1-18-4819/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. juuni 2019 1-18-4819 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk T.O (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Süüdimõistetu T.O, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta T.O määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. T.O kannab alates
5. oktoobrist 2018 Tartu Vanglas Tartu Maakohtu
6. märtsi
7. a otsusega KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristust, milleks on 11 kuud 28 päeva vangistust. See karistus moodustub KarS § 424 järgi mõistetud üksikkaristustest. Süüdimõistetu karistusaeg lõpeb
8. oktoobril
11. aprillil 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid T.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid T.O ennetähtaegset vabastamist.
12. Tartu Maakohtu
13. mai
14. a määrusega jäeti T.O vabastamata. vangistusest ennetähtaegselt Maakohus leidis, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on täitmata. T.O puhul ei saa jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise tõenäosus oleks madal. Suurim murekoht süüdimõistetu jaoks on alkohol. Vangla iseloomustusest nähtuvalt lagunes T.O perekond tema alkoholitarvitamise ja joobes käitumise pärast. Alkoholi tarbimise harjumusest rääkides on kinnipeetav napisõnaline, kaldub seda pisendama ja probleeme eitama. Enda alkoholitarvitamisega seotud probleemide analüüs tal ei õnnestu, kuid teiste puhul näeb probleeme. Motivatsioon muutusteks on madal. Kuigi süüdlane märkis istungil, et alkohol on kurja juur ning tulevikus peab vähem tarbima ja rohkem tööd tegema, ei paistnud siiski isiku ütlustest tervikuna, et tal oleks sisemine motivatsioon oma elus muudatusi teha. Isiku ütlustest ei ilmne, et tal oleks selge plaan edasiseks seadusekuulekaks eluks ning valmidus muuta seniseid eluviise. Kui aga isik oma eluviise ei muuda, on suur tõenäosus, et ta jätkab alkoholi kuritarvitamise tagajärjel kuritegude toimepanemist. Samuti ei nähtu materjalidest, et T.O oleks tugev lähivõrgustik, kes saaks teda suunata ja toetada seadusekuulekal teel. Kinnipeetaval on üks õde ja kolm venda. Suhted on probleemsed. Ka suhe elukaaslase ja laste emaga purunes. Olgugi, et läbisaamine on teatud määral paranenud, ei nähtu materjalidest ega T.O ütlustest, et tegemist oleks lähedaste ja toetavate suhetega. Lastega T.O küll aeg-ajalt suhtleb, kuid alaealised lapsed ei saa teda toetada ning tegelikkuses peaks just isa olema see, kes pakub neile tuge. Materjalidest nähtuvalt on kinnipeetava osalus laste elus kõikuv. Samuti olid lapsed kinnipeetaval ka enne vangistust, kuid see ei pakkunud isikule piisavat motivatsiooni enda käitumist seadusekuulekal teel hoida. Seega ei ilmne ka lähisuhetesse puutuvalt ühtegi uut motivaatorit, mis võiks isiku seniseid eluviise muutustele suunata. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt püsib T.O puhul ka majandusliku toimetuleku oskusega seonduv risk. Isik on olnud „tankisti“ rollis, lastes raha eest enda nimele kirjutada äriühingu. Tal on ligi 9000 euro suurune elatisvõlg laste ees. See viitab puudulikule vastutustundele. Iseloomustusest nähtuvalt toetab T.O sõnades oma lapsi, kuid tegelikult on toetamine väga harv ja juhuslikku laadi. Viimast kinnitab ka suur elatisvõlg. Kuigi T.O-le on garanteeritud töökoht A. OÜ-s, ei pruugi see maandada piisavalt isiku puhul uue kuriteo toimepanemise riski. Isik on ka varem olnud tööga hõivatud, teenides teatud sissetulekut. See ei ole hoidnud teda alkoholi tarvitamast ja selle tulemusel kuritegusid toime panemast. Maakohus ei leidnud asja materjalidest motivatsiooniallikat, millel põhineks süüdlase edasine õiguskuulekas eluviis. T.O elutingimused vabaduses oleksid suuresti samad vangistuse-eelse ajaga, mil isik pani kuriteod toime. Vangistuse lühikese aja tõttu ei ole läbi viidud ka rehabiliteerivaid tegevusi, mistõttu ei saa loota ka neile kui võimalikele suunamuutjaile. Kokkuvõtvalt ei nõustunud kohus vangla ja prokuratuuri seisukohtadega, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Materjalidest nähtuvalt kuulutati T.O enne praeguse vangistuse reaalset kandmist tagaotsitavaks, kuivõrd ta hoidis kõrvale kohtuotsuse täitmisest. T.O rikkus süstemaatiliselt kriminaalhoolduse tingimusi. Talle anti võimalus kriminaalhooldusele alludes kanda karistust vabaduses. T.O seda võimalust aga ei kasutanud ning praegu ei nähtu materjalides ühtegi asjaolu, mis võimaldaks loota, et isiku elus on toimunud tõsimeelsed muutused ning seekord ta soostub alluma kriminaalhooldusele. Kohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. Isiku varasem elukäik, vabanemisjärgsed elutingimused ning puudulik motivatsioon ja probleemilahendusoskus viitavad suure tõenäosusega kriminaalhoolduse taaskordsele ebaõnnestumisele. MÄÄRUSKAEBUS
15. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T.O , kes väljendab mittenõustumist maakohtu otsustusega teda vangistusest ennetähtaegselt mitte vabastada ja palub kohtumääruse üle vaadata. Määruskaebuse esitaja ei soostu maakohtu hinnanguga, et tema elutingimused vabaduses oleksid sarnased vangistuse-eelse ajaga. T.O kinnitusel ootavad teda vabaduses kindel elu- ja töökoht ning hea toetaja, kes on teda ka varem aidanud. Süüdimõistetul oleks enda arvates võimalik praegu vabanedes jalad alla saada ja eluga edasi minna, tulevikus võib selline võimalus kaduda. Programme pole ta vangistuses läbinud, kuna neid talle vangistuse lühiduse tõttu ei määratud. T.O kinnitusel pole ta teistele inimestele ohtlik ja ta soovib minna alkoholiravile, kui see talle määratakse. 2