KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-8374 Tsiviilasi M. K. (K. ) ja G. K. (K. ) avaldus FMR

) § 15 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. K. (võlausaldaja I) esitas
2. mail 2024 Tartu Maakohtule avalduse FMR Grupp OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks tsiviilasjas nr 2-24-
3. Pankrotiavalduse kohaselt on töövaidluskomisjon võlgnikult võlausaldaja I kasuks välja mõistnud
4. veebruari
5. a otsusega töötasu 7207 eurot. Võlausaldaja I esitas võlgnikule
6. mail 2024 pankrotihoiatuse, mille luges järgmisel tööpäeval kättesaaduks. Võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Lisaks on võlgnikul maksuvõlg 5232,37 eurot. 1
7. G. K. (võlausaldaja II) esitas
8. mail 2024 Tartu Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks tsiviilasjas nr 2-24-
9. Pankrotiavalduse kohaselt on töövaidluskomisjon võlgnikult võlausaldaja II kasuks välja mõistnud
10. veebruari
11. a otsusega töötasu 5631,91 eurot. Võlausaldaja II esitas võlgnikule
12. mail 2024 pankrotihoiatuse, mille luges järgmisel tööpäeval kättesaaduks. Võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Lisaks on võlgnikul maksuvõlg 5232,37 eurot.
13. Maakohus liitis
14. augusti
15. a määrusega tsiviilasja nr 2-24-8442 ja käesoleva asja ühte menetlusse ning luges liidetud tsiviilasjade numbriks 2-24-
17. Maakohus võttis
18. augusti
19. a määrusega võlausaldajate pankrotiavaldused menetlusse, kohustas võlgnikku esitama pankrotiavalduste kohta kirjaliku vastuse ning võlausaldajaid tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1000 eurot 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas kõnealuses määruses, et kui võlausaldajad ei tasu kohtu määratud tähtajaks ja ulatuses nõutud rahasummat, jätab kohus ajutise halduri nimetamata ja menetlust asjas läbi ei viida (

§ 15lg 3 p 5 ja lg 41).

1. Võlgnik pankrotiavaldustele ei vastanud.
2. Võlausaldajad kohtu määratud tähtpäevaks nõutud rahasummat ei tasunud. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud võlausaldajate pankrotiavalduste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgnikule tuleb jätta ajutine haldur

§ 15lg 3 p 5 alusel nimetamata.

8.

§ 15

lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Sama paragrahvi lg 41 kohaselt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt

§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus peab ajutise halduri nimetamata jätmise määruses hindama, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning välja tooma asjaolud, et pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Nii peaks hüvitise saamiseks esitatavast kohtumäärusest olema näha, et töötaja nõudele on hinnang antud ja tööandja maksejõuetus on tõenäoline, arvestades, et varast ei jätku isegi pankrotimenetluse kulude katmiseks.

1. Kohus leiab, et võlausaldajad on tõendanud nõude olemasolu ja põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Samuti on kohus tuvastanud, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja I nõude aluseks on
2. veebruari
3. a töövaidluskomisjoni otsus, millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja I kasuks välja töötasu 7207 eurot. Võlausaldaja II nõude aluseks on
4. veebruari
5. a töövaidluskomisjoni otsus, millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja II kasuks välja töötasu 5631,91 eurot. Eelmärgitut arvestades on võlausaldajad võlgniku vastu olevat nõuet tõendanud. 2 Ühtlasi on võlausaldajad põhistanud võlgniku maksejõuetuse (

§ 10lg 1 p 1).

Võlausaldajad esitasid võlgnikule

1. mail 2024 pankrotihoiatuse, mille lugesid järgmisel tööpäeval kättesaaduks. Võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Kohus lisab, et äriregistri andmetel on võlgnikul määruse tegemise seisuga maksuvõlg 10 018,08 eurot. Kohtule ei ole esitatud andmeid ning kohus ei ole tuvastanud, et võlgnikule kuuluks vara. Arvestades eelmärgitud andmeid võlgniku majandusliku olukorra kohta, ei jätku võlgnikul pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole võlausaldaja pankrotiavaldusele ka vastu vaielnud, jättes määratud tähtajaks kohtule vastuse esitamata (võlgnik sai pankrotiavalduse menetlusse võtmise määruse kätte
2. augustil 2024).
3. Kuivõrd võlausaldaja ei ole kohtu määratud rahasummat määratud tähtajaks tasunud, tuleb

§ 15

lg 3 p 5 alusel jätta võlgnikule ajutine haldur nimetamata ning võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus lõpetada.

1. Kohus selgitab, et määrus on aluseks taotleda Eesti Töötukassalt hüvitisi tööandja (võlgniku) maksejõuetuse korral (töötuskindlustuse seaduse § 19 jj).
2. Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbi vaatamisega seotud menetluskulud

§ 15lg 6 järgi pankrotiavalduse esitaja.

Seega jätab kohus menetluskulud võlausaldajate kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 3