← Eesti

1-17-9867/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2018 1-17-9867 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Süüdimõistetu T.L (isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 76 lg 7 alusel Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus T.L Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. T.L tunnistati Viru Maakohtu
  7. novembri
  8. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 pde 7,8,9 järgi.
  9. Viru Maakohtu
  10. märtsi
  11. a määrusega vabastati T.L tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Katseajaks määrati 6 kuud, millest 4 kuu jooksul oli T.L kohustatud alluma elektroonilisele järelevalvele. Samuti oli ta kohustatud järgima KarS § 75 lg p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti pandi talle kontrollkohustused KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21,4,7,8,9 järgi. Kohtumäärus jõustus
  12. märtsil
  13. märtsil 2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata T.L-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna ta on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, samuti lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohustuste rikkumine tuvastati T.L-i vanglast vabanemise päeval.
  14. märtsil 2018 tunnistati T.L Viru Maakohtu määrusega väärteosajas nr 4-18-1596 süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ja talle määrati arest 8 päeva. Selle tõttu ei saanud talle kohe elektroonilise valve seadmeid paigaldada. Võib eeldada, et T.L on kohtunud narkootiliste ainete omandamiseks isikutega, kes võivad olla kriminaalkorras karistatud.
  15. Viru Maakohtu
  16. märtsi
  17. a määrusega pöörati sama kohtu
  18. novembri
  19. a otsusega T.L-ile mõistetud vangistuse kandmata osa KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele. Maakohus tuvastas, et T.L rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Rikkumine on tõendatud alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli ja süüdimõistetu enda selgitustega. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et
  20. märtsil 2018 kell 15:41 tuvastati T.L alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,156 mg/l kohta. T.L olid ka alkoholitarvitamise välised tunnused: alkoholilõhn, silmade punetus, unine käitumine. T.L selgitas, et jõi pudeli õlut. Lisaks rikkus T.L lisakohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Rikkumine on tuvastatud alkoholi ja narkootikumide kontrollimise protokolli ja isiku enda selgitustega. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et
  21. märtsil 2018 kell 15:50 tuvastati T.L indikaatorvahendi abil narkootilise aine amfetamiini positiivne näit. Tema käitumine oli rahutu. T.L selgitas, et tarvitas esimesel päeval amfetamiini. Kohus leidis, et T.L kriminaalhooldusesse tõsiselt ei suhtu. Ta ei ole oma käitumist võimeline muutma. Kuna T.L rikkus kohustusi vangistusest vabanemise esimesel päeval, puudub usk, et ta suudaks täita kohtu poolt määratud lisakohustusi. Esimesel päeval kriminaalhooldaja juurde segajoobes ilmumine näitab, et isik ei suuda reeglitele alluda ja tema kriminaalhooldus oleks ebamõistlik. Seega tuleb T.L karistus lõpuni ära kanda. Järelejäänud karistuse pikkuseks on 6 kuud 3 päeva.
  22. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T.L, kes palub maakohtu määruse tühistada ja mitte pöörata karistust täitmisele. Narkootikume ei tarvitanud T.L tahtlikult, vaid need olid pandud alkoholi sisse, millega teda kostitati.
  23. Kriminaalhooldaja edastas ringkonnakohtule täiendava informatsiooni, milles märgib, et T.L viibis perioodil
  24. märtsini 2018 aresti all seoses korduvate narkootikumide tarvitamise keelu eiramistega.
  25. märtsil 2018 kohtus kriminaalhooldaja T.L-iga Jõhvi arestimajas ja selgitas talle, et järgmine registreerimine toimub
  26. aprillil
  27. Ehkki
  28. märtsil
  29. a rahuldas Viru Maakohus erakorralise ettekande, on tegemist jõustumata lahendiga. Seetõttu paigaldati T.L-ile elektroonilise valve seadeldis ja jalavõru
  30. märtsil
  31. Vastavalt elektroonilise järelevalve programmis kajastatule on T.L-ile paigaldatud rihm alates
  32. märtsist
  33. a rikutud ja sellele järgnes võru häire
  34. märtsil 2018 kell 02:59, mis annab häiret kui võru kontakt kehaga on katkenud. Ametniku saabudes T.L-i elukohta selgitati, et ta oli jalavõru eemaldanud ja elukohast lahkunud.
  35. aprillil
  36. a T.L registreerimisele ei ilmunud. Ka
  37. aprillil
  38. a registreerimisele ta kutse peale ei ilmunud. Samal päeval püüdis ametnik sisse saada T.L-i elukohta, ent koridori uks oli lukus ning domafonile keegi ei vastanud. T.L võttis samal päeval vastu ametniku kõne ja selgitas, et ta ei ole kutset kätte saanud, kuna ei ole kodus käinud ja ei ole linnas. Lisaks selgitas ta, et ei soovi kriminaalhooldusega jätkata ja esitas määruskaebuse selleks, et aega võita. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  39. KarS § 76 lg 7 kohaselt võib kohus, tuvastanud süüdimõistetu kontrollnõuete rikkumise, määrata isikule täiendavaid kohustusi (vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule), pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Maakohus pööras 2

(3)T.L-i vangistuse täitmisele. Ringkonnakohus leiab maakohtuga nõustuvalt, et karistuse täitmisele pööramine on D. Sminrovi rikkumisi arvestades põhjendatud.
  1. T.L ei ole eitanud, et rikkus talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Narkootikumide tahtlikku tarvitamist ta eitab väites, et need pandi alkoholi sisse. Vaatamata isiku selgitustele on ka ringkonnakohtul alus kahelda, et T.L suudaks katseaja tingimusi täita. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2). Praeguse asjas puudub kahtlus, et T.L rikkus katseaja tingimusi tahtlikult. Juba katseaja alguses tuvastati tal alkoholi- ja amfetamiinijoove. Tema põhjendused ei ole mõjuvaks, et õigustada kohtu poolt pandud kohustuste eiramist. Lisaks nähtub kriminaalhooldaja esitatud täiendavast informatsioonist, et T.L rikkus jalavõru rihma juba esimesel päeval, mil talle paigaldati elektroonilise järelevalve seade ja jalavõru ning sellele järgnes võru häire, mis andis infot, et kontakt kehaga on katkenud. T.L oli jalavõru eemaldanud ja elukohast lahkunud. Ka
  2. aprillil
  3. a ei ilmunud T.L registreerimisele ning selgitas
  4. aprillil
  5. a kriminaalhooldajale, et ta ei soovi kriminaalhooldusega jätkata.
  6. Apellatsioonikohus leiab, et karistuse täitmisele pööramine T.L-i puhul on ainuvõimalik variant, sest alternatiivsete võimaluste rakendamine süüdlase mõjutamiseks ei ole mõttekas. Katseaja nõudeid rikkus T.L juba selle alguses ning raskelt. Seetõttu võib öelda, et kriminaalhooldusega ei ole võimalik karistuse eesmärke täita ning ainus võimalus on karistuse täitmisele pööramine.
  7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  8. märtsi
  9. a määruse muutmata ja T.L-i määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.