1-13-11082/104

1 Kriminaalasi nr 1-13-11082 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-11082 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid O.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu O.B , isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus 6 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 29.06.2013 ja lõpp 29.06.2020 RESOLUTSIOON Jätta O.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 21.01.2015 otsusega nr 1-13-11082 tunnistati O.B süüdi KarS § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. O.B tunnistati süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti O.B liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning O.B-le mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 29.06.
2. 2 O.B on kriminaalkorras karistatud 15 korda, millest 13 karistust on arhiveeritud ning reaalset vangistust kannab ta kaheteistkümnendat korda. Varavastase kuriteo toimepanemine on sarnane varasema käitumisega. Varasemalt on teda karistatud ühe vägivalla episoodi eest, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele. Praegune kuritegu on raske tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud surm. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud raskemaks. Soodustegur on alkohol ning õpitud käitumise viis (süstemaatilised vargused). Kinnipeetav on töötanud majandustöödel koristajana, köögitöölisena ja toidujagajana. Perioodil 13.09.-08.11.2014 läbis isik riigikeele A1-taseme kursuse, kuid eksam jäi sooritamata tulemusega 31,3%. Isik läbis ajavahemikul 10.02.-20.02.2016 sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ajavahemikul 23.01.23.03.2017 töötas kinnipeetav AS Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis, töösuhe lõpetati isiku soovil. 06.04.2017 viidi läbi programmi Eluviisitreening jätkutegevus, mille eesmärk oli kinnistada programmis omandatud teadmisi. Kinnipeetavaga on toimunud vestlused teemadel väärtushinnangud, vajadusest elustiili muuta, probleemide tunnistamine ja nendega sisuline tegelemine. Ajavahemikul 22.03.-11.06.2018 töötas kinnipeetav AS EVT pesumajas abitöölisena, töösuhe lõpetati isiku soovil. Isik paikneb alates 07.01.2019 Viru Vangla avavanglaosakonnas. 05.02.2019 käis isik proovipäeval väljaspool vanglat Norwes Metall AS-s, kuid ei soovinud antud asutusse tööle asuda. 18.02.2019 käis isik proovipäeval väljaspool vanglat HKScan Estonia AS-s, kuid ei osutunud tööandja poolt valituks. 04.03.2019 käis isik proovipäeval väljaspool vanglat Xxxx AS-s ning alates 07.03.2019 töötab ta nimetatud asutuses. Alates 24.03.2019 võimaldatakse isikul osaleda väljaspool avavanglaosakonda MPEÕK Jõhvi Issanda Ristimise kiriku jumalateenistustel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta vangistust. Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda elukaaslase ja laste juurde aadressile xxxx. Üürileping on sõlmitud kuni 27.08.
3. Korteri omaniku/üürileandja kontakte isiku elukaaslane kriminaalhooldajale ei avaldanud, väites, et omanik seda ei soovi. Seega ei olnud võimalik kontrollida, kas isik saab nimetatud aadressil elama asuda. Samas kinnipeetav ise on kindel, et saab elukaaslase juurde elama asuda. Muu elukoha saamiseks võib isik saata avalduse Xxxx (xxxx või xxxx) majutusteenuse saamiseks, kuid see teenus on tasuline ja lepingu sõlmimiseks on vajalik ettemaksu tegemine. Kokkuleppe saavutamisel saab teenust kohe vanglast vabanemisel. Samuti võib pöörduda MTÜ-sse Xxxx majutus- ja rehabilitatsiooniteenuse saamiseks. Isikul on põhiharidus, kooliajal on tal esinenud käitumisega probleeme. Riigikeelt isik ei valda. Isiku sõnul on tal varasema peatrauma tõttu probleemid mäluga ja keskendumisega, mistõttu ta ei ole võimeline õppima. Kinnipeetava väitel õppis ta Tallinna Vanglas keevitajaks, kuid keevitajana töötanud ei ole. Kinnipeetav ei töötanud ametlikult enne vangistust, tegeles juhutöödega (korterite remondiga). Enda sõnul töötas ametlikult kunagi Kohila Paberivabrikus ja vineerivabrikus transporditöölisena. Enda sõnul on võimeline töö käigus igasuguseid oskusi omandama. Töösse suhtub kohusetundlikult ning soovib ka vabaduses tööle minna. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Sissetulekuks oli juhutöödest saadud tasu. Kinnipeetav on s üstemaatiliselt toime pannud varguseid, valdavalt on need toime pandud alkoholijoobes. K-Raha andmetel on isikul 02.04.2019 seisuga rahalisi nõudeid 22 708 euro ulatuses, vabanemisfondi on hoiustatud 900 eurot. Motiveeritud nõudeid tasuma. 3 Isik on toime pannud kuriteo oma õe vastu, mille tagajärjel õde suri haiglas. Kinnipeetava vanemad on surnud. Kinnipeetava kõige lähedasemad inimesed on elukaaslane E N ja lapsed. Omavahel on oldud tuttavad juba pikka aega, tutvusid, kui mõlemad olid 14-aastased. Isiku elukaaslane on öelnud kriminaalhooldajale, et ootab kinnipeetava vabanemist, et kooselu jätkata. Elukaaslane on käinud vangistuse jooksul ühel korral lühiajalisel kokkusaamisel, igapäevaselt suheldakse telefoni teel. Kokku on peres 5 last (2 last elukaaslase eelmisest kooselust ja 3 ühist last). Rahvastikuregistri andmetel ei ole kinnipeetava nimele ametlikult lapsi registreeritud. Suhtlusringkonnas on nii seaduskuulekaid kui ka kriminaalse taustaga isikuid. Varguseid on isik korduvalt grupis toime pannud. Vabanedes soovib isik taastada suhted perekonnaga ning hoiduda kriminaalse taustaga inimestega suhtlemisest. Isiku elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel alkoholisõltuvust ei ole diagnoositud. Enne vangistust isik kuritarvitas alkoholi, kuriteo toimepanemisel oli alkoholijoobes. Varasemad kuriteod on samuti toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav mõistab, millised on alkoholi tarvitamise tagajärjed. Isik soovib elada ilma alkoholita. Kinnipeetav on varem proovinud amfetamiini ja fentanüüli, mida süstis. Vahel suitsetas kanepit. Oli narkootikumide juhutarvitaja. Viimane tarvitamine on jäänud
4. aastasse. Viru Vangla andmetel sõltuvust narkootikumidest diagnoositud ei ole. Isik on maininud, et on olnud enesetapu katseid ja masendust, mille tõttu oli ka psühhiaatriahaiglas ravil. Meditsiiniosakonna andmetel saab isik ka käesoleval ajal psühhiaatrilist ravi. Alkoholi tarvitanuna võib isik tegutseda impulsiivselt. Eesmärkideks vabanemisel on töö leidmine ja lähedaste eest hoolitsemine. Praeguse kuriteo toimepanemises tunnistab isik täielikult oma süüd, kuid ei oska selgitada kuriteo toimepanemise põhjuseid. Ametiisikute suhtes on isik positiivse hoiakuga. Kriminaalhooldusosakonnas on isik arvel olnud 5 korral. Esimese kahe katseaja kohta andmed puuduvad, ühel korral on katseaeg lõppenud teise kohtuotsusega, kahel korral on kriminaalhooldus lõpetatud erakorralise ettekande alusel. Kinnipeetav väidab, et nüüdseks mõistab kriminaalhoolduse vajadust ning on motiveeritud vabanema tingimisi enne tähtaega, et elukaaslast ja lapsi aidata/toetada. Soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Saab aru muutuste vajalikkusest. Tuleviku eesmärgid on seotud perele pühendumisega. Samas on isik juba
5. korda vanglas ning korduvkaristatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole ta teinud mingeid järeldusi, olles jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava puhul on ohustatud ühiskond tervikuna. Oht on kõige tõenäolisem olukorras, kui isik on alkoholijoobes, töötu, tal puudub sissetulek ning ta jätkab oma varasemat käitumisviisi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava O.B tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks O.B tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 29.06.
6. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata O.B-le KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7 sätestatud kohustused. O.B kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama hakkaks ta koos elukaaslase ja lastega. Suuline kokkulepe tööle asumiseks on olemas, samas kohas töötab ka tema kasupoeg. Töökoht asub xxxx lähedal. Ta teab, et seal sorteeritakse mingeid varuosasid, mis siis saadetakse erinevatesse riikidesse. Rohkem õdesid ja vendi tal ei ole. Kõige lähedasemad on elukaaslane ja lapsed, kes on praegu kõik elukaaslase nimel. Tal on olnud alkoholi probleem, kuid alkoholi tarvitada ta enam üldse ei taha. Kuriteo, mille eest praegu vangistust kannab, pani ta toime alkoholijoobes olles. 4 Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa O.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, O.B ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu O.B ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. Seega ei ole varasem karistus isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on muutunud raskemaks, sest käesoleval juhul lisandus varavastasele kuriteole raskeim isikuvastane kuritegu, milleks oli õe tapmine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Ta on olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel koristajana, köögitöölisena, toidujagajana ning töötanud AS EVT metallitsehhis ja pesumajas abitöölisena. Samuti on kinnipeetav läbinud riigikeele A1 taseme kursuse, kuigi eksam jäi positiivsele tulemusele sooritamata. Lisaks on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevuse, temaga on toimunud vestlused erinevatel probleemsetel teemadel. Alates 07.01.2019 paikneb isik avavanglaosakonnas ja töötab alates 07.03.2019 väljaspool vanglat Xxxx AS-s. Lisaks on isikule võimaldatud alates 24.03.2019 osaleda väljaspool vanglat toimuvatel jumalateenistustel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda elukaaslase ja laste juurde üürikorterisse. Iseloomustusest nähtuvalt ei olnud aga kriminaalhooldusametnikul võimalik kontrollida, kas isikul on võimalik nimetatud elukohas elada. Kinnipeetava elukaaslane korteri omaniku/üürileandja kontakte kriminaalhooldusametnikule ei avaldanud, väites, et korteri omanik/üürileandja seda ei soovi. Seega puudub kohtul teadmine, kas isikule on tagatud alaline elukoht, mis võimaldaks talle käitumiskontrolli kohaldada. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Süstemaatilised vargused on isik enda sõnul toime pannud küll alkoholijoobes olles, kuid ka materiaalse kasu saamise eesmärgil. Lisaks on is ikul tasumata rahalisi nõudeid 22 708 euro ulatuses, mida ta on küll motiveeritud tasuma, kuid töökoha ja sissetuleku puudumisel on tasumine ebatõenäoline. Seega püsib uue varavastase kuriteo toimepanemise risk. Isiku lähedasteks on elukaaslane ja lapsed. Enne vangistust kuritarvitas kinnipeetav alkoholi, kuriteod on toime pandud samuti alkoholijoobes olles. Enda sõnul isik mõistab nüüd alkoholi tarvitamise tagajärgi ja soovib edaspidi elada ilma alkoholita. Siiski, võttes arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku, ei saa välistada, et isik vabaduses alkoholi tarvitamist jätkab, mistõttu tuleb alkoholi tarvitamist pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles pannud toime uue kuriteo. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, ei saa kohtu hinnangul karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi selle pinnalt järeldada. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja 5 prokuratuur ei toeta samuti isiku vabastamist ennetähtaegselt. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et O.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik