Obsah (5)

§ 183§ 68§ 74§ 75§ 76

1-17-9998 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-9998 (17240100059) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Aliis Per

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta P.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 23.11.2017 otsusega tunnistati P.J süüdi

§ 183

lg 1 järgi ja teda karistati 1 aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinni peetud 2 päeva karistusaja hulka.

§ 74lg 1 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata 18 kuulise katseaja kestel.

Katseaja kestel pidi P.J täitma

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 21 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Viru Maakohtu 23.11.2017 otsus jõustus 09.12.

1. Seejärel Viru Maakohtu 16.07.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande taotlus ja kohus pööras Viru Maakohtu 23.11.2017 kohtuotsusega nr 117-9998 P.J-ile mõistetud karistuse kandmata osa, 11 kuud ja 28 päeva vangistust, täitmisele. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et P.J rikkus kohtu määratud kohustust registreerimiskohustust ning lisakohustust mitte tarvitada narkootikume või psühhotroopseid aineid. 1 1-17-9998
2. 02.04.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid P.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. P.J-i karistusaeg algas 08.10.2018, see lõppeb 06.10.2019 ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 07.04.
3. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
4. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab P.J-i ennetähtaegset vabanemist.
5. 22.04.2019 edastas Viru Vangla kohtule täiendavad materjalid P.J-ile kahel korral distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
6. Kohtuistungil avaldas P.J , et toetab enda tingimisi ennetähtset vangistusest vabastamist. P.J märkis täiendavalt, et sattus kinnipidamisasutusse, kuna tarbis narkootikume. Toimepandus täielikult end süüdi ei tunnista, s.o eitades osaliselt oma süüd narkootilise aine müügi osas. Praegu ei tarbi narkootikume ja ka ei suitseta. Vanglas sai metadooniravi. Vabaduses asub elama aadressile, kus elas ka enne karistuse kandmist ja kus elavad ka vanemad. Suhted vanematega on head. Vangistuses viibib esimest korda. Enne kinnipidamist töötas erinevatel kohtadel ja viimasesse töökohta oodatakse teda ka tagasi. Vangistuses olles tööd ei pakutud, kuid lõpetas eesti keele kursused A1 tasemel ja tegeles spordiga. Distsiplinaarkaristusi on kohaldatud kahel korral ja seda kartseriga. Karistuse määramine oli seotud allumatusega, rääkimine keelatud ajal ja ravimi võtmisel ravimi võtmise tõendamisele mitteallumine. Tingimisi vabastamisel kriminaalhooldaja esitatud ettepanekutega on nõus ja kohustub keeldudele alluma. Vabanemisel soovib läbida narkovastase sõltuvusvastase programmi kestusega 3 kuud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ning kuulanud ära süüdlase ja kaitsja seisukohad, leiab, et P.J tuleb jätta vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et P.J on ära kandnud enam kui poole talle Viru Maakohtu 23.11.2017 otsusega mõistetud ja 16.07.2018 määrusega täitmisele pööratud vangistusest. St, et P.J puhul on viidatud lahendist tulenevalt täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 8. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse karistusseadustiku §-s 76 sätestatut. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg -le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis.

Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1 -09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud 2 1-17-9998 eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Saab nõustuda, et P.J-i käitumises vangistuse ajal on nii mõndagi posiitivset. Kinnipeetav P.J on vangistuse ajal osalenud koolitusel ja sooritanud riigikeele A1 eksami ning soovib õpinguid jätkata. Suhtumine ametnikesse on positiivne ning üldiselt on avatud ja koostööaldis. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse P.J-i ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuna P.J-ile mõistetud ja kandmisele kuuluv karistus on vähem kui aasta, siis individuaalset täitmiskava ei koostatud.
2. Siiski peab kohus märkima, et P.J-i käitumine vangistustuse ajal ei ole olnud korrektne. Kohtule tutvumiseks esitatu andmetel on P.J korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Distsiplinaarkaristusi on P.J-ile määratud vaatamata lühikesele karistusajale kolme rikkumise eest. Kui analüüsida distsiplinaarsüütegude toimepanemise dünaamikat, siis selgub, et vahetult peale esmase distsiplinaarkaristusena kartseri määramist ühes 3-kuulise katseajaga, on P.J katseaja kestel taas käitunud viisil, mis tingis tema suhtes uue distsiplinaarmenetluse algatamise ja kartserikaristuse määramise ühes varasemalt katseajaga määratud kartseri täitmisele pööramisega. Analüüsides eelnevat on kohus seisukohal, et vaatamata P.J-i varasemale distsiplinaarkorras karistatusele, sh tema suhtes põhiõigusi enam riivava karistusliigina kartseri kohaldamisele, on ta jätkanud käitumisaktidega, mis on tinginud talle vangla käskkirjaga määratud katseajal uue distsiplinaarkahtlustuse esitamise ja ka rikkumises süüdi tunnistamise. Eeltoodu pinnalt teeb kohus järelduse, et P.J jätkab kehtivaid norme eiravate käitumisaktidega.
3. Seonduvalt P.J-i käitumisega on põhjust välja tuua, et ka vabaduses viibides ei suutnud P.J hinnata talle antud vabadust ning katseajal olles jättis ilmumata kriminaalhooldaja vastuvõtule mistõttu jäi täitmata registreerimiskohustus. Katseajal registreerimiskohustuse täitmine on olulisim kontrollnõue, mis annab kriminaalhooldajale võimaluse teiste kontreollnõuete ja kohustuste täitmist kontrollida. Seonduvalt eeltooduga ongi põhjust välja tuua sedagi, et toimiku materjalidele tuginedes on tuvastamist leidnud P.J-i poolt katseajal narkootilise aine tarbimine. Seega on nii vabaduses viibides kui ka vangistuse tingimustes P.J käitunud viisil, kus riik on teda usaldanud ning andnud võimaluse karistust täitmisele mitte pöörata, kuid ikka ja taas P.J taas käitunud viisil kus mõistetud vangistus/kartser pöörati täitmisele. Seega on leidnud kinnitust, et P.J-ile antud võimalusi ta ei kasutanud ning oma käitumisaktidega andis põhjuse mõistetud karistuste täitmisele pööramiseks. Seonduvalt P.J-i käitumismustriga peab kohus vajalikuks välja tuua, et kehtivaid norme eirav käitumine seega taandumise märke ei näita. Teisisõnu öelduna iseloomustab P.J-i käitumist kehtestatud reeglite eiramine. Täiendavalt märgib kohus, et ka vanglasse karistust kandma P.J tähtaegselt ei ilmunud. Kõik eeltoodu kinnitab kohtu jaoks vaid tõsiasja, et ei vabaduses olles, vangistuskohustuse täitmise asumise eelselt ega vangistuses olles ei ole P.J suutnud näidata üles oskusi järgida kehtestatud reegleid, neid austada ja täita. 12.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. Kohus möönab, et P.J on näidanud enda võimaliku vabanemise järgse aadressi ja seal elavad isikud, s.o P.J-i vanemad, on nõustunud P.J-i sinna elama asumisega nõustunud. Seega tuleb nentida P.J-i puhul on olemas elukoht, kus elada peale vangistusest vabanemist. 3 1-17-9998 13.

§ 76

lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et P.J-i karistuse eesmärk pole täidetud.

1. P.J mõisteti süüdi rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises. Seonduvalt P.J-i karistusandmetega märgib kohus, et olles kriminaalkorras teist korda karistatud isikuks, kannab vanglakaristust P.J esmakordselt, ent vangistusliku karistuse mõistmine on olnud põhjuslikus seoses P.J-i käitumisega. Nimelt on P.J varasemalt toime pannud ka varavastase süüteo. Analüüsides eelnevat, on kohus seisukohal, et vaatamata P.J-i varasemale kriminaalkorras karistatusele, sh tema suhtes põhiõigusi enam riivava karistusliigi kohaldamisele katseajaga, on ta jätkanud käitumisaktidega, mis on tinginud talle uue kuriteosüüdistuse esitamise. P.J-i kuritegelik aktiivsus taandumise märke ei näidanud. Sellise järelduse põhjendatust süvendab täiendavalt fakt, et vaatamata varasemale kriminaalkorras karistamisele, on P.J tugeva kontrolli all vangistuses viibimise perioodil ikka taas ja taas käitunud kehtivaid norme eiravalt ning mis on päädinud distsiplinaarkorras karistuse määramisega. Ja distsiplinaarkorras on määratud karistusühes katseaja rakendamisega, kuid tulenevalt P.J-i objektiivselt avaldunud käitumisaktidest on määratud karistus täitmisele pööratud. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib P.J naasta seegi kord ebaseadusliku tegevuse juurde. Asjassepuutuvana osutab kohus sellelegi, et iseloomustuses on vangla välja toonud, et uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks on mh riskikäitumismuster, kus kuritegude toimepanemise ajendiks on sõltuvus mõjuainetest. Seonduvalt narkootikumide tarbimisega on asjakohane peatuda sellel, et kohtule tutvumiseks esitatud materjalide pinnalt on sedastatav sõltuvusainete tarbimine enam kui kümne aasta jooksul. On kiiduväärt, kui peale pikaajalist narkosõltuvuses viibimist soovib isik oma sõltuvusest vabaneda, seda enam, kui sõltuvus on ka kuritegude toimepanemise ajendiks ka kui ta on sõltuvusest vabanemiseks astunud ka reaalseid samme. Siiski peab kohus märkima, et narkootilise aine tarbimine on välistatud vangistuses viibimise perioodil vangla tugevdatud turvameetmete tõttu . Vangistuses on P.J viibinud metadooni asendusravil. Kuna narkootilise aine tarbimine vangistuses viibimise perioodil on välistatud, P.J on senisest elatud elust ligi kolmandiku olnud sõltlane, siis metadooni asendusravi ja napp kantud 6-kuuline vangistus ei anna mingit garantiid, et P.J ei naaseks vabaduses olles oma varasema sõltuvuse juurde, mis on ka põhjuseks kuritegude toimepanemisel. Seoses narkootilise aine tarbimisega peab kohus vajalikuks osundada sellelegi, et üks distsiplinaarkaristus oli määratud just sel põhjusel, et P.J-ile oli näidustatud metadooni manustamine, kuid kahel korral ta ei allunud ametniku korraldusele peale metadooni manustamist suu avamiseks. Eeltoodust näeb kohus riskifaktorit rikkumiste toimepanemisel.
2. Siinkohal peab kohus vajalikuks peatuda sellelgi, et isikuandmete kohaselt on P.J kodune lähedaste ring, kes on valmis teda toetama. Seonduvalt lähedaste isikutega, peab siiski märkima, et toetav lähedaste ring oli P.J olemas ka enne süüteo toimepanemist, peale tema süüdi mõistmist ja tingimisi katseaja määramist ning ka ajal, kui kohus määras mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramise. Lähedaste olemasolu, omavahelised soojad suhted ning toetuse avaldamine ei suutnud hoida P.J eemal süütegude toimepanemisest ning mis päädis isikuõigusi enim riivava tõkendi kohaldamisega ja seejärel ka karistuse täimisele pööramise. Iseloomustusest nähtuvalt on P.J täiendavalt tunnistanud, et varasemalt kuulusid tema sõpruskonda kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud. Kohus teeb eeltoodust järelduse, et vaatamata headele peresisestele suhetele, on P.J-i suhtlusringkonda kuulunud kriminaalse taustaga isikud ning arvestades, et P.J on diagnoositud sõltuvushäire ning ta ise hindab end mõjutatavaks negatiivses suunas, siis esitatud andmed nende kogumis ei veena kohut, et isik on suuteline seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes. 4 1-17-9998
3. P.J-i ennetähtaegse vabastamise kasuks ei räägi seegi - nagu kohus ka varasemalt viitas - et vangla iseloomusab teda isikuna, kes kordab samu vigu. Ei saa jätta arvestamata ka asjaolu, et iseloomustusest nähtuvalt võib P.J käituda ametnike korraldustele allumatult, lisaks kui arvestada, et iseloomustuse kohaselt omab P.J nõudeid summas 6197,27 eurot ja varasemalt on kuriteod toime pandud mh omakasu motiivil, siis eeltoodu ei lisa kaalukaid argumente positiivse lahendi tegemiseks, s.o P.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades objektiivselt vangistuse tingimustes avaldunud P.J-i käitumist ja motivatsiooni seaduskuulekaks elamiseks, ning kui kuriteod oli toime pandud võib öelda tagajärgedele mõtlemata, siis saab teha vaid järelduse, et vabanemisjärgne ohuprognoos on negatiivne.
4. P.J-i suhtumist saab iseloomustada ka töö tegemise kaudu. Tuleb märkida, et isiklik toimik kajastab mitmeid P.J-i isikuandmeid, mis iseloomustavad tema töö tegemist. Nii nähtub iseloomustusest, et P.J on töötanud vabaduses olles erinevatel töökohtadel ning viimatine tööandja on valmis P.J ka tagasi tööle võtma. Siinjuures peab kohus märkima, et P.J on varasemalt käitunud viisil, kus on eelistanud töö tegemist kriminaalhooldusaegsele käitumiskontrolliaegesete nõuete ja kohustuste täitmisele. Kohus loeb selgelt positiivseks, kui isik soovib töötada, s.o tagada iseseisev enda ülalpidamine. Kuid arvestada tuleb, et ka töö tegemise ajal kuuluvad täitmisele kohtuotsusest tulenevad nõuded ja kohustused. Seadusandja on näinud ette, et kriminaalhoolduse kestel on võimalus vahetada kriminaalhooldajat, kui siirdutakse elama uuele elukohale. Siiski on P.J käitunud viisil, kus luges oma peamiseks elukohaks xxx oleva elukoha kuid tööülesannete täitmine osutus takistuseks kriminaalhoolduse teostamisel.
5. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist, toimepandud kuriteo asjaolusid ning käitumist vangistuse tingimustes. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist ja käitumiskontrolli nõuete rikkumist. Samuti ei taganud reeglitekohast elu ka range kontrolliga vanglatingimused. Selles mõttes ei ole küllaldane ka käitumiskontroll, mille kohaldamise vastu räägib ilmekalt P.J-i käitumine vangistuse tingimustes, kui P.J teades distsiplinaarkorras karistuse määramisest ühes katseajaga, käitus ikkagi viisil kui põhjendatud oli uue distsiplinaarsüüteo alustamine. Eelkirjeldatu ilmestab seda, et P.J-i jaoks ei ole väärtust talle antud võimalusele jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata. P.J ei ole oma käitumisega näidanud enda suutlikkust käituda seaduskuulekalt ning ei ole kohtu ette toonud argumente, mis veenaksid kohut selles, et isik on vangistuses viibimise perioodil muutunud, s.o suutlikkuses elada seaduskuulekat elu ja alluda käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele.
6. Seoses P.J-i suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid P.J-i varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse P.J-i just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ 1-17-9998 6