KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 19.03.2018 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-13-11082 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaadi abi Robert SPRENGK Asja läbivaatamise kuupäev 12.03.2018 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Z.K sünd.XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht xxx töökoht puudub Karistuse kandmise algus 29.06.2013 ja lõpp 29.06.2020 Jätta Z.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja (vandeadvokaadi abi Robert SPRENGK) taotlus, määrata tema poolt Z.K-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 60 (kuuskümmend) eurot (s.h. materjalidega tutvumine 25 €, osalemine kohtuistungil 25 €, käibemaks 10 €). Välja mõista Z.K-lt kaitsjale (vandeadvokaadi abi Robert SPRENGK) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 60 (kuuskümmend) eurot. Kaitsjatasu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700015870 ning selgitus „Z.K 1-13-11082 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Z.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.01.2015 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §113 ja §25 lg.2 - §199 lg.2 p.9 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 kohaldamisega vangistusega 7 aastat alates 29.06.
- Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2015 otsusega tühistati Viru Maakohtu 21.01.2015 otsus osaliselt, s.o. Z.K-lt väljamõistetud menetluskulude osas, muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 15 korda, reaalset vangistust kannab 12ndat korda. Varavastane kuritegu on sarnane varasema käitumisega, vägivaldne kuritegu on toime pandud teist korda, vägivaldsuse raskusaste on muutunud suuremaks. Varavastane kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on alkohol. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, töötanud koristaja, köögitöölise, abitöölise ja toidujagajana. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx, juhataja on andnud ka sellekohase kinnituse. Kinnipeetaval on põhiharidus, riigikeelt ei valda, xxx tõttu on probleeme keskendumise ja õppimisvõimega. Enne vangistust kinnipeetav ametlikult ei töötanud, sissetulekuks oli juhutöödest saadud tasu. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik tugiisiku kaudu minna ehitusele praktikale, garantiikirja ei olnud firma nõus esitama. Kinnipeetav pani kuriteo toime oma õe vastu, kes suri haiglas. Kinnipeetava lähedasteks on elukaaslane ja 3 ühist last, lisaks veel 2 elukaaslase last. Kinnipeetava vanemad on surnud. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on nii seaduskuulekad kui ka kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava elustiil oli riskeeriv. Kinnipeetav soovib taastada oma suhted perekonnaga ja hoiduda suhtlemast kriminaalse taustaga isikutega. Kinnipeetava laste ema on valmis toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Kinnipeetav kuritarvitas enne vangistust alkoholi, ka kuriteo toimepanemise ajal oli alkoholijoobes, ka varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja jätkutegevused. Edaspidi soovib kinnipeetav elada seadusekuulekat ja rahulikku elu ilma alkoholita, sõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetav oli varem narkootikumide juhutarvitaja, süstis amfetamiini ja fentanüüli, suitsetas kanepit. Kroonilist haigust, psühhiaatrilist ega intellektipuuet ei ole diagnoositud. Kinnipeetava suhtlemisoskused vastavad eale, alkoholi tarvitades võib käituda impulsiivselt. Kinnipeetav on varasemalt süstemaatiliselt varastanud, rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise 2 tõenäosus 2 aasta jooksul on 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 33%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval tema laste ema, kellega kinnipeetaval on 3 alaealist last. Laste ema sõnade kohaselt on kinnipeetava suhted lähedastega head ja sõbralikud, laste ema ei välista, et peale vabanemist soovivad nad jätkata kooselu, vangistuse ajal suhtlevad kirja ja telefoni teel. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Keskuses on hetkel 7 vaba kohta, selle elanikega sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping pikkusega 6 kuud, erandkorras kuni 1 aasta. Lepinguliseks kohustuseks on sisekorraeeskirjade täitmine ja sõltuvust tekitavate ainete mittetarvitamine. Kinnipeetavale on koht keskuses broneeritud. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne töökoht. Laste ema on kinnipeetavat vangistuses materiaalselt toetanud ning on valmis seda tegema ka vabaduses. Laste ema on xxx. Kinnipeetava käitumist mõjutavad vabaduses järgmised asjaolud: kehtivaid kriminaalkaristusi on 15; varavastane kuritegu on sarnane varasema käitumisega; vägivaldne kuritegu on toime pandud teist korda; vägivaldsuse aste on muutunud suuremaks; kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on sõltuvusainete tarvitamine ja materiaalse kasu saamine; kinnipeetav on kriminaalhooldusosakonnas arvel olnud 5 korda, esimese kahe katseaja kohta andmed puuduvad, kolmandal korral lõppes katseaeg uue kohtuotsusega, neljandal ja viiendal korral lõppes katseaeg erakorralise ettekandega. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 29.06.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni 24 kuud koos käitumiskontrolli nõuete ja järgmiste lisakohustustega – KarS §75 lg.2 p.2, 2-1, 7, 4,
- Maakohtu istung Kinnipeetav Z.K seletas maakohtu istungil, et antud juhul on tegemist vaid esimese vägivallaga seotud kuriteoga ja varasem oli avalik vargus. Prokuröri abi Sergei Listov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk palus maakohtu istungil kinnipeetav vangistusest vabastada. Kaitsja viitas asjaolule, et kinnipeetav on vangistuses ennast üleval pidanud eeskujulikult, läbinud sotsisaalprogrammid ja töötanud. Seega on vangistus kinnipeetavale mõju avaldanud, ta on aru saanud ja soovib paraneda. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei 3 toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.2 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 15 korda, reaalset vangistust kannab juba 12-ndat korda. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ei peale tingimisi süüdimõistmist ega ka mitte varasematel katseaegadel. Seetõttu leiab maakohus, et taaskordse kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seda seisukohta toetab ka kriminaalhooldusametniku kirjalik seisukoht, mille kohaselt on kinnipeetav kriminaalhooldusel olnud viiel korral, millest üks katseaeg lõppes uue süüdimõistmisega ja kaks katseaega erakorraliste ettekannetega, kahe esimese katseaja kohta andmed käesoleval ajal puuduvad. Maakohus leiab, et eelnev näitab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi. Riigikohus on oma 28.04.2017 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi, distsiplinaarkaristused tal puuduvad, seega ei ole alust arvata, et tegemist on loomult täiesti allumatu inimesega. Kinnipeetav on vanglas töötanud ja töötab ka jätkuvalt, seega võib arvata, et tegemist on inimesega, kes suudab taluda rutiini. Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetav läbis edukalt sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Muud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid Viru Vangla iseloomustuses puuduvad. Samas aga ei tähenda kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses ja individuaalses täitmiskavas ühe seatud eesmärgi täitmine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. 4 Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx, selle juhataja on kinnitanud broneeringu olemasolu. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et tegemist on sisuliselt ajutise elamispinnaga, kuna majutusteenuse leping sõlmitakse tavaolukorras vaid kuueks kuuks, erandkorras üheks aastaks. Kinnipeetav ei osanud maakohtu istungil seletada ja asja materjalides puuduvad ka muud tõendid selle kohta, missugused on kinnipeetava elutingimused peale majutusteenuse lepingu lõppemist, kuivõrd katseaeg kehtiks kinnipeetavale veel kuni 29.06.
- Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust muuhulgas KarS §25 lg.2 - §199 lg.2 p.9 järgi toimepandud kuritegude eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on antud varavastane kuritegu sarnane kinnipeetava varasema käitumisega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetavat varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud korduvalt. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on varavastane kuritegu kinnipeetava poolt toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, enne vangistust kinnipeetav ametlikult ei töötanud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ja kinnipeetava enda seletuse kohaselt maakohtu istungil ei ole talle ka vabanemisel garanteeritud mitte töökohta, vaid pakutud praktikakohta, mingit garantiikirja ei olnud firma nõus esitama. Maakohus leiab, et lisaks korduvkaristustele on ka alalise elukoha ja töökoha puudumine asjaolud, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust muuhulgas KarS §118 lg.1 p.7 järgi toimepandud kuriteo eest. Maakohus möönab, et ainuüksi karistuse raskus ei tingi kinnipeetava vabastamata jätmist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kuriteo toimepanemisega seotud asjaolude kaal ajas väheneb, kuid leiab siiski, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kahte erinevat kuritegu ja eelkõige korduvaid karistusi, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et antud kinnipeetava puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kandnud korduvalt reaalset vangistust, olnud korduvalt määratud kriminaalhooldusele ja rikkunud seejuures kontrollnõudeid, mille tõttu pöörati otsus täitmisele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kinnipeetav on varasemalt korduvalt olnud kriminaalhoolduse all, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta kinnipeetavale piisavat mõju, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kuritarvitas kinnipeetav enne vangistust alkoholi, nii antud kui varasemad kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes. Kuigi maakohus tunnustab kinnipeetavat sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise eest, puuduvad vangla iseloomustuses igasugused põhjendused selle kohta, et antud sotsiaalprogrammi läbimine on tagasipöördumatult lõpetanud kinnipeetava poolt alkoholi tarvitamise. Seega ei pruugi ühekordne sotsiaalprogrammi läbimine soovitud mõju avaldada. Kinnipeetav tarvitas alkoholi pikkade aastate kestel, on arusaadav, et vangistuste ajal vangla range järelevalve all oli seda keeruline teha. Samas on eluliselt usutav ja võimalik, et sellise range järelevalve lõppemise korral toimub taaskord tagasilangus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on avalikkusele kõrgohtlik ja uue 5 kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 53%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. Kinnipeetavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on korduvalt kandnud karistust vanglas, on korduvalt määratud katseajale. Kõik see, s.h. nii karistus iseenesest kui ka vangistus, ei ole suutnud hoida kinnipeetavat õiguskuulekal rajal ja välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendavad antud kinnipeetava puhul ka alkoholi võimalik jätkuv kuritarvitamine ja majanduslikud raskused. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal kinnipeetava juba eelpoolviidatud käitumist katseajal. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 60 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu nimetatud summas kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-11-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6