Obsah (4)

§ 424§ 68§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Karistatus H

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses D.J, isikukood: XXX; elukoht: xxxx; xxxx; xxxx: xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: E OÜ 20.08.2019-21.08.2019 Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 1 väärteokaristus ja 1 kriminaalkaristus – karistatud Harju Maakohtu 27.05.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-4663

§ 424järgi Juhindudes Kr

MS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. D.J süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada D.J-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (20.08.2019-21.08.2019) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 69

lg 1 alusel asendada D.J-ile mõistetud 8 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus 268 (kahesaja kuuekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. 4.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab D.J järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on D.J kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 7.

§ 75lg 2 p 8 alusel on D.J kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 8. D.J-ilt välja mõista Kr

MS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 97,20 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.

1. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 973,20 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 81,10 eurot.
2. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700043335 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-7090“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu D.J ’it süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 27.05.2016 otsusega nr 1-16-4663

§ 424

järgi (tegu 26.05.2016), juhtis tahtlikult uuesti, see on korduvalt 20.08.2019.a kella 22.59 ajal Tallinnas, Sõle 18 juures, suunaga Kolde puiestee poole, mopeedi xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, (alkoholijoove – alkoholisisaldus välja hingatavas õhus 1,17 mg/l, laiendmääramatusega ±0,10 mg/l, lõplik mõõtetulemus 1,07 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras./ LS § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht jamaastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 / Joobeseisundi liigid on: 1)alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/. 2 Seega süüdistatav D.J pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Urmo Paal, süüdistatav D.J ja tema kaitsja Alar Neiland sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et D.J kuulub

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 3