1-19-5223/27

1-19-5223 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Tallinn Kohtuasja number 1-19-5223 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsus O.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja O.S RESOLUTSIOON Jätta O.S-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega lühimenetluses tunnistati O.S süüdi ja karistati karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 5 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 3 kuud 10 päeva vangistust alates kinnipidamisest
7. juunist
9. O.S mõisteti süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna paneb süstemaatiliselt toime vargusi. Nii püüdis ta
10. juunil 2019 Tallinnas Mustakivi teel asuvast Prisma kauplusest varastada kaupa kogusummas 444,62 eurot. Kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta pärast kassast möödumist kinni. Kaup tagastati kauplusele. Osa sellest kaubast oli varguse käigus rikutud.
11. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav O.S , kes vaidlustab kohtuotsust vaid talle mõistetud karistuse osas. Leiab, et mõistetud karistus on liiga karm. Taotleb lühendada talle mõistetud vangistuse tähtaega või asendada see üldkasuliku tööga. Ta kahetseb puhtsüdamlikult ja lubab edaspidi kuritegusid enam mitte toime panna. Ta ei ole tegelenud mitte ainult varguste toimepanemisega, vaid on ka ametlikult töötanud ja saanud töötasu. Ta elab praegu õe juures, kuid taotleb ka endale elamispinda. Kaupluse dokumendid toimepandud varguse kohta on vormistatud puudulikult ja lohakalt, mistõttu jääb kahtlus, kas kuritegu on üldse aset leidnud. Oma väidete kinnituseks esitab O.S ringkonnakohtule hulgaliselt dokumente. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
12. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Kohtukolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
13. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. O.S on esitanud ringkonnakohtule dokumente, mis apellandi hinnangul tema väiteid kinnitavad. Vastuseks sellele kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 233 lg 1 kohaselt süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium
14. novembri
15. a otsuses nr 1-1-79-10 märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. veebruari
17. a otsus nr 3-1-1-91-07 ja
18. märtsi
19. a otsus nr 3-1-1-2-10). Kuna O.S-i apellatsioonis ei viidata kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele maakohtus ja sellist rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus, siis jätab kohtukolleegium apellatsioonile esitatud dokumendid tähelepanuta. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. 2