puhul on ka liiklusõnnetuse tekitamise tõenäosus tavapärasest oluliselt suurem. Kolleegiumi meelest on märksa tõenäolisem see, et kaasistuja 15 saab viga tulenevalt sellest, et autot juhib purjus inimene, kui see, et ta saab viga seetõttu, et jätab kaine juhi juhitavas autos turvavöö kinnitamata. Seega tuleb leida, et kui tagajärje omistamise selle tagajärje põhjustanud juhile saab välistada kaasistuja turvavöö kinnitamata jätmine, saab selle seda enam välistada tõsiasi, et isik läheb purjus juhi juhitavasse sõidukisse. A.R. oli Madis Märksi purjus olemisest teadlik ehk jaatada saab ka eneseohustamise teadlikkust. Niisiis tuleb öelda, et A.R. ohustas end veel eriti rängal moel: ta mitte üksnes ei jätnud kinnitamata turvavööd, vaid ta läks autosse hoolimata sellest, et Madis Märks oli purjus. II
4. Kolleegium juba märkis eespool, et nõustub maakohtu järeldusega süüdistatava poolt alkoholijoobes sõiduki juhtimisega liiklusõnnetuse põhjustamise ajal ja ei pea vajalikuks kohtu sellekohast arutluskäiku korrata. Kaitsja püstitatud otsitud kahtlused süüdistatava joobe küsimuses kolleegiumit ei veena. Seega ei saa soostuda kaitsja seisukohaga, et süüdistatavale pole võimalik inkrimineerida joobeseisundit. Maakohus on juba ammendavalt vastanud ja ümber lükanud kaitsja väited ka nn suualkoholi osas (Ko To 2 kd, tl 25p-26)
5. Kohus on detailselt uurinud tõendeid, mis kinnitavad süüdistatava Madis Märksi alkoholijoovet ja avariieelset alkoholitarvitamist ning nende usaldusväärsuses pole alust kahelda. Tõendusliku alkomeetri lõplik tulem pärast laiendmääramatuse mahavõtmist oli 0,85 mg/l kohta ja sellega on tuvastatud Madis Märksil alkoholijoove.
6. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et Madis Märks juhtis 05.06.2021 enne kella 23.27 Jõgevamaal Põltsamaa vallas Puurmani-Ässa-Tõrve mnt
7. km-l asulavälisel kruusa kattega teel, peale kurvi sirgel teelõigul Puurmani suunas liikunud mootorsõidukit BMW 525D registreerimisnumbriga XXX joobeseisundis olles, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus mõõtmise ajal (06.06.2021 kella 00.14-00.21) oli 0,85 mg/l kohta. Sellega rikkus süüdistatav LS § 69 lg 2 p 1 sätet.
8. Süüdistatava Madis Märksi poolt otsese tahtlusega mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis tuleb kvalifitseerida

§ 424lg 1 järgi.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Selles kuriteos süüdimõistmine ei tule süüdistatavale üllatusena ega riku tema kaitseõigust. Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise süüteokoosseisu asjaolud olid kirjeldatud juba süüdistuses

§ 422lg 2 p 1 järgi.

III 54. Kuna kolleegium tunnistab Madis Märksi süüdi

§ 424lg 1 järgi, siis tuleb süüdistatavale mõista karistus.

Sanktsioon näeb karistusliikidena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

1. Kuriteo asjaoludest tulenevalt leiab kolleegium, et rahaline karistus karistusliigina kaalumisele ei kuulu. Seda põhjusel, et Madis Märksi poolt alkoholijoobes sõidukijuhtimise tulemusena toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel isikud said vigastada. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud pole tuvastamist leidnud. Süüdistatavat pole varem väärteo- ja kriminaalkorras karistatud. Puhtsüdamlikku kahetsust on süüdistatav maakohtus avaldanud seoses sellega, et kannatanu A.R. sai vigastusi, aga mitte seoses sõiduki juhtimisega joobeseisundis. Kolleegium hindab süüdistatava süü raskusastet siiski keskmisest mõnevõrra väiksemaks, sest süüdistatav polnud raskes alkoholijoobes.
2. Süüdistatavale tuleb mõista sanktsiooni keskmisest madalam karistus, so vangistus 9 kuud. Samas leiab kolleegium, et Madis Märksi saab karistusest tingimisi vabastada. Oluliseks tuleb pidada asjaolu, et süüteo toimepanemisest on möödunud ligi 2 aastat 8 kuud ja kolleegiumil puuduvad andmed, et süüdistatav oleks pärast uuritavat tegu uusi õigusrikkumisi toime pannud. 16 Vajadus katseajaks käitumiskontrolli ja lisakohustuste kohaldamiseks käesoleval ajal puudub. Seetõttu peab kolleegium põhjendatuks kohaldada Madis Märksi suhtes

§ 73alusel karistusest vabastamist.

Katseajaks määrata 1 aasta. 57.

§ 424

lg 1 sanktsioonist ei tulene obligatoorselt, et vajalik on juhtimisõiguse äravõtmine.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib kuriteo korral sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kuni kolmeks aastaks. Kuna Madis Märks oli sellises alkoholijoobes, et ei tulnud sõiduki juhtimisega toime, põhjustas liiklusõnnetuse, ei ole piisavaks tema süü suurusele vastavaks karistuseks vangistus, vaid temalt tuleb ära võtta ka juhtimisõigus. Madis Märksi puhul on põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. IV

1. Asjas pole vaidlust selles, et pärast avariid asus Madis Märks sõiduki rooli ja püüdis sellega sõita, samuti eemaldas autolt numbrimärgid. Kaitsja kasutab järjekindlalt terminit „liigutas“ ja püüab sellega mahendada olukorda, kus igale objektiivsele kõrvalvaatajale on selge, et tegelikult proovis süüdistatav sõidukiga avariipaigast ära sõita. Tunnistaja R.R. on maakohtus andnud ütlusi, et „mäletan, et auto rullus üle katuse ja maandus ratastel…võtsin turvavöö lahti ja läksin välja, Madis oli juba väljas, Allar oli pikali kraavipervel. …Läksin Allari juurde, katsusin ta pulssi, see oli. Madis hüppas autorooli ja pani minema, sõitis põllule ja sinna jäi autoga kinni….tuli välja ja pani mööda põldu kuskil suunas. Ta jooksis. Sel hetkel oli pime juba.“ (Ko To tl 129) Mõistes, et avariilise sõidukiga sündmuskohalt ärasõitmine ei õnnestu, jooksis süüdistatav Madis Märks lähedalasuvate tuttavate juurde Ööpiku tallu, kus suhtles R.K. uga, kes läks koos süüdistatavaga seejärel tagasi õnnetuspaika ja mõistis kohe olukorra tõsidust ning teatas juhtunust häirekeskusesse.
2. Äsja kirjeldatud asjaolud sunnivad ringkonnakohut jälle selgitama obiter dictum-korras seda, mida juba varem on öeldud (vt otsus nr 1-19-1175/54, p 93 jj.) Olukordades, kus keegi vigastab sõidukit juhtides raskelt teist inimest ja seejärel põgeneb, tuleb õiguse rakendajal (eeskätt prokuratuuril, aga ka maakohtul, kellel on KrMS § 268 lg 6 kohaselt süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude oma äranägemise järgi kvalifitseerimiseks küllaltki laiad volitused) kaaluda (edaspidi) ka vastutust tegevusetusega tapmise või suisa mõrva eest. Kui vigastatu ei sure, tuleb kõne alla vastutus vastava kuriteo katse eest.
3. Vastutus katse eest eeldab kõigepealt nn teoplaani ehk isik peab lähtuma sellest, et ta realiseerib kõik objektiivse kuriteokoosseisu asjaolud. Vastutuseks

§ 113

lg 1 – § 25 lg 5 järgi piisab tulenevalt

§ 15

lg-st 1 ja § 16 lg-st 4 sellest, kui õnnetuse põhjustajal on objektiivse koosseisu iga asjaolu suhtes kaudne tahtlus, st ta peab asjaolu esinemist võimalikuks ja möönab seda. Täpsemalt saaks sõidukijuhi tahtlust

§ 113

lg 1 – § 25 lg 5 järgseks teoks jaatada siis, kui ta peab õnnetuse järgselt võimalikuks ja möönab, et:

1. a)kannatanu on vahetus surmaohus, ent tema elu on võimalik päästa (st otsasõitjal on vähemalt kaudne tahtlus nn hüpoteetilise kausaalsuse (kvaasi-kausaalsuse) suhtes);
2. b)ohver on sattunud eluohtlikku situatsiooni seetõttu, et tema (st sõidukijuht) oli rikkunud liikluseeskirju (st sõidukijuhil on vähemalt kaudne tahtlus asjaolude suhtes, mis loovad õiguslikus mõttes talle ohvri kaitsegarandi staatuse);
3. c)kannatanu elu päästmine sõltub sellest, kas just tema midagi ette võtab, nt kiirabisse helistab (st sõidukijuhil on vähemalt kaudne tahtlus selle suhtes, et tulenevalt oma garandistaatusest on tal kohustus tegutseda) ja
4. d)tal (st sõidukijuhil) on võimalik päästmistegu toime panna (st tal on vähemalt kaudne tahtlus päästmisteo võimalikkuse osas). 17 61. Eeldus a: Praegusega sarnastes olukordades on võtmeküsimus, kas otsasõitjal oli kaudne tahtlus selle osas, et ohvri elu on akuutses ohus ja seda on veel võimalik päästa (ehk: kas tal oli tahtlus koosseisuelemendi „elus, ent surmaohus inimene, kelle elu on siiski veel võimalik päästa“ suhtes). Kõigepealt ei saaks praegusega sarnastes situatsioonides kuidagi väita, et otsasõitja ei lähtunud sellest, et kannatanul suurt midagi viga ei olnud (ehk kannatanu elu ei olnud akuutses ohus): kui inimene paiskub suure hooga autost välja ja jääb lamama, on kõigiti võimalik see, et ta ei surnud kohe ära, et tema elu on siiski tõsises ohus, ent seda saab kiiresti reageerides ikkagi päästa. Ühtlasi tuleb kõne alla väide, et õnnetuse põhjustaja saab aru, et kannatanu elu oleks saanud päästa kiirabisse helistades. 62. Eeldus b: Õnnetuse põhjustaja peab pidama võimalikuks ja möönma faktilisi asjaolusid, mis tähendavad juriidilises mõttes liiklusseaduse rikkumist. Kui ta seda teeb, saab jaatada tema tahtlust alla aetu kaitsegarandi staatuse osas

§ 13lg 1 mõttes.

Nimelt peab isik, kes asetab mingi objekti oma õigusvastase käitumisega ohtlikku olukorda, hoidma ära kahju tekkimise sellele objektile – ehk tegemist on nn ingerentsiga (Sootak –

. Kommentaar.

1. trükk, § 13/7.3).
2. Eeldus c: Kui õnnetuse põhjustaja lähtuks sellest, et keegi teine juba päästab kvaliteetsel moel ohvrit (nt näeks toimija (või arvaks end nägevat), et keegi kolmas juba helistab kiirabisse ja see helistamine õnnestub), ei peaks ta ise päästmistegu toime panema: ta oleks küll endiselt garant (st tal oleks garandisaatus), ent tal poleks tegutsemiskohustust. Kindlasti ei saaks nõustuda väitega, et kuivõrd õnnetuse piirkonnas on veel kedagi (praegu oli seal R.R. ), saab liikluseeskirjade rikkuja eeldada, et just see kolmas isik kutsub kiirabi. Garandistaatuses oleva isiku tegutsemiskohustus saab ära langeda vaid siis, kui ta on veendunud, et kolmas isik juba kvaliteetset abi osutab. On tõesti võimalik, et keegi teine sellisel juhul kiirabisse helistab – aga toimija peab veenduma, kas see ka tõepoolest nii on. Tulenevalt tõsiasjast, et õnnetuse põhjustaja teadmise kohaselt on kannatanu ülikriitilises seisus, tuleb päästmistegu toime panna ilma hetkegi viivitamata – väiksemagi viivituse korral on

§ 25lg 5 pärane kuriteokatse alanud.

1. Eeldus d: otsasõitja peab vähemalt võimalikuks ja möönab, et tal on päästmisteo tegemine võimalik. Nii on see nt juhul, kui ta teab endal kaasas olevat töökorras telefoni või kui ta saaks joosta mõne lähedal asuva inimese juurde ja paluda tollel viivitamatult kiirabisse helistada (nt oli praegu õnnetuspaiga läheduses Ööpiku talu).
2. Märgitud eelduste täidetuse korral tuleb öelda, et õnnetuse põhjustaja realiseeris viga saanu tegevusetusega tapmise katse subjektiivse koosseisu. Tegevusetusega toime pandud kuriteokatse objektiivne koosseis on tulenevalt

§ 25

lg-st 5 täidetud siis, kui isik jätab tegemata teo, mis on vajalik süüteokoosseisu kuuluva tagajärje ärahoidmiseks. Nii see ongi, kui õnnetuse põhjustaja kannatanu päästmiseks midagi ette ei võta (nt ei helista kiirabisse). Seda tuleks teha viivitamata (vt otsuse üle-eelmist punkti). 66. Mõeldav olnuks suisa vastutus mõrva eest

§ 114

lg 1 p 6 alt 1 – § 25 lg 5 järgi: nimelt tuleb kõne alla väide, et avarii tekitaja jätab ohvrile abi osutamata seepärast, et ta soovis vältida mõne liikluskuriteo järgset vastutust. 67. Ka ei välistaks vastutust tapmise või mõrva (katse) eest see, et seadusandja on näinud ette vastutuse sündmuskohalt põgenemise eest

§ 4232näol.

Teoreetiliselt võiks ehk proovida väita, et

§ 4232

on erinorm olukordade jaoks, kus tegevusetusega tapmine tuleb kõne alla olukorras, kus isik on sattunud eluohtlikku olukorda sõidukijuhi hooletuse tõttu: nimelt peaks erinorm tulema kohaldamisele üldnormi ees.

§ 4232

tegevusetusega tapmise suhtes siiski erinormiks pidada ei saa, sest sugugi mitte kõik

§ 4232juhtumid ei kujuta endast tegevusetusega tapmist.

Esiteks on selge, et tegevusetusega tapmisest ei saa rääkida siis, kui A sõidab B surnuks, saab sellest aru ja seejärel põgeneb. Teiseks võib inimesele otsa sõitnud ja seeläbi tolle elule ohu tekitanud sõidukijuht nii kutsuda kiirabi kui ka põgeneda. Kolmandaks 18 on mõeldav juba ülal viidatud stsenaarium: inimese alla ajanud juht ei helista kiirabisse seetõttu, et ta näeb, et seda teeb juba keegi kolmas. Kokkuvõtvalt: põgenemine ei ole samastatav abi osutamata jätmisega ehk

§ 4232

ühelt poolt ja

§ 113lg 1 – § 25 lg 5 teiselt poolt võivad esineda ka koos.

V

1. Mittevaralise kahju hüvitisena soovis kannatanu A.R. 30 000 eurot. Maakohus leidis, et kuna A.R. i tervis sai kahjustada süüdistatava põhjustatud avarii tagajärjel, siis tuleb kannatanule tekitatud õigusvastane kahju VÕS § 1043 alusel hüvitada. Maakohus pidas mõistlikuks mõista süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt solidaarselt kannatanu kasuks välja mittevaraline kahju hüvitisena 8000 eurot.
2. Kuna ringkonnakohus ei tunnista süüdistatavat tsiviilhagi aluseks olevate tervisekahjustuste tekitamises süüdi, tuleb maakohtu otsustus ka tsiviilhagi rahuldamist puudutavas osas tühistada ning teha selles osas uus otsustus, millega jätta kannatanu tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kannatanul on õigus pöörduda sama nõudega tsiviilkorras kohtusse.
3. Kuna maakohtu poolt Madis Märksi süüdimõistmine esimese astme kuriteos tühistatakse ning Madis Märks mõistetakse süüdi teise astme kuriteos, siis tuleb muuta ka väljamõistetud sundraha suurust. Nimelt Vabariigi Valitsuse määruse töötasu alamamäära kehtestamise kohaselt oli maakohtu otsuse tegemise ajal töötasu alammäär 725 eurot, siis KrMS § 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha 1087,50 eurot.
4. Maakohtus olid menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot, DNA-ekspertiisi maksumus 399 eurot ja liiklusekspertiisi maksumus 457 eurot. Kokku 917 eurot. Kolleegium leiab, et nende ekspertiisitasude välja mõistmine süüdistatavalt on endiselt põhjendatud, sest nende määramine oli tarvilik liiklusõnnetuse ja joobes juhtimise asjaolude väljaselgitamisega.
5. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et menetluskulude korraga tasumine pole süüdistatavale jõukohane ja kohaldades KrMS § 180 lg 3 sätteid määrab menetluskulude osade kaupa tasumise tähtajaks 1 aasta.
6. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, siis tuleb kujundada seisukoht ka maakohtu menetluses tekkinud õigusabikulude osas. Valitud kaitsja Indrek Sirk esitas maakohtus taotluse jätta kriminaalmenetluse kuluna riigi kanda süüdistatava õigusabikulud summas 9738 eurot. Õigusabikulude osas kirjutab maakohus otsuse põhjendustes järgmist: Kaitsja esitas taotluse jätta kriminaalmenetluse kuluna riigi kanda Madis Märksi õigusabikulud 9738 eurot. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Kuna käesolev otsus on Madis Märksi suhtes süüdimõistev, jäävad valitud kaitsja kulud Madis Märksi kanda. Seejuures ei ole maakohus võtnud sellist seisukohta kohtuotsuse resolutsioonis, mida ringkonnakohus aktsepteeritavaks ei pea, sest vastasel juhul jääb mulje nagu mingeid kulusid tekkinud ei olekski. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Seega tuleks vastav otsustus ära näidata ka otsuse resolutsioonis. Maakohtu põhjendustest nähtuvalt jäid õigusabikulud 9738 eurot Madis Märksi kanda. Ringkonnakohtu lahendiga tühistatakse maakohtu süüdimõistev otsus

§ 422

lg 2 p 1 järgi, kuid kolleegium tuvastas Madis Märksi käitumises süüteokoosseisu

§ 424lg 1 järgi.

Seega sõiduki joobeseisundis juhtimises on süüdistatav süüdi, mis moodustab kolleegiumi arvates esialgsest süüdistusest 1/

1. 19 Sellest tulevalt on põhjendatud jätta maakohtus süüdistatava õigusabikuludest 3246 eurot süüdistatava enda kanda ning ülejäänud õigusabikulud summas 6492 eurot jäävad Eesti Vabariigi kanda.
2. Ringkonnakohtus esitas valitud kaitsja Indrek Sirk õigusteenuse osutamise lepingu alusel väljastatud arve Madis Märksile apellatsioonimenetlusega seoses summas 1912,50 eurot, sh käibemaks 318, 75 eurot. Esitatud arve kohaselt on osutatud Madis Märksile õigusteenust 10,55 tunni ja 550 kilomeetri sõidukulude ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Spetsifikatsiooni kohaselt koosneb õigusteenus maakohtu otsuse analüüsist 0,8 tundi, konsultatsioonist ja sõidust Tartusse 0,75 tundi ja 180 km, apellatsiooni koostamisest 6,5 tundi, ettevalmistusest kohtuistungiks 1,5 tundi, esindamisest kohtuistungil 1 tund ja sõidukuludes 370 km. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kaitsja kujunenud tunnihinnale 150 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Arvestades Madis Märksile osutatud õigusteenuse kvaliteeti, jääb mõistlikkuse piiridesse õigusteenuse tunnihind. Samuti ei pea kolleegium kaitsja nimetatud kaitsetoiminguid menetletava kriminaalasja kontekstis ebavajalikuks ega nende tegemiseks kulunud aega ülemääraseks. Seega tuleks lugeda osutatud õigusteenus põhjendatuks. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 toodud lahendi, siis tuleb KrMS § 185 lg 1 kohaselt tekkinud õigusabikulud 1912,50 eurot välja mõista Eesti Vabariigilt Madis Märksi kasuks.
3. Lisaks on ringkonnakohtu istungil osalemise eest esitanud A.R. taotluse sõidukulude hüvitamiseks. Tartu Ringkonnakohtu
4. detsembri 2023 määrusega, mis jõustus
5. jaanuar 2024, rahuldati A.R. i taotlus sõidukulude hüvitamiseks osaliselt ning mõisteti välja sõidukulude hüvitamiseks 20,87 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskulud kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud KrMS § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud. Sõidukulude näol on tegemist KrMS § 178 lg 1 p 3 kuluga. Kuna aga ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse Madis Märksi süüditunnistamises

§ 422

lg 2 p 1 järgi ja teeb uue otsuse

§ 424lg 1 järgi, ei ole A.R.

i sõidukulude väljamõistmine süüdistatavalt põhjendatud. Sõidukulud summas 20,87 eurot jäävad Eesti Vabariigi kanda.

1. Kolleegium parandab maakohtu otsuses nimeeksimused seoses tunnistaja A.H. e nimega. Otsuse leheküljel 6 on tunnistajat ekslikult nimetatud Hardi ja Heiti, leheküljel 8 Heiti. Õigeks tuleb lugeda tunnistaja A.H. . VI
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p-st 4; 338 p-dest 1, 2; 340 lg 2 p-st 3 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
3. juuni 2023 otsuse osaliselt, s.o Madis Märksi süüdi tunnistamises ja karistamises

§ 422

lg 2 p 1 järgi,

§ 50

lg 1 järgi lisakaristuse kohaldamises, mittevaralises kahju hüvitise, õigusabikulude ja sundraha väljamõistmise osas. Madis Märks tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel karistust täitmisele mitte pöörata, kui Madis Märks 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema maakohtu otsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Madis Märksil lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks, mille algust 20 arvestada kohtuotsuse jõustumisest. Kannatanu A.R. i tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Hirsnik Ingeri Tamm RIIGIKOHTU 04.10.2024 RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a otsus, välja arvatud osas, millega jäeti riigi kanda A.R. i sõidukulu 20 eurot 87 senti.
4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
5. jõustada Tartu Maakohtu
6. juuni
7. a otsus, välja arvatud osas, millega rahuldati osaliselt kannatanu taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks; 2.
8. saata kriminaalasi kannatanule mittevaralise Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. kahju hüvitamise otsustamiseks
9. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
10. Mõista kassatsioonimenetluse kulu katteks Eesti Vabariigilt välja 1445 eurot 70 senti süüdistatava kasuks ja 2582 eurot 50 senti tsiviilkostja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks.
11. Määrata Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le Riigikohtu istungil A.R. ile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 248 eurot 88 senti.
12. Jätta kannatanu esindajale Riigikohtus määratud riigi õigusabi tasu kokku 768 eurot 60 senti Eesti Vabariigi kanda. 21