← Eesti

4-23-1247/13

Obsah (4)§ 279§ 68§ 16§ 56

4-23-1247 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-1247 Kohtunik Ingrid Kullerkann Sekretär Margot Nigol Tõlk

§ 279

lg 1 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 279

lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühiku otsuse sisu ulatuses, s.o 600 eurot Kaebuse esitaja taotlus otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, 2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON

  1. Jätta I.G kaebus rahuldamata.
  2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 10.04.
  3. a otsus väärteoasjas nr 2780,23,002438 mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus. 3.

§ 68

lg 2 alusel arvata I.G karistusaja hulka tema kinnipidamise aeg alates 10.03.2023 kell 22.54 kuni 12.03.2023 kell 15.25, s.o 10 trahviühikut. Lõplikuks karistuseks mõista rahatrahv 140 trahviühikut, s.o 560 eurot.

  1. Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank, EE891010220034796011 SEB Pank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220235027356 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-23-1247“. Kui rahatrahv ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, edastatakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsus täitmiseks kohtutäiturile.
  2. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 4-23-1247 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
  3. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse varjatud süütegude uurimisgrupi uurija Henrik Hansman koostas 12.03.2023 väärteoprotokolli (tl 15–17) I.G suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et tema 10.03.2023 XXX linnas XXX takistas politseiametnikel korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 32 lg 1 ja § 37 lg 1 p 3 sätestatud meetmete kohaldamist, takistades sellega riiklikku järelevalve teostamist. I.G sekkus verbaalselt politseiametnike tegevusse alaealiste isikusamasuse tuvastamisel ning alkoholi tarvitamise kontrolli teostamisel, keelates alaealistel alkomeetrisse puhumast ning õhutades neid politsei korraldusi eirama. Kuni I.G kinnipidamiseni ei olnud võimalik riiklikku järelevalvet teostada.
  4. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalitus teabegrupieriasjade uurija Cristel Jakobsoni 10.04.2023 koostatud otsusega määrati I.G-le

§ 279lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.

  1. Menetlusalune isik esitas 20.04.2023 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles märgib, et ei nõustu väärteoasjas tehtud otsusega ning palub see tühistada. Kaebusest tulenevalt läks ta 10.03.2023 õhtul oma XXX viimase XXX juurde järgi. Korterisse jõudes nägi ta, et seal on politseinikud. I.G astus korterisse ja proovis välja selgitada, mis on juhtunud ning kus on tema laps. Politsei hakkas aga ilma selgitusteta kaebajat korterist välja lükkama ning ei võimaldanud tal isegi jalatseid tagasi jalga panna. Korterist väljas olles ütlesid politseinikud I.G-le , et soovivad tema XXX teha alkotesti. Kaebuse esitaja polnud sellega nõus ning soovis, et kontroll tehakse arsti juures. Pärast teistkordset arsti juurde kontrolli viimise nõudmist tulid politseinikud kaebajale kallale, pöörasid tema käed välja ja kägistasid. Seejärel lasid nad V. Trestšini betooni peale pikali ja lõid teda jalgadega, et seda ei oleks näha nende videokaamerates. Kaebuse esitaja sai politseinike tõttu kehavigastused ning ta peeti 48 tunniks kinni. I.G palub kohtult abi selle olukorra lahendamisel. Samuti palub ta politsenike karistamist. Kohtuotsuse põhjendused
  2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 5.

§ 279

lg 1 kohaselt on karistatav riikliku ja haldusjärelevalve takistamise sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. KorS § 2 lg 4 kohaselt riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.

  1. 10.03.2023 toimus XXX asuvas korteris pidu, kus viibis ka menetlusaluse isiku XXX. Politsei sai sellele aadressile väljakutse. Esimesena jõudis sündmuskohale patrullauto, kus viibis abipolitseinik K.K. Tema sõnul ukse peale tulnud vastutav isik kutsus nad sisse ja möönis, 2 4-23-1247 et korteris on alaealisi. Toas oli mitmeid alaealisi isikuid, laudade peal oli palju alkoholi. Politseinikud kutsusid appi teised tol hetkel tööl olnud noorsoopatrullid. Ühe patrulli koosseisus oli politseiametnik M.M. Tema andis tunnistajana ütlused selle kohta, et politseil oli alaealiste sihtsuunitlusega reid – prioriteediks oli teenindada kõiki väljakutseid, mis on seotud alaealistega. Sel ööl tuli juhtimiskeskuselt väljakutse, et korteris on lärm ja seal viibivad alaealised. Kolleegid soovisid sündmuse lahendamisel abi. Kohale jõudnuna hakkasid nad välja selgitama, kui palju noori korteris viibib. Ühel hetkel tuli XXX, kes ütles, et tema ei tee enne mitte midagi, kui isa kohale jõuab. Kuna lapse sõnul oli ta isa juba teavitatud, nõustusid ametnikud sellega. Vahepeal hakkasid nad mööda korterit otsima teisi alaealisi – kes oli peitnud end kappi, kes voodi alla.
  2. Alkoholiseaduse § 46 kohaselt alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Selle keelu eiramine on käsitatav korrarikkumisena. KorS § 32 lg 1 kohaselt võib politsei isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasuse, see tähendab teha kindlaks isiku nime ja isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, tutvuda dokumendiga, võrrelda fotot ja teisi dokumendile kantud biomeetrilisi andmeid isikuga ning kontrollida dokumendi ehtsust, või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasuse muul õiguspärasel viisil, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. KorS § 37 lg 1 p 3 alusel võib politsei joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada alaealise, kellel esinevad joobeseisundile viitavad tunnused. Seega olid politseiametnikud alaealiste isikusamasust tuvastades ja joovet kontrollides tegemas riiklikku järelevalvet.
  3. Ühel hetkel jõudis korterisse menetlusalune isik. M.M. sõnul oli isa esimene küsimus, et kes lasi politsei sisse ja miks, et politsei ei peaks seal viibima. Talle selgitati õiguslikku olukorda. Edasi rääkis tunnistaja, et ühel hetkel seisis menetlusalune isik tema vastas ja karjus. Vene keelt oskav kolleeg ütles, et tegemist oli ebatsensuursete väljenditega. Isa küsis jätkuvalt, et miks politsei seal on ja miks ei või noored kuulata muusikat, tema käitumine segas politsei tööd. Kogu ressurss läks menetlusaluse isiku peale. I.G õhutas noori ametnikele vastu hakkama, et ükski laps ei pea mitte midagi tegema. Oli noori, kes seepeale võtsid pudeli ja politsei juuresolekul jõid demonstratiivselt alkoholi. Oli neid, kes keeldusid koostööst. Ühel hetkel tekkis koridori ummik noortest, kes tahtsid tulla oma õigust nõudma. Politsei proovis neid suunata erinevatesse tubadesse. Menetlusalune isik keeldus korterist väljumast ja mingil hetkel tuli selleks kasutada jõudu. K.K. sõnul oli I.G jätkuvalt agressiivne ja siis ta konvoeeris koos kolleegi T.S-ga ta koridori. Menetlusalune isik jätkas ka seal agressiivset käitumist, keeldus ära minemast ja ütles, et tema XXX ei puhu. Sellega ta takistas politsei tööd. Kogu verbaalne agressiivsus mõjutas ka teisi seal viibivaid alaealisi mitte alluma politsei korraldustele. Juhtimiskeskuse kaudu paluti täiendavat abi, kohale tulid kiirreageerijad ja teine tavapatrull.
  4. I.G ütlused sündmuste käigu osas on politseiametnikega üldjoontes kattuvad, ta rõhutab vaid seda, et XXX oli õigus nõuda vereproovi tegemist. Kohtuistungil tajutu põhjal on I.G energiline, elavalt žestikuleeriv ja valjuhäälne mees, kelle arvates rikub politsei sageli inimeste õigusi. Õhtul, mil etteheidetavad sündmused toimusid, oli ta ilmselgelt rahulolematu sellega, et politsei üldse välja kutsuti ning kasutas ametnike suunal ebatsensuurseid sõnu. Kõigi kolme kohtuistungil üle kuulatud isiku ütlustest saab järeldada, et menetlusalune isik keeldus lahkumast korterist ja hiljem ka koridorist. Kohale tulnud kiirreageerijad kasutasid jõudu. Politseiametnik V.P. koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt eiras isik viibimiskeeldu ja oli äärmiselt agressiivne. Politsei kasutas sundi. 3 4-23-1247 Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti I.G kinni 10.03.2023 kell 22.54 ja vabastati ülejärgmisel päeval kel 15.
  6. I.G käitumise tagajärjel loobusid korteris viibinud alaealised politseiga koostööst ja mõni neist koguni jätkas demonstratiivselt alkoholi tarbimist. Menetlusalune isik käitus viisil, et mõnda aega oli arvestatav osa alaealiste alkoholitarvitamisele reageerinud politseiametnikest hõivatud hoopis tema ohjamisega. Kuni tema kinnipidamiseni ei olnud võimalik järelevalvet teostada. Sellega on

§ 279lg 1 objektiivne teokoosseis täidetud.

11. Kohtu hinnangul pani I.G väärteo toime kavatsetult.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. I.G esitas üleskutseid politseiametnike korraldusi mitte järgida ja selliselt noored toimisidki. Selliselt käitudes oli tema eesmärk takistada riikliku järelevalve teostamist. 12. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 13.

§ 279

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

  1. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 150 trahviühikut ning selles määras ongi kohtuväline menetleja I.G-le karistuse määranud. Otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud ka asjaolu, et menetlusalusel isikul ei ole karistusregistri väljavõtte kohaselt kehtivaid karistusi.
  2. Kohus karistuse kergendamiseks aluseid ei näe. Varem karistamata isiku puhul on kergemaliigilise karistuse määramine põhjendatud. I.G süü rikkumise puhul on vähemalt keskmine. Tegu on toime pandud kavatsetult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik ei ole kordagi avaldanud kahetsust toimepandu suhtes, vaid pigem otsinud õigustust oma käitumisele. Sellest tulenevalt puudub kohtul ka veendumus, et isik on mõistnud temale etteheidetava teo õigusvastasust ning teinud sellest vastavad järeldused. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevat karistuse korrigeerimise vajadust polnud.
  3. Küll aga on kohtuväline menetleja jätnud määratud karistusest maha arvamata aja, mil I.G oli väärteomenetluses kinnipeetud.

§ 68lg 2 kohaselt arvestatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka.

Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. V. Treštsin peeti kinni 10.03.2023 kell 22.54 ja vabastati 12.03.2023 kell 15.

  1. Seega oli I.G kinni peetud üle 24 tunni ning temale määratud karistusest – 150 trahviühikut – tuleb maha lahutada 10 trahviühikut. Sellest tulenevalt kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse karistuse osas ning teeb selles osas uue otsuse ja mõistab I.G-le karistuseks rahatrahvi 140 trahviühiku ulatuses, s.o 560 eurot. 4 4-23-1247
  2. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.