1-17-9867/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9867 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2018 määrus, millega jäeti V.U (ik XXX) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõzov, määruskaebus RESOLUTSIOON
7. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
8. veebruari 2018 määrus, millega V.U jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks V.U-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot. Mõista V.U-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. V.U tunnistati süüdi Viru Maakohtu
10. novembri 2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 sätte kohaldamisega liitkaristus 1 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti
11. juuni 2017.a. Karistuse kandmise aja lõpp saabub
12. septembril
15. veebruaril 2018 edastas vangla kohtule materjalid V.U vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör toetavad V.U vabastamist tingimisi enne tähtaega.
16. Viru Maakohtu
17. veebruari
18. a määrusega jäeti V.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Täidetud on V.U vabastamise formaalsed eeldused. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et varasemad karistused ei ole V.U puhul täitnud eesmärki – ta on jätkanud ka kriminaalhooldusel olles jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist (näiteks pani ta 2016 –
19. kriminaalhoolduse all olles toime 7 väärtegu.
20. oktoobril
21. a lõpetati tema suhtes kriminaalmenetlus ja kohustati sooritama 90 tundi üldkasulikku tööd. V.U hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, menetlus uuendati. Selle aja jooksul sooritas V.U 3 väärtegu). Isiku karistamine 10 korral NPALS § 151 alusel osutab temal väljakujunenud kriminaalsele mõtteviisile ja käitumismustrile. Elukoht ja tugivõrgustik ei anna alust arvata, et sel korral V.U suudaks kriminaalhoolduse läbida, sest nimetatud asjaolud olid tal ka varem. Kriminaalhooldusel olles pani V.U toime ka uued kuriteod ning talle mõisteti liitkaristus. See näitab, et V.U ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Positiivseks pidas kohus süüdimõistetul toetava tugivõrgustiku ja kindla elukoha olemasolu. Positiivne on seegi, et V.U tunnistab vigu ja saab aru, et peab probleemide lahendamiseks midagi tegema. Ta on motiveeritud olema oma lastele heaks eeskujuks. Kohus leidis siiski, et V.U toimepandud kuriteo asjaolusid ning korduvaid karistusi arvestades ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Kriminaalhoolduse luhtumine näitab, et see ei osuta isikule piisavat mõju ega oleks otstarbekas. Arvestades, et tegemist on korduvalt karistatud isikuga, on V.U tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. Nende inimestega suhtlemine suurendab vabaduses riskikäitumist ega aita kaasa resotsialiseerumisele. V.U kuriteod on toime pandud grupis. Uue kuriteo riski suurendavad isiku probleemid narkootikumidega. V.U tarvitas enda sõnul amfetamiini 3 korda nädalas. Eelmise vangistuse jooksul osales V.U sõltuvusprogrammides, ent need ei andnud soovitud tulemusi, kuivõrd V.U pani kriminaalhoolduse ajal toime uued kuriteod. V.U puhul suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ka tema majanduslik olukord. Nimelt on tal suured võlad ning pere ainsaks sissetulekuks on lastetoetus. V.U on töötanud juhutöödel, tal puudub eriala aga ka motivatsioon selle omandamiseks. Seega võib V.U panna toime uusi varavastaseid kuritegusid majandusliku olukorra parandamiseks. Peamiselt panebki V.U toime varavastaseid kuritegusid, mille eesmärgiks on kasu saamine. Kohus leidis, et V.U karistuse eesmärgid ei ole täidetud ning kohtul puudus ka veendumus, et uue kuriteo riske maandaks kriminaalhooldus.
22. Kaitsja taotleb ringkonnakohtult Viru Maakohtu määruse tühistamist ja V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist määruskaebuses toodud asjaoludel. Kohus ei ole täiel määral arvesse võtnud kõiki V.U iseloomustavaid andmeid. Kohus on jätnud arvestamata, et V.U tunnistas end täielikult süüdi ja kahetses. Tal on vabanedes elukoht pere juures, kellega suhted on toetavad ja positiivsed. Lähedased on valmis V.U toetama töökoha leidmiseni. Ta osales eelmise karistuse ajal sõltuvusprogrammides „Convictus“, „Usk ja teadmine“ ning „Eluviisitreening“. Karistuse kandmise ajal ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. V.U on motiveeritud elama seaduskuulekalt, kuna ta ei taha olla oma lastele negatiivseks eeskujuks. Alates
23. eluaastast ei tarvita V.U enam alkoholi. Ta on nõus olema kriminaalhooldusel ja täitma selle nõudeid. Kohus on arvestanud üksnes V.U iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid. Antud juhul kinnitavad aga asjas antud arvamused ja hinnangud, et V.U on võimalik lasta vabadusse vaid 2 riigipoolse järelevalve all. See viiks miinimumini võimaluse, et ta hakkaks eirama olulisemaid ühiselu reegleid. Samuti oleks kriminaalhooldus odavam ja turvalisem karistuse lõpuni kandmisest. Kohtu väide, et V.U karistuse eesmärgid ei ole saavutatud ning puudub veendumus, et ta ei hakkaks toime panema uusi kuritegusid, on põhjendamatu ja vastuolus prokuröri ja vangla seisukohaga. Viimased toetasid V.U vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohus on neid seisukohti aga sisuliselt ignoreerinud, sest kohtu argumendid ei ole veenvad ega lükka eeltoodud arvamusi ümber. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
25. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
26. Ringkonnakohus märgib esmalt, et vaatamata kaitsja etteheitele, et kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata V.U positiivselt mõjutavad asjaolud, ei ole kaebuses ühtki arvestamata jäetud positiivset asjaolu välja toodud. Kohus arvestas, et V.U on vabanedes elukoht pere juures, kellega suhted on toetavad ja positiivsed ning kes on valmis teda toetama. Samuti arvestas kohus, et süüdlane osales eelmise karistuse kandmise ajal sõltuvusprogrammides „Convictus“, „Usk ja teadmine“ ning „Eluviisitreening“ ning et ta on distsiplinaarkorras karistamata. Samuti arvestas kohus määruskaebuses taas välja toodud väidet, et V.U on motiveeritud elama seadusekuulekalt, kuna ei taha olla oma lastele negatiivseks eeskujuks. Seega ei saa ringkonnakohus ette heita maakohtule V.U positiivselt iseloomustavate asjaoludega arvestamata jätmist. Küll aga nähtub maakohtu määrusest seegi, et eeltoodud asjaoludele ei saa liialt suurt kaalu panna, kuivõrd elukoht oli V.U olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, läbitud sotsiaalprogrammides saadud teadmisi ta vabanedes ei kasutanud ja ei käitunud ka katseajal olles õiguskuulekalt, mis näitab, et V.U ei tee varasematest karistustest järeldusi. See kõik seab suure küsimärgi alla nii V.U tulevase seaduskuulekuse kui ka tema kriminaalhoolduse õnnestumise. Maakohtu määrusest nähtuvad nii kaalutlused, miks leitakse, et V.U jätkab kuritegude toimepanemist kui ka asjaolud, mis viitavad sellele, et suure tõenäosusega ei saa süüdimõistetu puhul kriminaalhoolduslike vahenditega tema käitumist parandada.
27. Distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuses ning tehtu kahetsemine on mõistagi positiivne. Õiguskirjanduses on aga leitud, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsustus ning selle langetamisel ei saa piirduda üksnes süüdlase isikut iseloomustavate andmete arvestamisega hindamata igat ennetähtaegset vabastamist õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist hinnatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. Kuriteo toimepanemise asjaolude all mõistetakse kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid jne. Süüdimõistetu isiku raames arvestatakse isiku süü suurust, isikuomadusi jms. Varasema elukäigu all aga tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. Kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest toimepandud kuriteo raskuse ja süüdlase varasema karistatuse motiivil (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
28. trükk, § 76/4.3). 3
29. Viimasest, Viru Maakohtu
30. novembri
31. a otsusest nähtub, et V.U tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi kuues varguse episoodis. Paljude varguse episoodide toimepanemine varem samaliigilise süüteo eest karistatud isikuna, iseloomustab tema süü suurust ning näitab, et ta ei tee varasematest karistustest järeldusi. Tuleb nõustuda maakohtuga, et V.U puhul on tegemist harjumuskurjategijaga. V.U on korduvalt karistatud vangistusega. Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika välja kujunenud. Peamiselt paneb V.U toime varavastaseid kuritegusid, mille eesmärgiks on majandusliku kasu saamine. Korduvkaristatute puhul on suurem oht uute kuritegude toimepanemiseks, mida on näidanud ka kohtupraktika. Seda kinnitab ka V.U varasem elukäik. V.U üldine suhtumine õiguskorda on negatiivne ning kohtukolleegiumi usk sellesse, et V.U end parandab, on kaduvväike. Asjaolu, et V.U alkoholi ei tarvita, ei oma sellist kaalu, et teda ennetähtaegselt vabastada. V.U uute kuritegude oht tuleneb hoopiski tema sõltuvusest narkootilistest ainetest. Meditsiiniosakonna andmetel on tegemist narkootikumide kuritarvitajaga (tl 6). Seega suurendab kindlasti uute kuritegude toimepanemise ohtu V.U sõltuvushäire ning majanduslik toimetulek, mida samuti mõjutab narkootikumide tarvitamine. Isikul puudub garanteeritud töökoht ning eriala, tema tutvusringkonda kuuluvad kuritegeliku mõtteviisi ja taustaga isikud (tl 12).
32. Kaitsja on ette heitnud, et maakohus on jätnud prokuratuuri seisukoha arvestamata. Ringkonnakohus märgib, et prokuratuuri arvamusega on kohus seotud põhjendamiskohustuse kaudu. Antud juhul on prokuratuuri seisukoht sedavõrd lakooniline, et kohtule põhjendamiskohustuse täitmata jätmise etteheitmine oleks ebaõiglane.
33. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et V.U kuritegude toimepanemise asjaoludest, süüdlase isikust ja tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse praegusel ajahetkel arvata, et ta jätkab uute kuritegude toimepanemist.
34. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
35. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on kohtumäärusega tutvunud 0,5 tundi, vestelnud kaitsealusega ja koostanud määruskaebust 1 tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi V.U kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau