← Eesti

4-24-2175/15

Väärteoasi nr 4-24-2175 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2024. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-24-2175 Kohtunik Kristiina Laas Väär

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 7. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2 8.

§ 123

lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

  1. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga, A. Sannamehe esitatud dokumentidega ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.06.2024.a otsus väärteoasjas nr 2780,24,007289 tuleb tühistada ja teha uus otsus.
  2. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse A. Sannamehele ette seda, et juhtis A. Sannamees 06.05.
  3. a 18:41 Jõhvi-Tartu-Valga maantee
  4. kilomeetril mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,54 mg/l (+/-0,05 mg/l).
  5. Rikkumine on tõendatud väärteotoimiku materjalidega, milleks on väärteoprotokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, menetlusaluse isiku A. Sannamehe ülekuulamise protokoll, tunnistaja J.J ülekuulamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Eeltoodud tõenditest nähtub selgelt, et A. Sannamees on talle etteheidetava väärteo toime pannud. Menetlusalune isik ei ole esitatud kaebuses väärteo toimepanemisele ka vastu vaielnud.
  6. Käesolevas väärteoasjas on vaidlusaluseks küsimuseks A. Sannamehele mõistetav karistus. Kohtuväline menetleja on teda karistanud juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.
  7. Karistusseadustiku (KarS) § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. A. Sannamees on kohtule esitanud Töötukassa otsuse töövõime hindamise kohta ja Sotsiaalkindlustusameti kirja. Töötukassa otsusest nähtuvalt on A. Sannamehele määratud puuduv töövõime perioodiks 10.10.
  8. a kuni 09.10.
  9. a. Isikul on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroos. Sotsiaalkindlustusameti kirja kohaselt on A. Sannamehel 18.09.
  10. a otsusega tuvastatud keskmine puue.
  11. Eeltoodust nähtuvalt on A. Sannamehel tuvastatud keskmine puue ja tema liikumine on piiratud. Menetlusalune isik elab maapiirkonnas ning ilma autota ei saa ta käia arsti juures ega toidupoes. Järelikult on A. Sannamees isik, kellelt KarS § 481 lg 2 kohaselt juhtimisõigust ära võtta ei saa.
  12. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas teinud ettepaneku karistada A. Sannameest arestiga, mida saaks tema nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Rahatrahvi määramist ei pea kohtuväline menetleja põhjendatuks.
  13. Menetlusalune isik A. Sannamees on esitatud kaebuses palunud kaaluda talle rahatrahvi määramist. 17.

§ 132

p 2 kohaselt võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Menetlusaluse isiku olukorra raskendamisega on tegemist muuhulgas juhul, kui kergem karistusliik asendatakse raskemaga. Kuna arest on kõige raskem väärteo eest kohaldatav karistus, ei saa A. Sannamehele sellist karistust mõista. Seega tuleb kohtuvälise menetleja ettepanek A. Sannamehe karistamiseks arestiga jätta tähelepanuta.

  1. Küll aga on A. Sannamehele võimalik karistuseks mõista rahatrahv. LS § 224 lg 2 kohaselt võib mõista põhikaristuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Kohtuväline menetleja on A. Sannamehele määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks ehk kolmandiku juhtimisõiguse keskmisest määrast. Kohus karistab A. Sannameest samas määras rahatrahviga ehk kolmandikuga keskmisest määrast. 3
  2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 56 lg 1, teeb kohus uue otsuse ja mõistab A. Sannamehele karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Laas Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.