Obsah (6)

§ 7§ 5§ 9§ 11§ 8§ 10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprillil 2024 Jõhvis Kriminaalasja number 1-21-6248 (16240100035) Kohtunik Inna Kirsipuu Rahvakohtunikud Siiri Eero

§ 7

lg 1 ja § 11 lg 2 alusel süüteomenetluses tekitatud mittevaraline kahju summas 1500 (üks tuhat viissada eurot) eurot R. K. Prantsusmaa pangas Provence Côte d'Azur asuvale arveldusarvele IBAN XXX, SWIFT XXX. 2 Rahuldada kaitsja K. Nammi taotlus vahistamisega põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt R. K. kasuks

§ 5

lg 1 p 2, § 11 lg 4 alusel välja süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline kahju summas 181,20 eurot (3 päeva x 60,4 eurot) vahi all viibitud aja eest R. K. Prantsusmaa pangas Provence Côte d'Azur asuvale arveldusarvele IBAN XXX, SWIFT XXX. Jätta rahuldamata kaitsja K. Nammi taotlus

§ 9lg 2 alusel vahistamisega seotud kahju hüvitamise suurendamiseks.

Rahuldada kaitsja K. Nammi taotlus sularaha arestimisega põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt R. K. kasuks

§ 5

lg 1 p 5, § 10 lg 1 alusel välja süüteomenetluses tekitatud kahju summas 15,39 eurot R. K. Prantsusmaa pangas Provence Côte d'Azur asuvale arveldusarvele IBAN XXX, SWIFT XXX. Rahuldada kaitsja K. Nammi taotlus sõidukite arestimisega põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt R. K. kasuks

§ 5

lg 1 p 5, VÕS § 127 lg 1 alusel välja süüteomenetluses tekitatud kahju summas 5792 eurot R. K. Prantsusmaa pangas Provence Côte d'Azur asuvale arveldusarvele IBAN XXX, SWIFT XXX. Rahuldada kaitsja K. Nammi taotlus R. K. ja AS SEB Liising vahel sõlmitud liisinglepingust tulenevate õiguste arestimisega põhjustatud kahju hüvitamiseks seoses liisingmaksete tasumisega osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt R. K. kasuks

§ 5lg 1 p 5 alusel välja süüteomenetluses tekitatud kahju summas 7687,18 eurot R.

K. Prantsusmaa pangas Provence Côte d'Azur asuvale arveldusarvele IBAN XXX, SWIFT XXX. Rahuldada kaitsja K. Nammi taotlus R. K. ja AS SEB Liising vahel sõlmitud liisinglepingust tulenevate õiguste arestimisega põhjustatud kahju hüvitamiseks seoses liikluskindlustusmaksetega osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt R. K. kasuks

§ 5lg 1 p 5 alusel välja süüteomenetluses tekitatud kahju summas 22,27 eurot R.

K. Prantsusmaa pangas Provence Côte d'Azur asuvale arveldusarvele IBAN XXX, SWIFT XXX. Rahuldada kaitsja K. Nammi taotlus R. K. ja AS SEB Liising vahel sõlmitud liisinglepingust tulenevate õiguste arestimisega põhjustatud kahju hüvitamiseks seoses kaskokindlustusmaksetega osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt R. K. kasuks

§ 5lg 1 p 5 alusel välja süüteomenetluses tekitatud kahju summas 137,28 eurot R.

K. Prantsusmaa pangas Provence Côte d'Azur asuvale arveldusarvele IBAN XXX, SWIFT XXX. Rahuldada kaitsja K. Nammi taotlus R. K. ja AS SEB Liising vahel sõlmitud liisinglepingust tulenevate õiguste arestimisega põhjustatud kahju hüvitamiseks seoses vara tagastamisega kantud kuludega. Mõista Eesti Vabariigilt R. K. kasuks

§ 5lg 1 p 5 alusel välja süüteomenetluses tekitatud kahju summas 1230 eurot R.

K. Prantsusmaa pangas Provence Côte d'Azur asuvale arveldusarvele IBAN XXX, SWIFT XXX. 3 Rahuldada kaitsja K. Nammi taotlus kahju hüvitamiseks seoses R. K.lt asitõendina ära võetud mobiiltelefoniga iPhone 6s ja tahvelarvutiga iPad osaliselt. Mõista Mõista Eesti Vabariigilt R. K. kasuks

§ 5lg 1 p 5 alusel välja süüteomenetluses tekitatud kahju summas 978 eurot.

R. K. Prantsusmaa pangas Provence Côte d'Azur asuvale arveldusarvele IBAN XXX, SWIFT XXX. Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtuotsuse jõustumisel Rahandusministeerimumile kahju hüvitamise kohustuste täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Prokurör ei saa esitada apellatsiooni õigeksmõistva otsuse peale vastavalt KrMS § 318 lg 3 p

1. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ehk hiljemalt 10.04.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 03.04.
3. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 04.05.2024 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Asjaolud ja maakohtu põhjendused Süüdistus R. K.a süüdistatakse selles, et tema kuulus Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi, Norra Kuningriigi ja Rootsi Kuningriigi territooriumil vähemalt alates 10.10.2012 kuni osade liikmete kinnipidamiseni 11.10.2016 tegutsenud kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse ühtse tahtlusega ja isikutevahelise ülesannete jaotusega, varalise kasu saamise eesmärgil loodud O P juhitavasse kuritegelikku ühendusse, mille süstemaatiline tegevus oli suunatud Eesti Vabariigist, Norra Kuningriigist, Rootsi Kuningriigist ja Soome Vabariigi erinevatest piirkondadest paadimootorite vargustele, s.o KarS § 199 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele, samuti varastatud paadimootorite toimetamisele Eesti Vabariiki ning turustamisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud kelmuste toimepanemisele, s.o. KarS § 209 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele, mis seisnes selles, et varastatud paadimootoreid müües anti paadimootoriga kaasa võltsitud registreerimistunnistus, luues sellega ostjale ebaõige ettekujutus paadimootori õigsusest ja valmistamise aastast. R. K. hakkas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt
4. aasta sügisel koos oma kasuisa O P ja venna R. K.ga organiseeritult varastama paadimootoreid ja paadimootorite olulisi osasid ning neid turustama. Kuritegeliku tegevuse mastaapsuse kasvades liitus kuriteoskeemiga A. P, kes vabanes vanglast 14.06.
5. Kuritegeliku ühenduse lõi ja selle juhtfiguuriks oli O P, kes organiseeris ja juhtis kuritegeliku ühenduse igapäevast toimimist. O P kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, kus juhist järgmisel positsioonil olevateks isikuteks olid A. P, R. K. ja R. K.. Lisaks olid O P poolt allutatud varavastaste kuritegude toimepanemisele A. S., I.S., D S., D. Z., A. H. ja teised eeluurimisel 4 tuvastamata isikud, kelle puhul ei leidnud kindlalt tõendamist see, et nad tegutsesid teadmisega, et nende teod pannakse toime kuritegeliku ühenduse huvides ja selle eesmärke silmas pidades, kuid kes panid toime põhiliselt paadimootorite varguseid väljaspool Eestit. Kuritegeliku ühenduse liikmed täitsid kuritegelikus ühenduses kindlaksmääratud rolle järgmiselt: A. P allus O Ple ja tema põhiliseks ülesandeks oli varavastaste kuritegude toimepanemine koos O P ja E M. Samuti oli A. P. roll kuritegeliku ühenduse liikmena hoida ennast kursis teiste samalaadsete ehk piiriüleste kuritegelike gruppide tegevusega ning sellest informeerida O Pt. Lisaks oli A. Pi ülesandeks veel kurjategijate värbamine Ida-Virumaalt kuritegude toimepanemiseks Eestis, Soomes, Norras ja Rootsis kuritegeliku ühenduse kasuks. A. P sai tulu kuritegelikul teel saadud varast, mida jagas talle O P. R. K. ülesandeks oli varguste organiseerimine, vargustele kaasaaitamine, varastatud paadimootorite hoidmine, ladustamine ja vedamine (nt. varjas ta koos O P.ga 9 paadimootorit xxx asuvas garaažis, samuti hoidsid nad paadimootoreid nende elukohas aadressil xxx asuvas hoones). Samuti oli R. K. roll varastatud paadimootorite identiteedi muutmine ja vastavate dokumentide võltsimine. R. K. aitas kaasa piiriüleste kuritegude organiseerimisele ja läbiviimisele (nt sõiduki Citroen Picasso remont ja hooldus). On tuvastatud, et R. K. osales koos O P ja A. P.iga Ida-Virumaal Jõhvi linnas xxx asuva AS X territooriumilt ühe paadimootori ja paadimootori olulise osa varguses. Tema osa kuriteo toimepanemisel seisnes selles, et tema viis O P korraldusel sidevahendi (mobiiltelefoni, milles abonendinumber SIMkaardiga xxx) IdaVirumaale ja antud sidevahendiga peeti kuriteo toimepanemise ajal omavahel sidet. Samuti aitas R. K. muuta varastatud paadimootoril Honda 20 HJ identiteeti ning võltsis dokumente. R. K. osaks oli varastatud paadimootorite realiseerimisele kaasa aitamine. R. K. lisas O P korraldusel müügikuulutusi müügiportaali www.kuldnebors.ee. Selleks, et enda identiteeti varjata registreeris R. K. kuulutusportaalis www.kuldnebors.ee kolm kasutajanime. Kasutaja V. T., email XXX on registreerinud kasutajaks 01.11.2013 aastal ning kasutajal oli 2016 aastal üleval 3 aktiivset paadimootori kuulutust (kuulutuse ID: XXX, XXX, XXX). Kasutaja A. B., email xxx on registreerinud kasutajaks 26.10.2013 aastal ning kasutajal oli
6. aastal üleval 4 aktiivset paadimootori kuulutust (kuulutuse ID xxx, xxx, xxx ja xxx). Kasutaja A. S., e-mail xxx on registreeritud kasutajaks 15.05.2014 aastal ning kasutajal oli
7. aastal üleval 3 aktiivset kuulutust (kuulutuse ID xxx, xxx ja xxx). Kõik kuulutused on üles pandud R. K. elukaaslase A. K. nimele registreeritud IP aadressilt. Seoses sellega varjas R. K. enda identiteeti ja lisas kuulutusportaali O P korraldusel paadimootorite müügikuulutusi, aidates sellega kaasa varastatud paadimootorite realiseerimisele. Alates
8. aasta algusest on R. K. O P korraldusel lasknud valmistada ettevõttes X OÜ (registrikood xxx) erinevaid paadimootorite silte, koguseliselt vähemalt 12 silti. Selleks viis R. K. ettevõttesse metallist paadimootori sildi ning lisaks sildile andis kaasa märkmepaberi, millel oli number, millist soovib paadimootori metallsildile. Metallsildid sai R. K. O P käest. Selle teoga R. K. lasi teadvalt paadimootori identifitseerimist võimaldaval metallplaadil muuta identifitseerimisnumbreid ja aitas kaasa paadimootorite vale identifitseerimist võimaldavate siltide loomisele, et O P oleks paadimootoreid võimalik kergemini ja suurema kasuga müüa. Seega R. K., kuuludes kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele, mille eest ettenähtud vangistuse määr on vähemalt kolm aastat, pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 5 R. K.a süüdistatakse selles, et tema koos O P.ga ja A. P.iga aitas kaasa varguste organiseerimisele ja läbiviimisele ning kihutas nii eeluurimisel tuvastatud kui ka tuvastamata isikuid varguste toimepanemisele ja selle tegevuse tagajärjel pandi süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmisi nende ebaseadusliku omandamise eesmärgil ja nimelt: - ajavahemikul 10.10.2012 kuni 16.10.2012 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud xxx X Oy asuva P. K. paadimootori Honda 30HP (seerianumber xxx-xxx). Varastatud eseme väärtus on 5890 eurot. - ajavahemikul 10.10.2012 kuni 16.10.2012 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud xxx X Oy asuva P. K. paadimootori Honda 30HP (seerianumbriga xxx-xxx). Varastatud eseme väärtus on 5890 eurot. -
9. aastal varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Rootsist paadimootori Tohatsu 15 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 2500 eurot. - ajavahemikul 28.03.2013 kuni 05.04.2013 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud xxx piirkonnast paadimootori Honda 40 hj s/n xxx-xxx. Varastatud eseme väärtus on 6690 eurot. - ajavahemikul 01.04.2013 kuni 05.04.2013 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud xxx piirkonnast paadimootori Yamaha 100 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 10795 eurot. - 18.11.2013 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Norrast Horteni linnast. paadimootori Mercury 30 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 4740 eurot. - 30.11.2013 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Norrast Staverni linnast paadimootori Mercury 25 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 4072 eurot. - 12.04.2014 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud xxx X Oy asuva L. P. paadimootori Honda BF30, DK2LRTU (seerianumber xxx-xxx). Varastatud eseme väärtus on 6000 eurot. - ajavahemikul 07.07.2014 kuni 08.07.2014 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigis Nuottatie Lohja asuva H. H. H. paadimootori Yamaha F60CET L (seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 14 500 eurot. - ajavahemikul 28.07.2014 kuni 02.08.2014 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigis Hantuntie Kaarina asuva V. K. V. paadimootori Yamaha F60CET L (seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 12000 eurot. - ajavahemikul 28.07.2014 kuni 02.08.2014 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigist Hantuntie, 20760 Kaarina piirkonnast paadimootori Yamaha 100 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 10 795 eurot. - ajavahemikul 08.08.2014 kuni 13.08.2014 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigis Hämeenlinnas Vaneritehtaantie asuvast Sairio paadisadamast M. H. paadimootori Yamaha F2,5AMH (seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 960 eurot. - ajavahemikul 29.09.2014 kuni 16.10.2014 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigist Kytkintie 26, 00770 Helsinki piirkonnast paadimootori Honda 90 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 9000 eurot. -
10. aastal varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Rootsist paadimootori Yamaha 40 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 6230 eurot. - ajavahemikul 05.05.2015 kuni 06.05.2015 varastasid O P ja A. P Soome Vabariigis Nuottatie Lohja asuva P. O. paadimootori Honda BF50 ja selle juhtimisseadmed (seerianumber xxx, võltsitud seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 6990 eurot. 6 - - - - - - - - - - - - ajavahemikul 09.08.2015 kuni 10.08.2015 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigist Kravinkuja 200, 21530 Paimio piirkonnast paadimootori Honda 40 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 6690 eurot. ajavahemikul 13.08.2015 kuni 15.08.2015 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigist Herrankartanontie 47, Paimio piirkonnast paadimootori Yamaha 50 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 6910 eurot. ajavahemikul 16.09.2015 kuni 17.09.2015 varastasid D. Z., A. H. ja A. S. Soome Vabariigis Katismaantie, 27800 Säkylä piirkonnast M. K. paadimootori Honda 50 (seerianumber XXX). Varastatud eseme väärtus on 7000 eurot. ajavahemikul 16.09.2015 kuni 17.09.2015 varastasid D. Z., A. H. ja A. S. Soome vabariigist Katismaantie, 27800 Säkylä piirkonnast paadimootori Honda 50 s/n XXX. Varastatud eseme väärtus on 6740 eurot. ajavahemikul 06.10.2015 kuni 09.10.2015 varastasid D. Z. ja A. H. Soome Vabariigis Mainiementie, Hirvensalmi piirkonnas T. L. paadimootori Yamaha 9,9HP, 6AUK1044948 (seerianumber XXX). Varastatud eseme väärtus on 2500 eurot. ajavahemikul 08.10.2015 kuni 11.10.2015 varastasid D. Z. ja A. H. XXX asuvast paadikuurist P. K. elektrilise paadimootori Yamaha M12 (mudel 1352231, seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 199 eurot. ajavahemikul 04.01.2016 kuni 31.03.2016 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigis Huhdantie 6, 21140 Naantali piirkonnas asuvast laost T OY paadimootori Honda BF50, DK2LRTZ (seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 8290 eurot. ajavahemikul 22.04.2016 kuni 23.04.2016 varastas I. S. koos eeluurimisel tuvastamata isikutega Soome Vabariigis Vellahdentie, 17800 Kuhmoinen piirkonnas asuvast laost R. H. paadimootori Honda BF20 (seerianumber xxx, võltsitud seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 3790 eurot. ajavahemikul 13.08.2016 kuni 15.08.2016 kella 13:30 A. P ja E. M. tungisid sisse XXX, garaažiukse luku lõhkumise teel A. K.le kuuluvasse garaaži ja varastasid päramootori HONDA XXX maksumusega 2900 eurot. ajavahemikul 21.08.2016 kella 14:00 kuni 23.08.2016 kella 07:00 A. P ja E. M. varastasid Lohusuu alevikus, Lohusuu vallas paadilt, mis oli pargitud Peipsi järve ääres, V. K.le kuuluva paadimootori Yamaha maksumusega 1800 eurot. ajavahemikul 28.09.2016 kella 14:00 kuni 30.09.2016 kella 12:35 A. P ja E. M. tungisid sisse xxx garaažiboksi nr x ukseluku lõhkumise teel ja varastasid paadimootori Honda BF5 s/n xxx (võltsitud s/n xxx) väärtusega 1000 eurot, paadi kütusepaagi 50 eurot, talverehvid 4 tk väärtusega 236 eurot, lumelabida väärtusega 50 eurot, 5 liitrise kanistri kütusesegu õliga väärtusega 6 eurot, tekitades kokku kahju summas 1342 eurot. ajavahemikul 06.09.2016 kella 21:00 kuni 07.09.2016 kella 09:20 O P ja A. P varastasid Jõgeva maakonnas xxx A Ple kuuluvad paadimootorid Mercury 2,5 M OR350704 väärtusega 700 eurot ja Mercury 9,9 M-4 väärtusega 500 eurot. Vargusega tekitatud kahju kokku 1220 eurot. R. K. aitas kaasa O P ja A. Pi poolt ajavahemikul 25.05.2016 kella 23:45 kuni 26.05.2016 kella 00:30-ni Ida-Virumaal Jõhvi linnas xxx asuva AS A piiratud territooriumilt paadimootori Honda BF20 SHU väärtusega 1906 eurot ja paadimootori Honda BF30 LRTU jala koos sõudekruviga väärtusega 3430 eurot varguse toimepanemisele ja nimelt viis ta O P korraldusel sidevahendi (mobiiltelefoni, milles abonendinumber SIM-kaardiga xxx) IdaVirumaale ja antud sidevahendiga peeti kuriteo toimepanemise ajal omavahel sidet. Samuti aitas R. K. muuta varastatud paadimootoril Honda 20 HJ identiteeti ning võltsis dokumente. 7 Seega R. K., võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, sissetungimisega ja isikute grupis, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R. K.a süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil pani toime O P juhtimisel kelmusi ja tegutsedes grupis koos O P ja R. K.ga, lasi vähemalt alates 10.10.2012 kuni kinnipidamiseni 11.10.2016 eeluurimisel täpselt tuvastamata koguses valmistada erinevaid paadimootorite silte (alates
11. aasta algusest kuni oktoobrini 2016 koguseliselt vähemalt 12 silti). R. K. andis R. K.le korralduse valmistada kindlateks päevadeks kindel arv silte ning tema ja O P korraldusel viis R. K. ettevõttesse X OÜ metallist paadimootori silte ning lisaks sildile andis kaasa märkmepaberi, millel oli number, millist soovib paadimootori metallsildile. Selliselt lasid R. K., O P ja R. K. teadvalt paadimootori identifitseerimist võimaldavatel metallplaatidel muuta identifitseerimisnumbreid, et O Pl oleks paadimootoreid võimalik kergemini müüa ja panna toime kelmusi. www.kuldnebors.ee - 2016.a lisas R. K. O P korraldusel müügiportaali paadimootori Mercury 25 hj s/n xxx müügikuulutuse, kasutades selleks välja mõeldud isiku varikontot. Müügikuulutusse oli registreeritud kasutajaks märgitud A. S. (xxx). Varikonto oli loodud R. K. poolt 15.05.2014 IP-aadressilt xxx. Antud IP-aadress on registreeritud tema elukoha aadressil xxx. Nimetatud paadimootor varastati O P ja A. Pi organiseerimisel ning korraldamisel eeluurimisel tuvastamata isikute poolt 30.11.2013.a Norrast Staverni linnast. Pärast varguse toimepanemist toimetati eeluurimisel tuvastamata isikute poolt varastatud paadimootor Eestisse, kus O P koos R. K.ga peitsid paadimootori Tapa vallas (endine Tamsalu vald) xxx asuvasse garaažiboksi. Seejärel O P korraldusel valmistati varastatud paadimootorile identiteeti muutmiseks uus võltsitud paadimootori registreerimistunnistus. Mais 2016.a ostis A. K. müügiportaalist www.xxx O Plt varastatud paadimootori Mercury 25 hj s/n xxx, tasudes sularahas 2500 eurot. Müügitehingul edastas O P ostjale A. K. võltsitud registreerimistunnistuse, luues sellega ostjale ebaõige ettekujutuse paadimootori õigsusest ja valmistamise aastast. Võltsitud dokumendist nähtub, et tegemist on 2015.aasta mootoriga, kuid antud paadimootor on varastatud 30.11.2013 aastal Norras Staverni linnast. - 2016.a lisas R. K. O P korraldusel müügiportaali www.xxx paadimootori Honda 30 hj s/n xxx müügikuulutuse, kasutades selleks välja mõeldud isiku varikontot. Müügikuulutusse oli registreeritud kasutajaks märgitud V. T. (xxx). Varikonto oli loodud R. K. poolt 01.11.2013.a IP-aadressilt xxx. Antud IP-aadress on registreeritud tema elukoha aadressil xxx. Nimetatud paadimootori varastasid O P ja A. Pi organiseerimisel ning korraldamisel eeluurimisel tuvastamata isikud 12.04.2014.a Soome Vabariigist, Helsingist, Jäähdytintie 14 piirkonnast, varastatud mootori väärtus on 6000 eurot. Pärast varguse toimepanemist toimetati eeluurimisel tuvastamata isikute poolt varastatud paadimootor Eestisse, kus O P koos R. K.ga peitsid paadimootori Tapa vallas (endine Tamsalu vald) xxx asuvasse garaažiboksi. Seejärel O P korraldusel valmistati varastatud paadimootorile identiteeti muutmiseks uus võltsitud paadimootori registreerimistunnistus. 2016.a juulis ostis varastatud paadimootori Honda 30 hj s/n xxx K. L., tasudes O Ple sularahas 3200 eurot. Müügitehingul edastas O P ostjale K. L.le võltsitud registreerimistunnistuse, luues sellega ostjale ebaõige ettekujutuse paadimootori õigsusest ja valmistamise aastast. - Paadimootor Honda 20 s/n xxx (paadimootori algupärane seerianumber on xxx- O P müüs antud paadimootorit müügiportaalis www.kuldnebors.ee ning mootori ostis
12. aasta juunikuus A. G., makstes selle eest 1700 eurot sularahas. O P andis paadimootoriga kaasa 8 - - - - - võltsitud registreerimistunnistuse, luues sellega ostjale ebaõige ettekujutuse paadimootori õigsusest ja valmistamise aastast. Dokumentidest nähtub, et tegemist on
13. aasta mootoriga. Antud paadimootor varastati Soome Vabariigist ajavahemikul 22.04.2016 kuni 23.04.2016 Vellahdentie, 17800 Kuhmoinen piirkonnast, varastatud mootori väärtus on 3790 eurot. www.kuldnebors.ee 2016.a lisas R. K. O P korraldusel müügiportaali paadimootori Honda 50 s/n xxx müügikuulutuse, kasutades selleks välja mõeldud isiku varikontot. Müügiportaali www.kuldnebors.ee müügikuulutusse oli registreeritud kasutajaks märgitud A. B. (xxx). Varikonto oli loodud R. K. poolt IP-aadressilt XXX. Antud IPaadress on registreeritud tema elukoha aadressil xxx. Nimetatud paadimootori varastasid O P ja A. Pi organiseerimisel ning korraldamisel eeluurimisel tuvastamata isikud ajavahemikul 04.01.2016 kuni 31.03.2016 Soome Vabariigist, Huhdantie 6, 21140 Naantali piirkonnast paadimootori Honda 50 s/n xxx, vargusega tekitatud kahju 8290 eurot. Pärast varguse toimepanemist toimetati eeluurimisel tuvastamata isikute poolt varastatud paadimootor Eestisse, kus O P koos R. K.ga peitsid paadimootori Tapa vallas (endine Tamsalu vald) xxx asuvasse garaažiboksi. Seejärel O P korraldusel valmistati varastatud paadimootorile identiteeti muutmiseks uus võltsitud paadimootori registreerimistunnistus. 11.05.2016.a juulis ostis varastatud paadimootori Honda 50 s/n xxx V. B., tasudes O Ple sularahas 3600 eurot. Müügitehingul edastas O P ostjale V.B. võltsitud registreerimistunnistuse, luues sellega ostjale ebaõige ettekujutuse paadimootori õigsusest ja valmistamise aastast. Paadimootor Honda 50 hj s/n xxx - O P müüs antud paadimootorit müügiportaalis www.kuldnebors.ee ning mootori ostis 28.02.2015 M. U., makstes selle eest ca 3000 eurot sularahas. O P andis paadimootoriga kaasa võltsitud registreerimistunnistuse, luues sellega ostjale ebaõige ettekujutuse paadimootori õigsusest ja valmistamise aastast. Käesolevaks ajaks ei ole kindlaks tehtud paadimootori päritolu. Paadimootor Honda 15 hj s/n xxx – paadimootori ostis 17.07.2014 aastal V. K., makstes selle eest 1650 eurot sularahas. O P andis paadimootoriga kaasa võltsitud registreerimistunnistuse, luues sellega ostjale ebaõige ettekujutuse paadimootori õigsusest ja valmistamise aastast. Paadimootor Honda 40 hj s/n xxx - O P müüs antud paadimootorit müügiportaalis www.kuldnebors.ee ning mootori ostis 30.04.2013 V. L., makstes selle eest ca 4000 eurot sularahas. O P andis paadimootoriga kaasa võltsitud registreerimistunnistuse, luues sellega ostjale ebaõige ettekujutuse paadimootori õigsusest ja valmistamise aastast. 2016.a lisas R. K. O P korraldusel müügiportaali www.kuldnebors.ee paadimootori Yamaha 100 hj s/n xxx müügikuulutuse, kasutades selleks välja mõeldud isiku varikontot. Müügiportaali www.kuldnebors.ee müügikuulutusse oli registreeritud kasutajaks märgitud A. B. (xxx). Varikonto oli loodud R. K. poolt IP-aadressilt xxx. Antud IP-aadress on registreeritud tema elukoha aadressil xxx. Nimetatud paadimootori varastasid O P ja A. Pi organiseerimisel ning korraldamisel eeluurimisel tuvastamata isikud ajavahemikul 28.07.2014 kuni 02.08.2014.a Soome Vabariigist, Hantuntie, 20760 Kaarina piirkonnast, vargusega tekitatud kahju 12 000 eurot. Pärast varguse toimepanemist toimetati eeluurimisel tuvastamata isikute poolt varastatud paadimootor Eestisse, kus O P koos R. K.ga peitsid paadimootori Tapa vallas (endine Tamsalu vald) xxx asuvasse garaažiboksi. Seejärel O P korraldusel valmistati varastatud paadimootorile identiteeti muutmiseks uus võltsitud paadimootori registreerimistunnistus. 2016.a kevadel ostis varastatud paadimootori Yamaha 100 hj s/n xxx P. P., tasudes O Ple sularahas 4500 eurot. Müügitehingul edastas O P ostjale P. P.’ile võltsitud registreerimistunnistuse, luues sellega ostjale ebaõige ettekujutuse paadimootori õigsusest ja valmistamise aastast. 9 - R. K. lasi O P korraldusel valmistada uue paadimootori identifitseerimist võimaldava metallplaadi O P ja A. Pi poolt ning R. K. kaasaaitamisel ajavahemikul 25.05.2016 – 26.05.2016.a xxx asuva AS X territooriumilt varastatud paadimootorile. Nimetatud paadimootori ja samast varastatud paadimootori olulise osa toimetas O P peale vargust Aserisse ning sealt 26.05.2016.a varahommikul xxx S. K. juurde. 03.06.2016.a andis O P korralduse R. K.le ja R. K.le valmistada ette dokumendid ning edastas telefoni teel mootori margi ja seerianumbrid: xxx, mis langevad kokku Jõhvist varastatud paadimootoriga Honda BF20 SHU - BF20DK2 SHU BAMJ-
14. Varastatud paadi mootoril muudeti numbrite kombinatsioonist kolmas number 1, mis asendati 6 ja seitsmes number 7, mis asendati
15. Helistamise hetkel asus O P xxx S. K. juures. Samal päeval transportis O P varastatud paadimootori Honda BF20 SHU - BF20DK2 SHU BAMJ1518447 Tamsalusse. R. K. andis O P korraldusel tema poolt valmistada lastud uue paadimootori identifitseerimist võimaldava plaadi O Ple üle 03.06.2016.a. ning 11.06.2016 müüs O P nimetatud paadimootori 2200 euro eest R. B.le, kes omakorda müüs selle edasi O Z.le. Märgitud mootor (xxx) leiti ja võeti ära 18.01.2017 O Z.lt aadressil xxx asuvast garaažiboksist. Seega R. K., tekitades teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil korduvalt ja grupi poolt, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R. K.a süüdistatakse selles, et tema vähemalt alates 10.10.2012 kuni kinnipidamiseni 11.10.2016 kuritegeliku ühenduse tegevuse raames võltsis O P korraldusel paadimootorite seerianumbriga põhiandmesilte, lisaandmesilte, identifitseerimiskleebiseid, sertifitseerimiskleebiseid, registreerimistunnistusi ja ostu-müügilepinguid ning asendas paadimootorite identifitseerimist võimaldavad andmekandjad võltsitutega, et oleks võimalik varastatud paadimootoreid vale identiteediga võõrandada ning kasutas paadimootorite realiseerimiseks võltsitud registreerimistunnistusi ja lepinguid. Seega R. K., võltsides dokumente, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest ning teadvalt kasutades võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, pani toime KarS 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Viru Maakohtu 11.11.2020 määrusega kriminaalasjas nr 1-20-3593 anti R. K. kohtu alla süüdistuses KarS §-de 255 lg 1; 199 lg 2 p 7, 8, 9; 209 lg 2 p 1, 4; 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi. Viru Maakohtu 15.09.2021 määrusega kriminaalasjas nr 1-20-3593 eraldati kriminaalasjas nr 20-3593 materjalid R. K. süüdistuses KarS § 255 lg 1; § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 209 lg 2 p 1, 4; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi eraldi menetlemiseks. Viru Maakohtu 15.10.2021 määrusega kuulutati süüdistatav R. K. tagaotsitavaks ning kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist 2-ks kuuks alates tema kinnipidamisest. Samal päeval andis kohus R. K. suhtes välja Euroopa vahistamismääruse. 24.03.2023 teatas PPA Viru Maakohtule, et R. K. peeti Euroopa vahistamismääruse alusel 23.03.2023 kinni Roquefort-les-Pins’is Prantsusmaal. 19.10.2023 peeti ta Prantsusmaal uuesti kinni ning toimetati 27.10.2023 Eestisse. Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2023 määrusega tühistati R. K. osas tõkend vahistamine ning ta vabastati vahi alt samal päeval. 10 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas 23.02.2024 toimunud kohtuistungil loobus prokurör süüdistusest R. K. suhtes täies mahus. KrMS § 301 alusel süüdistusest loobumise korral teeb kohus õigeksmõistva kohtuotsuse. R. K. tuleb esitatud süüdistuses täies mahus õigeks mõista. Tsiviilhagid Süüdistusakti kohaselt esitas X AS tsiviilhagi 3224,91 eurot O P, A. Pi ja R. K. vastu. Viru Maakohtu 10.08.2023 otsuses kriminaalasjas nr 1-20-xxx määras kohus, et kuna R. K. suhtes on kriminaalasi eraldatud menetlusse 1-21-6248, tuleb R. K. osa, s.o1/3 X AS tsiviilhagist summas 1074,97 eurot, jätta lahendamiseks kriminaalasja 1-21-6248 raames. Samuti esitas A P tsiviilhagi summas 20 eurot O P ja R. K. vastu, mistõttu ning 1/2 osa A P tsiviilhagist summas 10 eurot jäeti lahendamiseks kriminaalasja 1-21-6248 raames. KrMS § 310 lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuna käesoleva kohtuotsusega tunnistatakse süüdistatav õigeks, tuleb eelpool nimetatud tsiviilhagid jätta läbi vaatamata. Menetluskulud KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 1, 4 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: R. K. kaitsja Robert Sprengk tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 583,20 eurot, valitud kaitsjale tasutud õigusabikulud. Kaitsja Küllike Namm esitas 23.02.2024 ja 18.03.2024 kohtule taotlused hüvitada R. K.le tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 8905,80 eurot. Taotluse kohaselt on kaitsja ühe töötunni hind 180 eurot (millele lisandub käibemaks). Taotlusele olid lisatud järgnevad arved: 05.12.2023 arve nr 20205588 summas 1404 eurot (koos käibemaksuga). Arve sisuks on märgitud R. K. kaitse kriminaalmenetluses- ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil 30.10 (1,5 tundi), taotlus elektroonilise valve kohaldamiseks ja osalemine kohtuistungil 13.11 (4 tundi), suhtlus kliendiga (1 tund), kokku töömaht 6,5 tundi; 22.02.2024 arve nr 20240243 summas 3623,40 eurot (koos käibemaksuga). Arve sisuks on märgitud ettevalmistus 23.02.2024 kohtuistungiks ja kriminaaltoimiku materjalidega tutvumine, taotluse koostamine. Kokku töömaht 12 tundi. 18.03.2024 arve nr 20240330 summas 878,40 eurot (koos käibemaksuga). Arve sisuks on märgitud prokuröri 11.03.2024 seisukohaga tutvumine, suhtlemine kliendiga ja 18.03.2024 täienduste koostamine (3,5 tundi) ja 23.02.2024 kohtuistungil osalemine (0,5 tundi). Kokku töömaht 4 tundi. 27.03.2023 arve nr 2303015 summas 3000 eurot Prantsusmaal osutatud õigusabi eest. 11 11.03.2024 esitatud kirjalikus seisukohas leiab prokurör, et 23.02.2024 esitatud taotluses näidatud õigusabi kulud on täies ulatuses põhjendatud ning need tuleb R. K.le hüvitada. Prokurör nõustus, et arvetel nimetatud tunnihind on mõistliku suurusega. Kohus, arvestades ka Riigikohtu on 18.20.2023 lahendis nr 1-22-XXX õigusteenuse tunnihinna kohta leitut, nõustub sellega. Samuti nõustub kohus, et täies ulatuses tuleb R. K.le hüvitada Prantsusmaal tekkinud õigusabikulud seoses Euroopa vahistamismäärusega. 18.03.2024 kirjalikus seisukohas esitatud täiendavad taotlused õigusabi kulude hüvitamiseks seoses 23.02.2024 kohtuistungiga ning 18.03.2024 täienduste esitamisega on põhjendatud ning arvel märgitud toimingud vastavad tegelikkusele. Seega leiab kohus, et R. K.le kuulub hüvitamisele 8905,80 eurot kriminaalasjas osutatud õigusabi eest. Süüteomenetluses tekitatud kahju Kaitsja Küllike Namm esitas 23.02.2024 taotluse R. K.le süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks seoses ebaseaduslike jälitustoimingutega, R. K. vahistamisega ja tema vara arestimisega kokku summas 78 275 eurot. Jälitustoimingutega põhjustatud kahju. Kaitsja leiab, et R. K. suhtes viidi ebaseaduslikku jälitustegevust läbi ulatuslikult ja riivates mitmeid erinevaid R. K. õiguseid. Kuna maakohus asus 25.01.2023 kohtuistungil kriminaalasjas nr 1-20-3593 seisukohale, et jälitusload ja määrused, millistega anti luba jälitustegevuseks, ei vasta seaduses kehtestatud põhjendatusele nõuetele, on prokuratuur rikkunud menetlusõigust süüliselt ning nõude aluseks on

§ 7lg 1.

R. K. puhul oli tegemist intensiivse jälitustegevusega, kuivõrd rikuti sõnumisaladust ning riivati isiku kodu ja eraelu puutumatust ning kriminaalmenetlus tervikuna on kahjustanud isiku tervist. Kaitsja hinnangul ei oma antud juhul tähtsust vaid ebaseaduslike jälitustoimingutega tehtud kahju, vaid ka nende toimingute pinnalt kaasnenud muu kahju, st asjaolu, et praktiliselt kogu kriminaalmenetlus ja sellega kaasnenud õiguste piiramised (nt Euroopa vahistamismäärus, tagaotsitavaks kuulutamine, vahistamine, vara arestimine jms) tuginesid nendele jälitustoimingutele. Seetõttu leiab kaitsja, et ebaseaduslike jälitustoimingutega põhjustatud kahju eest on mõistlik hüvitis 30 000 eurot. Prokurör oma 11.03.2024 kirjalikus seisukohas leiab, et ei ole tuvastatud, et jälitustoimingute teostamisega oleks R. K.a piinatud või oleks teda ebainimlikult või alandavalt koheldud. Prokuratuur leiab, et kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et menetleja oleks mingil moel R. K. suhtes jälitustoimingute lubade väljastamisel ja kohtult jälitustoimingute lubade taotlemisel ning jälitustoimingute teostamisel rikkunud süüliselt menetlusõigust. Viru Maakohtu järeldus selle kohta, et load ja määrused millega anti luba jälitustegevuseks, ei vasta põhjendatuse nõuetele, ei tähenda automaatselt menetleja süülist käitumist. Seetõttu puudub prokuröri hinnangul alus jälitustoimingutega põhjustatud mittevaralise kahju eest hüvitise määramiseks summas 30 000 eurot. Kohus leiab, et kaitsja taotlus ebaseaduslike jälitustoimingutega põhjustatud mittevaralise kahju eest hüvitise määramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Riigikohus on oma 13.06.2016 lahendis nr 3-1-1-34-16 selgitanud, et hiljem ebaseaduslikuks tunnistatud lubade alusel tehtud jälitustoimingute puhul on tegemist

§ 7

lg 1 alusel hüvitatava kahjuga.

§ 11

lg 2 12 kohaselt on isiku kodu ja eraelu puutumatuse ning sõnumi saladuse süüline rikkumine mittevaralise kahju hüvitamise aluseks. Taotluse kohaselt tekitati R. K. kahju prokuröri poolt 17.06.2016 ja 15.08.2016 antud varjatud jälgimise lubadega ning Viru Maakohtu 20.06.2016 määrusega nr KM1489/2016 antud telefonide ja muu teabe pealtkuulamise ja salvestamisega loaga. Kahtlemata riivavad teatud määral isiku õigusi ka varjatud jälgimine, kuid kohtu hinnangul on antud juhul mittevaralise kahju hüvitamisel määrav isiku vestluste ja sõnumite ebaseaduslik pealtkuulamine ja -vaatamine selle sisu ning põhiõiguste riive ulatuse tõttu. Eelnimetatud Riigikohtu lahendis leidis kolleegium, et jälitustoimingutega tekitatud mittevaralise kahju mõistlik hüvitis on 1500 eurot. Kohus leiab, et selline mittevaralise hüvitise määr on mõistlik ja põhjendatud ka käesolevas menetluses. Vahistamisega põhjustatud kahju. R. K. peeti taotluse kohaselt kahtlustatavana kinni 11.01.2016 ja vabastati 13.10.2016 tuginedes eelkõige KarS § 255 lg 1 kahtlusele. 15.10.2021 tegi Viru Maakohus määruse, millega kuulutas R. K. tagaotsitavaks ja määras, et tema tabamisel kohaldatakse tema suhtes vahistamist kaheks kuuks. 15.10.2021 andis kohus välja Euroopa vahistamismääruse. R. K. peeti Prantsusmaal Euroopa vahistamismääruse alusel kinni 23.03.2023 ning alates sellest kuupäevast oli ta prantsuse justiitsasutuste järelevalve all ning teinud nendega koostööd. Alates märtsist 2023 on R. K. olnud kohtule kättesaadav ja osalenud kohtu korraldaval istungil videosilla vahendusel. R. K. vahistati uuesti 19.10.2023 ning toodi 27.10.2023 konvoiga Viru Vanglasse süüdistatuna perioodil 2012-2016 toime pandud kuritegude eest. Tartu Ringkonnakohus tühistas 30.11.2023 määrusega Viru Maakohtu 15.10.2021 määruse osaliselt, s.o tõkendi kohaldamise osas ning vabastas R. K. vahi alt. R. K., kes elas ja töötas Prantsusmaal alates 2019, on seoses vahistamisega 2023 oktoobris kaotanud töökoha Prantsusmaal ja kandnud seetõttu olulist varalist kahju. Kaitsja leiab, et R. K.le tuleb hüvitada kinnipidamise ja vahistamisega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju täies ulatuses

§ 7lg 1 järgi.

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et vahistamisel ei rikutud süüliselt menetlusõiguse norme, tuleb juhinduda

§ 5p-dest 1 ja 2.

R. K. oli vahistatud 11.10.2016-13.10.2016, 23.03.2023, 19.10.2023-30.11.2023, s.o 47 päeva. Seetõttu nõuab ta kahju hüvitamist 47 päevamäära ulatuses, s.o summas 2839 eurot. Samuti taotleb R. K. varalise kahju hüvitamist saamata jäänud töötasu osas summas 4306 eurot. Arvestades, et isik peeti kinni Euroopa vahistamismääruse alusel 2023. a oktoobris mil kaassüüdistatavate osas oli kriminaalmenetluses juba lõppenud kas õigeksmõistmise, mõistliku menetlusaja möödumise või prokuröri poolt süüdistusest loobumisega, mille tagajärjel kaotas R. K. töö Prantsusmaal, tuleb kaitsja hinnangul hüvitise suurust muuta

§ 9lg 2 alusel.

R. K. nõuab vahistamisega põhjustatud kahju eest hüvitist summas 15 000 eurot. Prokurör leiab oma 11.03.2024 kirjalikus seisukohas, et

§ 7

lg 1 alusel kahju hüvitamiseks aluseid ei ole, kuivõrd kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et R. K. vahistamisega oleks menetleja süüliselt rikkunud menetlusõigust. Kaitsja sellekohane väide on paljasõnaline. R. K. kahtlustatavana kinnipidamine 11.10.2016-13.10.2016 oli põhjendatud. Nii R. K. kinnipidamise kui tema tagaotsitavaks kuulutamise ajal esines põhjendatud kuriteokahtlus muu hulgas KarS § 255 lg 1 järgi ettenähtud kuriteos. R. K. kuulutati tagaotsitavaks põhjusel, et tema asukoht ei olnud kohtule teada. Ta peeti 23.03.2023 kohtumääruse alusel Prantsusmaal kinni ning vahistati uuesti 19.10.2023, peale mida toimetati 27.10.2023 Prantsusmaalt Eestisse, kus ta 31.11.2023 vahi alt vabanes. Prokurör leiab, et tulenevalt R. K. õigeksmõistmisest on põhjendatud

§ 5

lg 1 p 2, § 11 lg 4 alusel hüvitada talle ajavahemikus 11.10.2016-13.10.2016 kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju 3 kalendripäeva eest summas 181, 20 eurot.

§ 8

lg 1 p 2 kohaselt ei ole isikul õigust nõuda kahju hüvitamist, kui ta põhjustas kahju kaasa toonud meetme kohaldamise tahtlikult või ettevaatamatult, sealhulgas hoidus menetlusest 13 kõrvale või läks pakku. Viru Maakohtu 15.10.2021 määrusest nähtuvalt asus R. K. end enne 2021.a oktoobrit varjama ja kohtulikust menetlusest kõrvale hoiduma, põhjustades tahtlikult enda suhtes vahistamise kohaldamise. Seetõttu leiab prokurör, et puudub alus R. K.le tema suhtes vahistamisega (23.03.2023, 19.10.2023-30.11.2023) põhjustatud mittevaralise kahju eest hüvitise määramiseks kaitsja poolt küsitud summas. Sarnaselt prokuröriga ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga vahistamisega seotud kahju hüvitamise osas

§ 7lg 1 alusel.

R. K. vahistamise osas on nii Viru Maakohus oma 15.10.2021 määruses kui Tartu Ringkonnakohus oma 09.11.2021 määruses leidnud, et süüdistatava vahistamine on vajalik tema kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise tõttu. Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2023 määruses selgitas kolleegium, et ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtu määrusele selle tegemise aja seisuga. Ringkonnakohus tühistas oma 30.11.2023 määrusega R. K. suhtes tõkendina vahistamise, kuna novembris 2023, mil R. K. oli toimetatud Eestisse ning arvestades süüdistuse mahu olulist vähenemist oli vahistamisalusena kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht ära langenud. Nimetatu ei muuda olematuks fakti, et vahistamise alus oli olemas selle kohaldamise otsustamise ajal kuni R. K. tabamiseni ja Eestisse toimetamiseni.

§ 7

lg 1 kohaldamise eeldus on menetlusnormide süüline rikkumine menetleja poolt, mida vahistamise kohaldamise osas antud kriminaalasjas tuvastatud ei ole. R. K. kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine ja pakku minek välistab ka temale varalise (saamata jäänud töötasu) ja mittevaralise kahju hüvitamise

§ 5lg 1 p 1 alusel.

Seaduslik alus sellest tuleneb

§ 8lg 1 p-st 2.

Kuna kohus ei rahulda kaitsja taotlust vahistamisega põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, jätab kohus sisuliselt läbi vaatamata kaitsja taotluse vahistamisega seotud kahju hüvitise suurendamiseks

§ 9lg 2 alusel.

Kohus on seisukohal, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada

§ 5

lg 1 p 2 alusel kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

§ 5lg 1 p 2 alusel R.

K.le kahju hüvitamise eeldused on täidetud- ta oli kahtlustatavana kinni peetud perioodil 11.10.2016-13.10.2016, kohus mõistab ta õigeks ja täidetud on

§ 11

lg-st 1 tulenev mittevaralise kahju hüvitamise eeldus.

§ 11

lg 3 järgi mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse.

§ 11

lg 4 sätestab, et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Taotluse kohaselt oli 2023.a III kvartali keskmine brutokuupalk 1812 eurot, mis tuleb päevamäära suuruse arvestamiseks jagada 30-ga. Nii kujuneb päevamäära suuruseks 60,4 eurot. Seega tuleb R. K.le määrata kahtlustatavana kinnipidamisega tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 181,20 eurot. Vara arestimisega põhjustatud kahju. Kaitsja esitas kohtule taotluse 23.02.2024 taotluse kahju hüvitamiseks

§ 5lg 1 p 5 alusel mis on temale tekitatud tema vara arestimise või äravõtmisega.

Viru Maakohtu 13.12.2017 määruse alusel kohtuasjas nr 1-17-11210 on konfiskeerimise ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud R. K. alljärgnev vara: - sõiduauto Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXX (VIN-kood XXX, va 2008, keskmine turuväärtus 9000 eurot); - sõiduauto Hyundai Getz registreerimismärgiga XXX (VIN-kood XXX, va 2006, keskmine turuväärtus 1300 eurot); - mootorratas Kawasaki ZX-10R NINJA registreerimismärgiga XXX (VIN-kood XXX, va 2011, keskmine turuväärtus 3890 eurot); 14 - mootorsõiduki Lexus LS460 registreerimismärgiga XXX kasutusõiguse jm R. K.le kuuluvad õigused, mis tulenesid R. K. ja AS SEB Liising vahel sõlmitud liisinglepingust nr L14100096; - sularaha kokku summas 68,39 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Kohtumääruse alusel koostati 10.12.2018 vara arestimise protokoll, ent kõik eelnimetatud sõidukid paigutati alates 11.10.2016 toimunud läbiotsimist PPA parklasse ning R. K.l puudus alates 11.10.2016 võimalus neid sõidukeid kasutada. R. K. soetas sõiduki Hyundai Getz registreerimismärgiga XXX 20.05.2016 1300 euro eest, sõiduki Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXX 15.04.2016 10 000 euro eest ja võistlusmootorratta Kawasaki ZX-10R NINJA registreerimismärgiga XXX 9600 euro eest. Sõidukite soetusmaksumus oli kokku seega 20 900 eurot. R. K. nõuab sõidukite kasutamiseelise hüvitamist VÕS § 132 lg 4 teise lause kohaselt. Õiguskirjanduses selgitatu kohaselt tuleb autode puhul arvestada soetudhinda ning eeldatavat kasutusiga, lähtudes läbisõidetud kilometraažist. Seejuures on pakutud kasutuseelise väärtuse arvutamise juhiseks 0,4-1% auto soetushinnast iga 1000 läbitud kilomeetri kohta (viitega Riigikohtu lahenditele 32-1-29-17 p 18, 3-2-1-29-06 p 27). Kaitsja lähtub taotluse esitamisel taotluse p-s 49 nimetatud valemis märgitud madalaimast protsendimäärast 0,4%. Sõidukite soetusmaksumusest 0,4% moodustab 83,6 eurot ning seega on iga läbitud 1000 km kohta kasutuseelise majanduslik väärtus 83,6 eurot. R. K. hinnangul läbiks ta ühe aasta kohta temale kuuluvate sõidukitega keskmiselt kokku 30 000 km, mis teeb sõidukite kasutuseeliseks aasta kohta 2408 eurot (83,6 x 30) ning ühe päeva kohta 6,9 eurot (2508/365). Sõidukid on olnud PPA parklas alates 11.10.2016, seega taotluse esitamise seisuga (23.02.2024) kokku 2686 päeva, mis teeb kasutuseelise nõude suuruseks taotluse esitamise seisuga 18 456 eurot (6,9 x 2686). Alternatiivselt juhul, kui kohus peab käesoleval juhul õigeks ja põhjendatuks lähtuda sõidukite kasutusõiguse kaotamisel

§ 10lg 1 regulatsioonist, tuleb arvestada, et R.

K. ei ole saanud temale kuuluvat vara kasutada ja selle vara väärtus on ajas vähenenud.

§ 10

lg-s 1 nimetatud 6% vara arestimise määruses märgitud vara maksumuselt summas 14 190 eurot on 851 eurot aastas ning moodustab 7 aasta peale kokku 5960 eurot. Seega on R. K.l õigus nõude temale vara arestimisega põhjustatud varalise kahju hüvitamist vähemalt summas 5960 eurot. Lisaks on R. K.lt arestitud rahalisi vahendeid summas 68,39 eurot.

§ 10

lg 1 kohaselt hüvitatakse pangakonto või raha arestimise või äravõtmisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud või äravõetud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Summalt 68,39 eurot on 6% aastaintress alates 13.12.2017 kuni 23.02.2024 25,44 eurot. Seega on R. K.l õigus nõuda temale vara arestimisega põhjustatud varalise kahju hüvitamist summas 25,44 eurot. Seoses R. K.le kuulunud kasutusõiguse arestimisega sõiduki Lexus XXX suhtes, mida käsitleti mh asitõendina, paigutati sõiduk alates 11.10.2016 PPA parklasse. Sõiduk tagastati AS-le SEB Liising PPA parklast 24.01.2019. Kogu selle perioodi jooksul ei saanud R. K. sõidukit kasutada, kuid pidi edasi maksma liisingmakseid summas 8307 eurot, liikluskindlustusmakseid summas 278 eurot ja kaskokindlustuse makseid 3844 eurot, samuti tegema kulutusi vara tagastamisel summas 1230 eurot. Seega kandis R. K. otsest varalist kahju seoses sõiduki kasutusõigusest ilmajäämisega perioodil 11.10.2016-24.01.2019 ja vara liisingule tagastamise kohustusega kogusummas 13 659 eurot. Lisaks on R. K.lt läbiotsimise käigus 11.10.2016 ära võetud mobiiltelefon iPhone 6s ja tahvelarvuti iPad, mis asuvad süüdistusaktist nähtuvalt siiani PPA asitõendite laos 30.01.2017 15 üleandmise-vastuvõtmise akti nr 8 alusel. R. K. ostis kõnealuse mobiiltelefoni iPhone 6s ASst EMT 15.10.2015 759,95 euro eest ning tahvelarvuti iPad 10.11.2013 599 euro eest. Käesolevaks ajaks on esemete turuväärtus oluliselt langenud- kasutatud iPhone 6s hinnaks on 85 eurot ja samasuguse kasutatud iPadi hinnaks on 139 eurot. Seega on seadmete hinnad langenud 1135 euro võrra, mis on käsitletav otsese varalise kahjuna. Kokku on vara arestimisega tekitatud kahju suuruseks 33 275 eurot. 11.03.2024 kirjalikus seisukohas viitab prokurör, et

eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb varalise kahju mõiste ja liikide puhul lähtuda VÕS §-st 128. Prokurör leiab, et kaitsja taotlusest ei nähtu, et R. K.le kuuluva vara (sõidukid) arestimisega oleks isikule VÕS § 128 mõistes tekitatud otsest varalist kahju või oleks isikul sõidukite arestimise tõttu saamata jäänud tulu. Sellest tulenevalt leiab prokurör, et antud juhul ei ole tulenevalt

§ 5lg 1 pst 5 alust hüvitada R.

K.le kasutuseelise nõuet summas 18 456 eurot. Prokuröri hinnangul puudub R. K.l alus nõuda vara arestimisega põhjustatud vara hüvitamist ka summas 5960 eurot tulenevalt

§ 10lg-st 1.

Seoses sularaha arestimisega tekitatud kahju hüvitamise taotlusega leiab prokurör, et R. K.le kuuluva sularaha arestimine summas 68,39 eurot ei halvendanud olulisel määral R. K. varalist seisu, mistõttu ei ole põhjendatud sularaha arestimisega tekitatud kahju hüvitamine maksimaalses summas, mis vastab arestitud rahasummalt arestitud intressile 6% aastas. Kuigi sularaha arestimisega riivati isiku varalist seisu, on prokurör seisukohal, et sellegipoolest peab hüvitis olema õiglane. Prokurör leiab, et R. K.le tuleb ajavahemikul 13.12.2017 kuni sularaha aresti alt vabastamiseni vara arestimisega tekitatud kahju hüvitada summas, mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile 3% aastas. Seoses sõiduauto Lexus reg/nr XXX liisinglepingust tulenevate õiguste arestimisega leiab prokurör, et R. K.l on õigus nõuda

§ 5

lg 1 p-st 5 tulenevalt varalise kahju osalist hüvitamist seoses tema poolt ajavahemikus 11.10.2016-24.01.2019 liisinglepingust tulenevate kohustustega. Taotluse Lisas 9 esitatud SEB Pank poolsetelt arvetelt nähtub, et Liisinglepinguga nr L14100096 seotud maksete tasumisel kasutatakse viitenumbrit xxx. Sama viitenumber või liisinglepingu number on nähtavad ka Lisas 6 esitatud pangakontode väljavõttel nähtavatel maksetel, v.a 31.07.2017 makse summas 620 eurot. Prokurör leiab, et tulenevalt esitatud maksekorraldustest on põhjendatud hüvitada R. K.le tema poolt ajavahemikus oktoober 2016 kuni jaanuar 2019 sõiduki Lexus reg/nr XXX tasutud liisingmaksed

§ 5lg 1 p 5 alusel summas 7146,93 eurot.

Ülejäänud summa osas (1160,17 eurot) tuleb kaitsja taotlus jätta rahuldamata, kuna ei ole tõendatud, et selles osas oleks maksed olnud seotud igakuiste liisingmaksetega, mis jäid maksekorraldustest nähtuvalt vahemikku 238-239 eurot. Seoses liikluskindlustusmakse hüvitamise taotlusega leiab prokurör, et juhul kui kohus leiab, et on olemas põhjendatud alus R. K.le kahju hüvitamiseks tema poolt sõiduki Lexus reg/nr XXX liikluskindlustuse maksete tasumisega, siis on isikul õigus nõuda Lisas 7 toodud arve ja

§ 5

lg 1 p 5 alusel kahju hüvitamist summas 22,27 eurot ajavahemiku 11.10.201606.01.2017 (88 päeva) eest. Kaitsja on esitanud vaid liikluskindlustuse sertifikaadi poliisile nr XXX, mille kohaselt on sõiduk Lexus reg/nr XXX kindlustatud perioodil 07.01.201606.01.2017 ning poliisi maksumus oli 92,64 eurot. Muid dokumente, mis tõendaks R. K. poolt liikluskindlustusmakseid vahemikus oktoober 2016 kuni jaanuar 2019, esitatud ei ole. 16 Seoses kaskokindlustuse hüvitamise taotlusega leiab prokurör, et juhul kui kohus leiab, et on olemas põhjendatud alus R. K.le kahju hüvitamiseks tema poolt sõiduki Lexus reg/nr XXX kaskokindlustusmakse tasumisega, siis on isikul õigus nõuda Lisas 8 toodud arve ja

§ 5lg 1 p 5 alusel kahju hüvitamist summas 137,28 eurot.

Ülejäänud summa osas, s.o 3706,72 eurot, tuleb taotlus jätta rahuldamata, kuna puuduvad andmed, et R. K. oleks vastavaid kulutusi kandnud. Seoses liisingvara tagastamisega kantud kulude hüvitamise taotlusega leiab prokurör, et kaitsja poolt Lisas 9 esitatud arvetest kogusummas 1230 nähtub, et need on esitatud 2019. a alguses AS SEB Panga poolt seoses liisinglepinguga nr L14100096 (sõiduk reg/nr-ga XXX) ning vara tagastamisega seotud toimingutega. Prokuröri hinnangul on nimetatud arvete alusel tuvastatav, et R. K. kandis kulutusi seoses temalt ära võetud liisingsõidukiga Lexus reg/nr XXX summas 1230 eurot. Seetõttu on isikul õigus nõuda Lisas 9 toodud arvete alusel kahju hüvitamist summas 1230 eurot. Seoses R. K.lt läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefoni iPhone 6s ja tahvelarvuti iPad vara vähenemisega seotud kahju hüvitamise taotlusega leiab prokurör, et isikul on õigus nõuda varalise kahju hüvitamist summas 912,80 eurot. Prokurör leiab, et sellises ulatuses on kokku vähenenud nimetatud vara väärtus.

§ 5

lg 1 p 5 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vara arestimise või äravõtmisega. Viru Maakohtu 13.12.2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-11210 rahuldas kohus taotluse R. K. vara arestimiseks konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks ning arestis järgneva R. K.le kuuluva vara: - sõiduauto Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXX (VIN-kood XXX, va 2008, keskmine turuväärtus 9000 eurot); - sõiduauto Hyundai Getz registreerimismärgiga XXX (VIN-kood XXX, va 2006, keskmine turuväärtus 1300 eurot); - mootorratas Kawasaki ZX-10R NINJA registreerimismärgiga XXX (VIN-kood XXX, va 2011, keskmine turuväärtus 3890 eurot); - sularaha kokku summas 68,39 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole; - R. K. ja AS SEB Liising vahel sõlmitud liisingulepingust nr L14100096 tulenevad R. K. õigused, sealhulgas lepingu esemeks oleva mootorsõiduki Lexus LS460 registreerimismärgiga XXX (VIN-kood XXX, va 2007, keskmine turuväärtus 14 225 eurot) kasutusõigus. 23.02.2024 taotluses leidis kaitsja, et R. K.le tuleb sõidukite arestiga põhjustatud kahju hüvitada VÕS § 132 lg 4 alusel. Alternatiivselt juhul, kui kohus peab õigeks lähtuda

§ 10lg 1 regulatsioonist, on R.

K.l kaitsja hinnangul õigus nõuda 6% aastas vara arestimise määruses märgitud vara maksumuselt summas 14 190 eurot, mis teeb aastas 851 eurot ning 7 aasta peale 5960 eurot. 18.03.2024 taotluse täiendustes esitab kaitsja kolmanda alternatiivi sõidukite arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks

§ 5lg 1 p 5 alusel.

Kaitsja leiab, et R. K.le tuleb hüvitada sõidukite soetusmaksumuse (kokku 20 900 eurot) ja käesoleval ajal nende keskmise turuväärtuse (kokku 8398 eurot) vahe, mis on 12 502 eurot ja käsitletav otsese varalise kahjuna. Taotluse täiendusega 18.03.2024 kohtule esitatud müügikuulutustest nähtub, et sama väljalaskeaasta Chrysler Grand Voyager turuväärtus on käesoleval ajal 3199 eurot, 2007. a 17 väljalaskeaasta Hyundai Getz turuväärtus 450 eurot ja 2008.a väljalaskeaasta mootorratta Kawasaki turuväärtus on 4749 eurot. Vaidlus puudub selles, et sõidukite väärtus langeb 7,5 aasta jooksul oluliselt. Kohus leiab, et kahju hüvitise kindlaksmääramisel tuleb eelkõige lähtuda

regulatsioonist.

seletuskiri näeb ette, et varalise kahju mõiste ja liikide puhul tuleb lähtuda VÕS §-st 128. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesoleval juhul ei ole taotletud kahju hüvitamist seoses hävinud või kaotsiläinud või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemisega. Küll aga on üheselt tuvastatav, et sõidukite äravõtmisega ja arestimisega tekitati R. K.le varaline kahju ning see tuleb hüvitada (

§ 5lg 1 p 5).

Kohtupraktikas on kahju hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks pöördutud ka VÕS § 127, samuti §-s 132 sätestatud põhimõtete poole (vt nt Harju Maakohtu 05.12.2022 otsus kriminaalasjas nr 1-15-6483). VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et antud juhul tuleb õiglase hüvitise suuruse väljaarvutamiseks lähtuda Viru Maakohtu 13.12.2017 vara arestimise määruses nimetatud sõidukite keskmisest turuväärtusest, mis näitab vara keskmist väärtust arestimise ajahetkel, ning kaitsja poolt 18.03.2024 esitatud müügikuulutustest, mis tõendavad sarnase vara turuväärtust käesoleval ajal. Kuigi kaitsja väidab, et eelnimetatud sõidukite soetusmaksumus oli kokku 20 900 eurot, leiab kohus, et kahjuhüvitise määramiseks tuleb lähtuda vara arestimise seisuga tuvastatud keskmisest turuväärtusest. Nii saab tuvastada, et vara arestimise ajal oli arestitavate sõidukite keskmine turuväärtus kokku 14 190 eurot (9000 + 1300 + 3890). Kaitsja poolt esitatud müügikuulutustest nähtub, et sama (või ligilähedase) väljalaskeaasta ja sama marki sõidukite turuväärtus on täna kokku 8398 eurot (3199 + 450 + 4749). Seega võrreldes vara arestimise ajaga on nende väärtus vähenenud 5792 eurot. Kohtu hinnangul on see summa käsitletav otsese varalise kahjuna, mis põhjustati R. K.le sõidukite Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXX, Hyundai Getz registreerimismärgiga XXX ja mootorratta Kawasaki ZX-10R NINJA registreerimismärgiga XXX arestimisega.

§ 10

lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse § 5 või 6 alusel hüvitatakse pangakonto või raha arestimise või äravõtmisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud või äravõetud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Sama piirmäära kohaldatakse juhul, kui tagastatakse rahatrahvi või rahalise või varalise karistusena tasutud või sissenõutud rahasumma. Kaitsja taotleb kahju hüvitamist maksimaalse piirmäära, s.o 6% ulatuses. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga selles, et hüvitise määramisel tuleb võtta arvesse üksikjuhtumi asjaolusid. Arvestades

§ 10

lg-s 1 nimetatud hüvitise eesmärki, milleks on seletuskirja kohaselt valuraha kriminaalmenetluses kohaldatud meetme liigse intensiivsuse eest, ei kuulu sularaha arestimise puhul automaatselt hüvitamisele sättes ette nähtud ülemmäär, milleks on üldises riigivastutuses kehtiv intressimäär RVastS § 23 p 1 kohaselt 6% aastas. Kohus leiab sarnaselt prokuröriga, et R. K. sularaha arestimine summas 68,39 eurot ei riivanud tema omandit ülemääraselt ega halvendanud tema majanduslikku olukorda olulisel määral. Seetõttu on põhjendatud hüvitada R. K.le arestitud sularaha eest hüvitist 3% aastas. Vara arestimise määrusest nähtub, et Rahandusministeeriumi tagatiskontole on kantud 11.10.2016 R. K. kahtlustatava kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 44,30 eurot ja sõiduauto Lexus LS460 18 registreerimismärgiga XXX läbiotsimisel ära võetud sularaha summas 24,90 eurot, kokku sularaha summas 68,39 eurot. Seega tuleb 3% summast 68,39 arvestada alates 11.10.2016. Otsuse tegemise seisuga on sularaha olnud arestitud 7 aastat ja 6 kuud, mis teeb hüvitise suuruseks 14,36 (7 aasta eest) + 1,03 eurot (6 kuu eest), kokku 15,39 eurot, mis tuleb R. K.le

§ 5lg 1 p 5, § 10 lg 1 alusel hüvitada.

Seoses R. K. ja AS SEB Liising vahel sõlmitud liisinglepingust nr L14100096 tulenevate R. K. õiguste arestimisega, sealhulgas lepingu esemeks oleva mootorsõiduki Lexus LS460 reg/nr XXX kasutusõigus, taotleb kaitsja R. K. poolt tasutud liisingmaksete summas 8307 eurot hüvitamist, liikluskindlustuse maksete summas 278 eurot hüvitamist ning kaskokindlustusmaksete summas 3844 eurot hüvitamist. Taotlusele on lisatud R. K. konto väljavõtted AS SEB Pangas perioodidel 01.10.2016-01.10.2017, 01.10.2017-01.10.2018, 01.10.2018-01.10.2019. Väljavõtetest nähtub läbivalt, et maksete puhul, mis on seotud lepinguga nr L14100096, kasutatakse viitenumbrit XXX. Arvestades summade suurust ja nende tasumise regulaarsust on tuletatav, et ka ülekanded, kus on lepingu nimetuse asemel märgitud arve number ja sama viitenumber XXX, on samuti seotud nimetatud liisinglepinguga. Kokku on eelnimetatud perioodil viitenumbriga nr XXX sooritatud AS SEB Pangale makseid 7687,18 euro eest. Kohus nõustub prokuröriga selles, et 31.07.2017 mobiilirakendusest tehtud makse puhul AS SEB Pangale summas 620 eurot ei nähtu, et ülekanne oleks seotud liisinglepinguga nr L14100096 või viitenumbriga nr XXX. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on hüvitada R. K.le

§ 5

lg 1 p 5 alusel tekitatud kahju arestitud vara liisingmaksete näol summas 7687,18 eurot. Seoses liisingvaraga seotud liikluskindlustusmaksetega leiab kohus sarnaselt prokuröriga, et kaitsja taotlus on osaliselt tõendamata. Nimelt on kohtule esitatud Iizi Kindlustusmaakler AS poolt R. K.le väljastatud Liikluskindlustuse sertifikaat poliisile nr R600154058, millest nähtub, et sõiduk Lexus reg/nr XXX kindlustusperiood kestis 07.01.2016-06.01.2017, kindlustusmakse antud perioodi eest oli 92,64 eurot. Lepingu tüübiks on märgitud tähtajaline mitteuuenev leping. Kuna sõiduk võeti R. K. valdusest ära 11.10.2016 ja tagastati liisingettevõttele 24.01.2019 (taotluse kohaselt), tuleb hüvitamisele kuuluv summa määrata perioodi eest 11.10.2016 kuni sertifikaadil märgitud kindlustusperioodi lõpp 06.01.2017, s.o 88 päeva. Hüvitamisele kuuluva summa saamiseks tuleb aastane kindlustusmakse jagada 366ga (liigaasta) ja tulemus korrutada 88-ga. Nii kujuneb hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks 22,27 eurot. Muid liikluskindlustusmakseid tõendavaid dokumente kohtule esitatud ei ole. Kaitsja esitas kohtule koos 18.03.2024 taotluse täiendustega muuhulgas R. K. ja AS SEB Liising vahel 07.01.2014 sõlmitud lepingu, kus tõepoolest on toodud välja liisinguvõtja kohustus liisingueseme kindlustamiseks. Muuhulgas on lepingu p-s 27.1.8 märgitud, et liisinguvõtja esitab liisinguandjale kindlustuskaitse olemasolu tõendavad kindlustuspoliisid, mistõttu lepingust tulenevalt pidanuks need R. K.l olemas olema. Samuti oleks liikluskindlustusmaksete tõendamiseks võimalik küsida nimetatud R. K. poolt esitatud poliisid välja liisingandjalt, juhul, kui need on esitatud aga ei ole R. K.l säilinud. Teiseks väärib tähelepanu lepingu p-st 27.1.2 märgitu, mille kohaselt on liisinguvõtjal keelatud liisingeset kasutada ja seda avalikus kohas hoida, kui esemel puudub nõutud kindlustuskaitse. Arvestades, et R. K.l ei olnud võimalust sõidukit kasutada ning seda ei hoitud avalikus kohas, ei ole välistatud, et R. K. ei sõlminudki pärast 06.01.2017.a kindlustuspoliisi lõppemist uut lepingut. Kui ta aga selle sõlmis ja liikluskindlustuse eest tasus, tulnuks selle tõendamiseks esitada kohtule kindlustuspoliisid või vastavad maksekorraldused. Seoses liisingvaraga seotud kaskokindlustusmaksetega leiab samuti kohus sarnaselt prokuröriga, et kaitsja taotlus on osaliselt tõendamata. Kohtule on esitatud IIZI 19 Kindlustusmaakler AS 28.12.2017 arve nr 3925137, mille kohaselt on kaskokindlustuse hinnaks sõidukile Lexus reg/nr XXX perioodi eest 28.12.2017-27.01.2018 113,28 eurot, millele lisandub maakleritasu 24,00 eurot. Kuivõrd ülejäänud osas on kaitsja taotlus kaskokindlustusmaksete hüvitamiseks tõendamata, tuleb R. K.le mõista kahju hüvitamiseks välja 137,28 eurot vastavalt esitatud arvele. Seoses liisingvara tagastamisega seotud kulude hüvitamise taotlusega leiab kohus, et see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Taotlusele on lisatud AS SEB Liising arved summas 504 eurot (29.01.2019 arve liisinglepinguga nr L14100096 seotud vara tagastusteenusega, vara transpordiga Narva-Tallinn + käibemaks), 102 eurot (05.02.2019 arve liisinglepinguga L14100096 seotud vara turuväärtuse hindamine + käibemaks), 129 eurot (20.02.2019 arve liisinglepinguga L14100096 seotud varaga- aku + käibemaks), 375 eurot (07.05.2019 arve liisinglepinguga L14100096 seotud vara müügiga + käibemaks) ja 120 eurot (07.02.2019 arve liisinglepinguga L14100096 seotud varaga- sõiduki keemiline pesu + käibemaks). Kokku seega 1230 eurot. Kuna esitatud arvetest nähtub, et kulutused on kantud seoses R. K. ja AS SEB Liising vahel sõlmitud liisinglepingust nr L14100096 tulenevate R. K. õiguste arestimisega, tuleb tekitatud kahju R. K.le hüvitada

§ 5lg 1 p 5 alusel. Viimasena taotleb kaitsja R. K.lt läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefoni i

Phone 6s ja tahvelarvuti iPad arestimisega tekitatud kahju hüvitamist. Taotluse kohaselt on mobiiltelefon iPhone 6s ostetud 15.10.2015 795,95 euro eest ning tahvelarvuti 10.11.2013 599 euro eest. Taotluse esitamise seisuga on nimetatud seadmete turuväärtus langenud mobiiltelefoni puhul 85 euroni ja tahvelarvuti puhul 139 euroni. Kohus leiab, et kaitsja taotlus hüvitada seadmete soetusmaksumuse ja praeguse keskmise turuväärtuse vahe on osaliselt põhjendamata. Nimelt ei olnud seadmete ära võtmisel tegemist uutega- mobiiltelefon oli kasutuses olnud aasta ning tahvelarvuti 3 aastat. Prokurör märgib oma seisukohas õigesti, et õiglase hüvitise saamiseks tuleks nimetatud seadmete puhul arvestada seda 7,5 aastast perioodi, mil R. K. ei saanud seadmeid kasutada seoses nende asitõendina ära võtmisega. Nii leiab kohus, et mobiiltelefoni äravõtmisega tekitatud kahju eest kuulub R. K.le hüvitamisele (759,95-85)/8=84,4 eurot x 7 aasta ja 6 kuu eest, s.o 633 eurot ja tahvelarvuti eest (599-139)/10=46 eurot x 7 aasta ja 6 kuu eest, s.o 345 eurot. Asitõendid ja arestitud vara Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Viru Maakohtu 13.12.2017 määruse alusel kohtuasjas nr 1-17-11210 arestiti konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks - R. K.le kuuluv sõiduauto Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXX (VINkood XXX, va 2008, keskmine turuväärtus 9000 eurot); - R. K.le kuuluv sõiduauto Hyundai Getz registreerimismärgiga XXX (VIN-kood XXX, va 2006, keskmine turuväärtus 1300 eurot); - R. K.le kuuluv sularaha kokku summas 68,39 eurot, milline on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. 20 Seoses õigeksmõistva kohtuotsusega ning asjaoluga, et pooled ei ole võtnud seisukohta arestitud vara suhtes kohaldatavate meetmete osas, tuleb nimetatud vara selle omanikule tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. R. K.lt võeti kohtueelse menetluse käigus läbiotsimistel ära järgmised esemed (asuvad PPA asitõendite laos 30.01.2017 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 8 alusel): mobiiltelefon iPhone 6S; Ipad S/n: XXX; kolm erinevat pitsatit - Pakend nr 71; - valge paberileht märkmetega - Pakend nr 69; - lauaarvuti ItShop. Samuti oli kohtueelse menetluse käigus läbiotsimistel ära võetud ja PPA asitõendite laos asuvad (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 22 22.02.2017)Kaks omaniku identifitseerimiskaarti N B’i nimele Honda mootori juurde ja N A nimele Honda mootori juurde; mootormehhanismi omaniku ümberregistreerimise blanket rootsi keeles. Pakend nr 73; Kaks omaniku identifitseerimiseks mõeldud kaarti N B’i nimele Yamaha mootorite juurde (pakend nr 72). Seoses õigeksmõistva kohtuotsusega ning asjaoluga, et pooled ei ole võtnud seisukohta arestitud vara suhtes kohaldatavate meetmete osas, tuleb nimetatud vara selle omanikule tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Lisaks on kriminaaltoimiku juures 6 DVD-R plaati. Jätta DVD-R plaadid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik Siiri Eero rahvakohtunik Ene Allikas rahvakohtunik 21