3-24-2100/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2100 Haldusasi AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS kaebus Konkurentsiameti 05.04.2024 otsuse nr 7-10/2024-007 osaliseks või täies ulatuses tühistamiseks ning Konkurentsiameti 17.06.2024 vaideotsuse nr 7-10/2024-013 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja I – AS Alexela, volitatud esindajad vandeadvokaadid Mart Blöndal ja Rauno Ligi Kaebaja II – Elektrum Eesti OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Siim Vahtrus Kaebaja III – Eesti Energia AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Sandra Sillaots Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindajad Marek Piiroja ja Karl Jaak Rebane Kolmas isik – Elering AS, volitatud esindajad vandeadvokaadid Anton Sigal ja Kaisa Jakobsoo Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.07.2024 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.07.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-24-2100 muutmata.

2.Rahuldada Alexela AS taotlus juurdepääsu piiramiseks määruskaebuse lisale 1 ja piirata Elektrum Eesti OÜ, Eesti Energia AS ja Elering AS-i juurdepääsu haldusasjas nr 3-24-2100 Alexela AS poolt 02.08.2024 esitatud määruskaebuse lisale 1 (dtl 291-293), kuna selles sisaldub Alexela AS ärisaladus. Eemaldada Elektrum Eesti OÜ, Eesti Energia AS ja Elering AS-i esindajad selles osas dokumentide uurimiselt ning keelata määruskaebuse lisa 1 osas tutvuda kohtutoimikuga ja saada sellest ärakirja.

3.Rahuldada Elektrum Eesti OÜ taotlus juurdepääsu piiramiseks määruskaebuse lisale 2 ja piirata AS Alexela, Eesti Energia AS ja Elering AS-i juurdepääsu haldusasjas nr 3-24-2100 Elektrum Eesti OÜ poolt 02.08.2024 esitatud määruskaebuse lisale 2 (dtl 296298), kuna selles sisaldub Elektrum Eesti OÜ ärisaladus. Eemaldada AS Alexela, Eesti 3-24-2100 Energia AS ja Elering AS-i esindajad selles osas dokumentide uurimiselt ning keelata määruskaebuse lisa 2 osas tutvuda kohtutoimikuga ja saada sellest ärakirja.

4.Rahuldada Eesti Energia AS taotlus juurdepääsu piiramiseks määruskaebuse lisale 3 ja piirata AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Elering AS-i juurdepääsu haldusasjas nr 3-24-2100 Eesti Energia AS poolt 04.08.2024 esitatud määruskaebuse lisale 3 (dtl 300301), kuna selles sisaldub Eesti Energia AS-i ärisaladus. Eemaldada AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Elering AS-i esindajad selles osas dokumentide uurimiselt ning keelata määruskaebuse lisa 3 osas tutvuda kohtutoimikuga ja saada sellest ärakirja.

5.Kuulutada menetlus käesoleva määruse resolutsiooni punktides 2-4 toodud dokumentide osas kinniseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-i 1 peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7). Määruse resolutsiooni p-de 2-5 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Elering AS esitas 14.11.2022 Konkurentsiametile kooskõlastamiseks taotluse elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika (edaspidi metoodika) muutmiseks. Esitatud taotlusele järgnes menetlus, kuhu kaasati konsultatsioonide korras ka turuosalised ning päädis 20.03.2024 Konkurentsiametile lõpliku metoodika kooskõlastamise taotluse esitamisega.

Esitatud taotluses võeti arvesse ka Konkurentsiameti 14.03.2024 seisukohti ja ettepanekut.

2.Konkurentsiamet kooskõlastas 05.04.2024 otsusega nr 7-10/2024-007 (vaidlustatud otsus) Elering AS-i 20.03.2024 esitatud bilansiteenuse hinna arvutamise muudetud metoodika täies ulatuses vastavalt otsuse lisale 1, võttes arvesse, et metoodika muudatused, mille kohaselt reguleerimisvõimsuse hankimise ja elektrisüsteemi tasakaalustamise neutraalsuskulu kogub süsteemihaldur bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu, rakenduvad alates 01.01.2025 (resolutsiooni p 1). Ühekordse meetmena katab süsteemihaldur 2025. aastal käsitsi aktiveeritavate reguleerimisvõimsuste (mFRR) hankimise kuludest 20% ulatuses ülekandevõrgu tariifist (sh ei sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid), vastavalt metoodika punktile 2.11 (resolutsiooni p 2).

3.AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS esitasid Konkurentsiameti 05.04.2024 otsuse peale vaide, mille Konkurentsiamet jättis 17.06.2024 vaideotsusega nr 7-10/2024-013 rahuldamata.

4.AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS (ühiselt kaebajad) esitasid 17.07.2024 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse Konkurentsiameti 05.04.2024 otsuse nr 7-10/2024-007 resolutsiooni p 1 tühistamiseks osas, millega kinnitati Elering AS bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika p-des 1.12, 2.3.1 ja 2.5 ja 2.5.2 sätestatud regulatsioon reguleerimisvõimsuse hankimise kulu hüvitamiseks või alternatiivselt, kui kohus leiab, et nimetatud otsust ei ole võimalik osaliselt tühistada, siis Konkurentsiameti 05.04.2024 otsuse nr 7-10/2024-007 täies ulatuses tühistamiseks. Samuti taotlevad kaebajad Konkurentsiameti 17.06.2024 vaideotsuse nr 7-10/2024-013 tühistamist.

5.Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid peatada Konkurentsiameti 05.04.2024 otsuse nr 7-10/2024-007 kehtivus ulatuses, milles see võimaldab bilansiteenuse tasu arvelt katta reguleerimisvõimsuse hankimise kulu ning keelata Elering AS-il 2(15) 3-24-2100 reguleerimisvõimsuse hankimise kulu bilansiteenuse hinnale lisamine kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult alljärgnevad.

Vaidlustatud otsusega kooskõlastati mh reguleerimisvõimsuse hankimise kulu hüvitamine bilansiteenuse tasu osana (sagedusreservide tasu). Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna vaidlustatud otsuse alusel 01.01.2025 jõustuv Elering AS-i metoodika võimaldab kaebajatelt koguda potentsiaalselt õigusvastast sagedusreservide tasu. Juhul kui vaidlustatud otsusega kooskõlastatud sagedusreservide tasu kogumine osutub hiljem õigusvastaseks, on kaebajad kahju juba kandnud. Kahju hüvitamine on sel juhul ebamõistlikult raske, kuna kaebajad peavad esitama kahjunõude riigi vastu (riigivastutus) ning seejuures on kaebajatel praktiliselt võimatu tõendada kahju ulatust, kuna Elering AS ei avalikusta sagedusreservide tasu suurust (metoodika kohaselt plaanitakse seda koguda bilansiteenuse tootmis- ja tarbimistariifi raames ilma kulukomponente eristamata).

Elering AS tänase prognoosi kohaselt tõusevad tootmis- ja tarbimistariifid 01.01.2025 seisuga 5,23 eurot megavatt-tunni kohta. See tähendaks, et täiendav kulu ja potentsiaalne õigusvastane kahju oleks ligikaudu 70 miljonit eurot aastas, mille jaotumist turuosaliste vahel on praktiliselt võimatu prognoosida. Kaebajad ei ole ainsad turuosalised, kes kannavad kahju – mõjutatud isikute ring on laiem. Kahju kannaksid bilansihaldurid (sh kaebajad), avatud tarnijad ja elektritootjad ulatuses, milles nad ei saa klientide kulu edasi kanda.

Elering AS saab reguleerimisvõimsuse hankimise põhjendatud kulusid katta muudest allikatest, mida näitlikustab vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2, mis kohustab Elering AS-i katma osa reguleerimisvõimsuse hankimise kuludest ülekandevõrgu tariifist. Juhul kui Elering AS ei saa kanda reguleerimisvõimsuse hankimise põhjendatud kulusid bilansihaldusega teenitud kasumi arvelt (st kui finantsneutraalsust ei saavutata), saab ülemäärased kulud hüvitada vajadusel tagasiulatuvalt, kui sagedusreservide tasu asemel kehtestatakse õiguspärane reguleerimisvõimsuse hankimise kulude hüvitamise regulatsioon.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajad on oma taotlusi, väiteid ning õiguslikku seisukohta põhjendanud.

Konkurentsiamet on vaidemenetluses osutanud, et esineb ülekaalukas avalik huvi Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga, mistõttu jäävad eraõiguslikud huvid antud menetluses tagaplaanile. Kaebajad rõhutavad, et vaidlustatud otsuses ei anta kooskõlastust sünkroniseerimisele (mille vastu esineb avalik huvi), vaid jagatakse Elering AS-i bilansihaldusega seotud kulusid. Konkurentsiamet ei saa seaduses sätestamata tasukomponente õigustada sünkroniseerimisega. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vastuolus ülekaaluka avaliku huviga ning Elering AS õigused ei kaalu üles kaebajate ja teiste elektrituruosaliste õigusi.

6.Tallinna Halduskohus jättis 18.07.2024 määrusega AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), võttis AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS-i kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2), tunnistas vastustajaks Konkurentsiameti (resolutsiooni p 4), kaasas menetlusse kolmanda isikuna Elering AS-i (resolutsiooni p 5).

Kohtu hinnangul puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud uut bilansiteenuse hinna arvutamise metoodikat hakatakse rakendama alates 01.01.2025. Seega käesoleval hetkel ei too vaidlustatud otsus kaebajatele kaasa mistahes pöördumatuid ja/või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Lisaks ei saa esialgse õiguskaitse vajadust jaatada asjaolust, et vaidlustatud otsusega kaasneva mõju arvesse võtmiseks võib neil juba enne 01.01.2025 olla vajalik või kasulik teha oma ärimudelis ja teenuste hinnakirjas muudatusi. Kaebajad on välja toonud, et uue metoodika rakendamisel on täiendavaks ja potentsiaalseks õigusvastaseks kahjuks ligikaudu 70 miljonit eurot aastas ning selle jaotumist 3(15) 3-24-2100 turuosaliste vahel on praktiliselt võimatu prognoosida, st et lisaks kaebajatele kannavad kahju ka teised turuosalised ning hilisema kahju hüvitamise nõude esitamine on seega ebamõistlikult raske. Esmalt märgib kohus, et kolmandatele isikutele (teistele turuosalistele) väidetavalt tekkivat kahju ei ole praeguse esialgse õiguskaitse taotlusega võimalik ära hoida. Kohus saaks vaidlustatud otsuse kehtivuse peatada üksnes kaebajate osas. Teisalt, kaebajate taotlusest ei ole võimalik üheselt järeldada, millises suurusjärgus täiendav kulu võiks konkreetselt neile tekkida (taotlusest võib üksnes aru saada, et see kulu jääb alla 70 miljoni euro aastas, kuivõrd potentsiaalne kulu 70 miljonit eurot võib kaebajate hinnangul tekkida kõikide turuosaliste peale kokku). Samas ei ole kaebajad ka märkinud, et täiendava kulu kandmine (uue metoodika rakendamine), arvestades mh nende finantsnäitajaid, mõjutaks oluliselt kaebajate majandustegevust / finantsvõimekust ning see võiks neile kaasa tuua pöördumatud tagajärjed.

Kaebajad ei ole ka piisavalt põhistanud, et neil ei ole uue metoodika rakendamisel võimalik kõnesolevat kulu edasi kanda (elektritootjatele ja -tarbijatele). Nimelt on Konkurentsiamet oma 17.06.2024 vaideotsuses nr 7-10/2024-013 analüüsinud kaebajate elektrilepingute tüüptingimusi ning leidnud, et „nii AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS-i kehtivad elektrilepingu tüüptingimused võimaldavad tüüptingimusi ja hinnakirja elektrimüüjal ühepoolselt muuta, kui selline vajadus tuleneb õigusaktide, turuolukorra või tururegulatsiooni muutumisest ja elektrituru arengutest või lepinguga seotud teenuste või äririskide paremast määratlemisest. Lepingu teisel osapoolel (kliendil) ei ole võimalik lepingut ühepoolselt üles öelda, kui vastav muudatus tuleneb õigusaktides tehtud muudatustest.“ Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud otsusega kaasnevad kaebajatele pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed, mille hilisem kõrvaldamine oleks võimatu. Kui vaidlustatud Konkurentsiameti 05.04.2024 otsus tekitab kaebajatele edaspidiselt siiski kahju, on kaebajatel võimalik nõuda selle hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS esitasid 02.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tallinna Halduskohtu 18.07.2024 määruse p 1 ning rahuldada kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus.

Konkurentsiameti otsusega kaasnevad kaebajatele pöördumatud tagajärjed. Halduskohtu seisukohad on põhjendamatud. Kahju täpset jaotumist turuosaliste vahel on praktiliselt võimatu prognoosida tulenevalt sellest, et mõjutatud isikute ring on laiem, kui üksnes kaebajad. Kahju kannavad bilansihaldurid (sh kaebajad) ning avatud tarnijad ja elektritootjad ulatuses, milles nad ei saa klientide kulu edasi kanda, samuti turuosade kaotusest tulenevad kahjud. Kaebajale tekkiva kahju saab sisuliselt jagada kolmeks: 1) lepingute muutmisega/ülesütlemisega kaasnev otsene varaline kahju; 2) turuosa kaotus ning sellega kaasnev kahju ja 3) sagedusreservide tasu kogumiseks tehtud investeeringud ning sellega seonduvad võimalikud kohtuvaidlused, kuivõrd sagedusreservide tasu kehtestamiseks puudub seaduslik alus ning kaebajate klientidel puudub õiguspärane kohustus vastava tasuga seotud kulu kanda.

Kaebajatel on alates perioodist 01.01.2025 edasi vaatavalt sõlmitud tähtajalisi fikseeritud hinnaga lepinguid, samuti börsihinnaga lepingud, kus tarbijale või tootjale on teatud perioodiks garanteeritud muutumatu börsihinna marginaal ja mille kehtiv hinnaperiood kattub 2025. aastaga. Nende lepingute hindu ei ole võimalik kaebajatel ühepoolselt muuta, nendest tekkivat kulu ei ole võimalik edasi kanda ei elektritootjatele ega tarbijatele. Lisaks on vaja elektrit turult ka osta. Puudub mehhanism, mis lubaks bilansihalduritel tasu ühetaoliselt turuosalistele edasi arveldada. Viidatud kulu ja kahju jääb kaebajate kanda. Teatud ulatuses võib lepingute muutmine ja tasu edasikandmine küll olla võimalik, kuid sellega kaasneb teadmatus ja risk, et see vaidlustatakse, arved jäetakse tasumata, lepingud lõpetatakse, samuti täiendav ressursi- ja arenduskulu sadade tuhandete lepingute muutmiseks, haldamiseks. Juhul kui kohus leiab, et 4(15) 3-24-2100 kõik need kulud, kahjud ja tasud on võimalik kaebajatel saada hüvitatud, peab kohus ka läbi analüüsima ja selgitama, kuidas see tegelikkuses kõiki erinevaid olukordi ja lepinguid arvestades võimalik on, sh pikkade fikseeritud lepingute puhul, sh kui arved jäetakse tasumata, sh juriidilised isikud lõppevad või füüsilised isikud surevad olukorras, kus arved on tasumata, sh kuidas on võimalik kõik need seonduvad arendus-, tööjõu ja ressursikulud edasi kanda ühepoolselt tarbijatele (sh ilma, et tarbijatel tekiks võimalus lepingud lõpetada).

Kliendiportfelli vähenemisega suureneb iga konkreetse kliendiga seotud tegevuskulude osa.

Olemasolevate toodete pakkumine muutub kahjumlikuks või lausa võimatuks. Metoodika kohaselt võiks sagedusreservide tasu muutuda justkui iga 2 kuu järel, sellises olukorras ei oleks võimalik fikseeritud pikaajalist hinda ja lepinguid enam tarbijatele pakkuda. Koos turuosa kaotusega kaasneb kaebajatele ka mainekahju. Sagedusreservide tasu tõttu muutub kogu seni kehtinud elektrituru toimimise loogika. Praegune äritegevus tuleb tervikuna ümber kujundada.

Kaebajad on kohustatud ümber kujundama lepinguid, mida on ca (sadades) tuhandetes. See nõuab täiendavaid tööjõu- ja infosüsteemide arenduskulusid. Kui kaebus rahuldatakse, tuleb need muudatused tagasi pöörata. Riigivastutuse möönmine ja võimaliku kahjunõude esitamise jaatamine kinnitab iseenesest pöördumatu tagajärje tekkimist. Kogu tekkinud kahju ei ole võimalik esiteks rahaliselt määratleda ning praktikas RVastS alusel esitatud nõuete rahuldamine on pigem näilik teoreetiline võimalus, kui reaalne praktiline lahendus. Olukorda ilmestab ka asjaolu, et Kliimaministeerium koostöös turuosaliste, Konkurentsiameti ning Elering AS-ga on alustanud vastava seadusemuudatuse ettevalmistamist. See tähendab, et kogu õigusmaastik on sagedusreservide tasu osas ebakindel ning alles väljakujunemis etapis. Elering AS saab vastavad kulud katta muudest allikatest või hiljem vajadusel vastavad kulud sisse nõuda tagasiulatuvalt. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vastuolus avaliku huviga.

Konkurentsiamet ei saa seaduses sätestamata tasukomponente õigustada sünkroniseerimisega.

Tuleb kohaldada esialgset õiguskaitset, kuniks uus tasusüsteem on legitiimselt kehtestatud.

8.Konkurentsiamet esitas 14.08.2024 vastuse määruskaebusele, milles palus jätta määruskaebus rahuldamata.

Vaideotsuses on Konkurentsiamet selgitanud elektrituruseseadusest (ELTS) ja Komisjoni määrusest (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (EBGL), tulenevaid volitusnorme. Kooskõlastatud metoodikas on järgitud kõigi asjakohaseid EBGL määrusest tulenevaid ning antud juhul ka vältimatult vajaliku ja kiireloomulise sünkroniseerimise protsessi läbiviimise konteksti kõige paremini sobivad meetmeid. Sagedusreservide tasu kehtestamise regulatsioon ning Konkurentsiameti tegevus vastab seadusele.

Konkurentsiamet ei nõustu, et sagedusreservi tasude tõttu kaasnevad kaebajatele pöördumatud tagajärjed nende majandustegevuses. Konkurentsiamet hindas Elering AS-i poolt esitatud metoodikat ELTS-is ning EBGL artiklis 44 ette nähtud põhimõtete alusel. Metoodikas elektrisüsteemi tasakaalustamise neutraalsuskulu ebabilansi tunnihinnast väljavõtmine ning sarnaselt Põhjamaade mudeliga täiendavate elektrisüsteemi tasakaalustamise kulude (reguleerimisvõimsuse hankimise kulu ja tasakaalustamise neutraalsuskulu) kogumine bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu tagab suurema läbipaistvuse bilansienergia hinna ja bilansiteenuse tasude kujunemisel ning aitab tagada süsteemihalduri finantsneutraalsust. Bilansienergia hinna osas tagab metoodika EBGL artikli 44 all ette nähtud põhimõtted, mille alusel bilansienergia hind kujuneb energia reaalaja väärtuse alusel ning bilansihaldurid maksavad bilansienergia eest ebabilansi alusel, tagades stiimuli hoida oma portfelli tasakaalus. Samuti, et süsteemi tasakaalustamiseks kulud ei peaks olema ülekandetasude osa, kuna bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega võrguteenuse pakkumisega. ELTS alusel on bilansivastutus iga turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud 5(15) 3-24-2100 elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus. Elektrisüsteemiga ühendatud kõik tootjad ja tarbijad vastutavad süsteemi tasakaalu eest, aidates kaasa sellele, et elektritootmine ja tarbimine oleksid omavahel tasakaalus. Otsusega kooskõlastatud metoodika lähtub põhimõttest, et elektrisüsteemi bilansi tagamise kulusid põhjustab nii tootmine kui ka tarbimine ning seetõttu on põhjendatud kulude kandmine samuti nii tootmise kui ka tarbimise poolt.

Edasiarveldusmehhanismi viis on bilansihaldurite otsustada, mis annab bilansihalduritele selles osas valiku vabaks hinnakujunduseks ehk on vabadus kujundada elektripakette vastavalt vabaturupõhimõtetele.

Nii AS-i Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS-i kehtivad elektrilepingu tüüptingimused võimaldavad tüüptingimusi ja hinnakirja ühepoolselt muuta, kui selline vajadus tuleneb õigusaktide, turuolukorra või tururegulatsiooni muutumisest ja elektrituru arengutest või lepinguga seotud teenuste või äririskide paremast määratlemisest. Praktikas on ka varasemalt elektrimüüjad korrigeerinud fikseeritud elektripakettide hindasid tulenevalt bilansiteenuse hinna metoodika muudatustest. Otsus jõustus 05.04.2024 ning jõustumist kommunikeeriti Elering AS-i poolt avalikult turuosalistele 09.04.2024, see annab üleminekuperioodi, täiendava aja ja võimaluse äririskide maandamiseks ning otsusega kaasnevate mõjude arvesse võtmiseks oma ärimudelis ja teenuste hinnakirjas. Lisaks toimus metoodika avalik konsultatsioon perioodil 28.11.2022 kuni 06.01.2023.

Tasakaalustamisvõimsuse hankekulude hinnastamine ülekandevõrgutariifi ei ole põhjendatud, kuna bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega võrguteenuse pakkumisega ning ülekandetariif rakendub vaid tarbijatele. On põhjendatud lähenemine, et tasakaalustamisvõimsuse hankekulud hinnastatakse läbi bilansihaldurite/elektrimüüjate lõppkliendile (tootjatele ja tarbijatele). Kaebajate hinnangute kohaseid prognoositavaid kahjusid tegelikkuses bilansihalduritele ei kaasne. Põhjendamatud on kaebajate väited pöördumatute tagajärgede (nt otsese varalise kahju tekkimine, turuosade kaotamine ja mainekahju) saabumise kohta. Kaebajatel on olemas kõik võimalused aegsasti oma majandustegevus ümber kujundada, et vastavaid tagajärgi vältida.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks valitseb avalik huvi. Taotluse rahuldamisel kahju kolmandatele isikutele ja kahjulike tagajärgede oht seisneb selles, et reguleerimisvõimsuse kulud (mis on osaks bilansiteenuse tasudest) jagatakse ainult tarbimise mahuga, mistõttu langeb suurem koormus tarbijatele, samas kui tootjate panus süsteemi tasakaalu säilitamisel jääb arvestamata. Kui tootjad ei osale reguleerimisvõimsuse kulude katmises, st kulusid ei jagata tegeliku tootmise ja tarbimise mahuga, toob see ettenähtavalt avaliku huvi kahjustumise ning seda ka seeläbi, et kulud jagatakse kliendiportfelli MWh põhiselt ebaõiglaselt ning ebasoodsalt, mistõttu satub ohtu bilansihaldurite võimalus jaeturul tegutsemiseks ja tarbijate võimalus saada erinevatelt elektrimüüjatelt paremaid pakkumisi, mis tagaksid paremat konkurentsi ning tarbijaid soodustavat olukorda. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel on negatiivne mõju ka sünkroniseerimise protsessile. Juhul kui esialgse õiguskaitse taotlus rahuldatakse, ei pea bilansihaldurid vastava olukorra realiseerumisel maksma sagedusreservide kulude eest, mistõttu tuleb need kulud kiirkorras lülitada võrgutasu kuludesse. See aga tähendab, et võrgutasu suureneb oluliselt ja selle eest peavad maksma ainult tarbijad, mitte tootjad, mis on ebaõiglane, kuna ka tootjad peaksid sagedusreservide kulude kandmises osalema. Sagedusreservi kulude hinnastamine võrgutasudesse ei ole põhjendatud, kuna bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega võrguteenuse pakkumisega ning ülekandetariif rakendub vaid tarbijatele (Eestis ei ole rakendatud tootjatariifi). Sagedusreservide kulud tuleb sotsialiseerida nii tarbijate kui ka tootjate vahel, andmata kellelegi eelist. Mis vastab kooskõlastatud metoodikale. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel oleksid tootjad aga tarbijatega võrreldes just eelisolukorras.

6(15) 3-24-2100 Antud juhul valitseb ülekaalukas avalik huvi, et elektrivarustuskindluse ja julgeolekuolukorra tagamiseks ettenähtud sünkroniseerimise protsess viiakse läbi ning seda ka ettenähtud ning muutunud olukorrast tulenevalt kiiret aeggraafikut järgides.

9.Elering AS (kolmas isik) esitas 14.08.2024 seisukoha määruskaebuse osas, milles palus jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebus on perspektiivitu. Eleringi AS-l on õigus kehtestada mehhanism reguleerimisvõimsuse hankimise kulude katmiseks (mida kaebajad nimetavad sagedusreservide tasuks). Elering AS-i õigus vastava mehhanismi kehtestamiseks tuleneb EBGL artiklist 44 lg-st 3. Kõnealuse ettepaneku peab heaks kiitma asjakohane reguleeriv asutus (Konkurentsiamet). EBGL on Eestis otsekohalduv ning Elering AS-l ja Konkurentsiametil ei olnud reguleerimisvõimsuse kulude katmise mehhanismi loomiseks vaja muud volitusnormi. Kaebajate väited kulude prognoosimatuse ja ebamõistliku suuruse kohta tuleks jätta tähelepanuta. Täna ei ole teada, millisteks kujunevad reguleerimisvõimsuse hankekulud, sest need kujunevad turupõhiselt.

Vastavat turgu veel ei eksisteeri ning see käivitub alles 2025. aastal. Reguleerimisvõimsuse hind kujuneb turuosaliste konkureerivate pakkumiste pinnalt. Kulude hüvitamise mehhanism tulebki siiski kehtestada piisava ajavaruga, et turuosalised saaksid sellega arvestada, ka siis, kui kulude absoluutsumma ei ole (ei saagi olla) veel teada. Metoodika kohaselt kannavad reguleerimisvõimsuse hankekulusid tootjad ja tarbijad, mitte bilansihaldurid (metoodika p 2.3.1, 2.5.2). Metoodika p 2.5.2 kohaselt kajastuvad reguleerimisvõimsuse hankekulud tootmise ja tarbimise tariifis, mis rakendatakse bilansihalduri bilansipiirkonnas mõõdetud tootmise ja tarbimise koguste summale. Bilansihalduritel on võimalik arveldada reguleerimisvõimsuse hankekulud oma piirkonna tootjatele ja tarbijatele. Kaebajatel ei ole kaebeõigust kulude suuruse osas, sest kaebajad ei ole need, kes lõppastmes reguleerimisvõimsuse hankekulusid kannavad. Kaebusel ei ole perspektiivi osas, mis puudutab volitusnormi puudumist või kulude suurust. Elering möönab, et kaebajate poolt sõlmitud fikseeritud hinnaga lepingud võivad hüpoteetiliselt tekitada kaebajatele praeguses olukorras teatud kahju, kuigi kaebajad ei ole sellist kahju piisavalt selgitanud ega usutavaks teinud.

Selline hüpoteetiline kahju oleks aga fikseeritud hinnaga lepingu sõlmimise otsene ja olemuslik tagajärg, mille saabumise võimalikkus oli pooltele teada juba lepingu sõlmimisel.

Reguleerimisvõimsuse hankekulu on otseselt seotud Balti riikide süsteemide sünkroniseerimisega Mandri-Euroopa süsteemiga ja desünkroniseerimisega Venemaa süsteemist. Sünkroniseerimise vajadus ja kavatsus on olnud teada juba aastaid ning bilansihaldurid teadsid või pidid teadma, et sellega võivad kaasneda suuremad muutused elektriturul, ka bilansiteenuse kulude struktuuris ning tasemes. Sõlmides fikseeritud hinnaga lepinguid aastasse 2025, pidid bilansihaldurid arvestama sellega, et teenusega seotud kulud võivad lähitulevikus olulisel määral muutuda.

Eelduslikult saavad kaebajad kohtumenetluses õiguskaitset taotleda vaid enda suhtes. Ükski teine turuosaline ei ole metoodikat vaidlustanud. Esialgse õiguskaitse rakendamine ainult kaebajate suhtes aga tähendaks, et selle kehtivuse ajal oleks reguleerimisvõimsuse hankekuludest vabastatud need tootjad ja tarbijad, kes kuuluvad kaebajate portfellidesse, kuid mitte ülejäänud Eesti tootjad ja tarbijad. Kaebajad ei peaks „oma“ tootjatele ja tarbijatele reguleerimisvõimsuse hankekulusid edastama, teiste bilansihaldurite kliendid aga osaleksid kulude kandmises. Selline esialgne õiguskaitse moonutaks turgu oluliselt rohkem, kui vaidlustatud meede ise. Lepingutega kaasnev väidetav kahju liik on ebaselge. Kaebajate selgitused on spekulatiivsed. Jääb ebaselgeks, mis saab nendest klientidest, kes ütlevad lepingud ülesse. Eelduslikult ei ole neil võimalik elektrit ja bilansiteenust lihtsalt mitte tarbida, vaid tuleb sõlmida uus leping sama või teise bilansihalduriga. Uue lepingu sõlmimisel oleks kaebajatel jätkuvalt võimalik konkureerida kõigi teiste bilansihalduritega ning oma portfelli säilitada või isegi kasvatada. Turuosa kaotusega kaasnev kahju ei ole usutav. Kuna metoodika 7(15) 3-24-2100 kehtiks kõigi bilansihaldurite suhtes ühetaoliselt, ei muutuks turul konkurentsiolukord. Küll aga muutuks konkurentsiolukord juhul, kui esialgset õiguskaitset rakendataks ainult kaebajate kasuks. Bilansiteenuse kulud ei ole staatilised ning kaebajate süsteemid peavad juba täna võimaldama tariifide muutmist, kululiikide lisamist ja muid selliseid muudatusi. Taotletud esialgne õiguskaitse kahjustaks oluliselt avalikke huvisid.

10.AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS esitasid 21.08.2024 täiendava seisukoha.

Kaebajad kordavad varem esitatud seisukohta, mille kohaselt sagedusreservide tasu on siseriikliku õiguse kohaselt avalik-õiguslik tasu, mis tuleb siseriiklikult sätestada seaduse tasemel. Metoodikaga pannakse kogu risk bilansihalduritel, tekib ka väga suur risk, et tootjad ja tarbijad keelduvad bilansihaldurile tasu maksmisest, seades omakorda ohtu bilansihaldurite jätkusuutlikkuse ja sarnaselt võib ohustada Eesti elektrisüsteemi toimimist. Kaebajate poolt sõlmitud lepingute tingimused ei võimalda sagedusreservide tasu klientidele selliselt edasi arveldada, et teisel poolel ei tekiks alust lepingu ülesütlemiseks. Puudub kindlus, et kaebajatel on võimalik selliselt kliendilepinguid muuta. Veel 2023. aastal oli Eesti selge seisukoht, et Mandri-Euroopa süsteemiga sünkroniseerimine leiab aset 2026 aastal. Konkreetne sünkroniseerimise kuupäev avaldati alles 2024 aasta keskel, mistõttu ei ole kaebajatel võimalik lepingute sõlmimisel (mis osalt sõlmiti enne 2023 aastat), et selline muudatus neid mõjutab.

Kaebajad teadsid sünkroniseerimise vajadusest ning sellest tulenevatest muutustest elektriturul selles osas, et sünkroniseerimisega kaasnev sagedusreservide tasu jääb tarbijate ja tootjate kanda. Põhivaidluse peamine sisuline argument seisneb selles, et sagedusreservide tasu kehtestamine haldusaktiga on vastuolus mh Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). Esialgset õiguskaitset on kaebajad taotlenud eelkõige endi suhtes. Kaebajad on kohtusse tulnud enda õiguste kaitseks. Vastustaja selgitab ise, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb sagedusreservide tasu lülitada kiirkorras võrgutasu kuludesse. Sellest nähtub, et tegelikkuses on olemas reaalne alternatiiv, kuidas sagedusreservide tasu kohtuvaidluse lõppemiseni nõuda.

Kaebajad on vastustaja analüüsiga (mis puudutab sagedusreservide tasu edasiarveldamise võimalust klientidele) nõustunud teoreetiliselt osas, et teoorias on võimalik kliendilepingute tingimusi muuta ja need klientidele esitada. Selline edasiarveldamine klientidele ei ole praeguse seisuga legitiimne ning teisel lepingupoolel tekib lepingu ühepoolsest muutmisest tulenevalt ülesütlemisõigus. Kaebajatele tekib pöördumatu kahju, mida ei ole võimalik täies ulatuses hüvitada. Asjaolu, et sagedusreservide tasu kehtib kõikide bilansihaldurite suhtes ühetaoliselt, ei tähenda, et kaebajate turuosad ei läheks ümberjagunemisele. Tarbija ei pruugi alati aru saada, miks nt fikseeritud hinnaga lepingut muudeti ja seetõttu otsustab lepingu lõpetada ja uue teenusepakkuja juurde minna. Piisab üksnes ohust, et kliendid lepingu üles ütlevad ja seega väheneb kaebajate turuosa.

11.Konkurentsiamet esitas 23.08.2024 täiendava seisukoha kaebajate 21.08.2024 seisukohale.

Kaebajate seisukohad volitusnormide puudumise kohta on lisaks põhjendamatusele ka eksitavad. Eksitavad on kaebajate jätkuvad väited Kliimaministeeriumi kavatsuste kohta kaebajate poolt taotletud moel ELTS-i muutmiseks (lülitada sagedusressursi tasu Elering AS-i võrguteenuse hinda või sätestada see eraldi tasuna). Taolist eelnõud ei ole Kliimaministeerium turuosalistele ja Konkurentsiametile esitanud. Samuti puuduvad tänase seisuga andmed, et ministeerium taolise eelnõu koostamist kaaluks ning seda ka olukorras, kus see oleks vastuolus EL-i õigusaktidega ning võttes arvesse, et sagedusressursside tasu suurus hakkab loodaval sagedusreservide turul kõikuma nõudluse ja pakkumise järgi (teistmoodi ei ole see võimalik).

Sellest tulenevalt on ette nähtud võimalus vastav tasu iga 2 kuu tagant üle vaadata, et üks pool ebamõistlikke kulusid ei kannaks. Edasiarveldusmehhanismi viis on bilansihaldurite otsustada, 8(15) 3-24-2100 mis annab bilansihalduritele selles osas valiku vabaks hinnakujunduseks ehk on vabadus kujundada elektripakette vastavalt vabaturupõhimõtetele. Kaebajate hinnangute kohaseid prognoositavaid kahjusid tegelikkuses bilansihalduritele ei kaasne. Elektriturul on tavapärane praktika, et kulud, mis tekivad teenuse osutamisel, lülitatakse elektrienergia hinda. Praktikas on ka varasemalt elektrimüüjad korrigeerinud fikseeritud elektripakettide hindasid tulenevalt bilansiteenuse hinna metoodika muudatustest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse sisuks poolelioleva vaidluse ajaks ajutiste meetmete võtmine, et vältida pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mille saabumisel kaotaks kaebaja ka kaebuse hilisema rahuldamise korral võimaluse kaebuse eesmärk saavutada. Osundatud sättest koosmõjus sama paragrahvi lg-ga 3 tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt kaebaja vajadust esialgse õiguskaitse saamiseks ning teisalt avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mis räägivad esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, samuti anda eelhinnang kaebuse eduväljavaadetele.

13.Ringkonnakohus jätab kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 18.07.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

14.Esialgse õiguskaitse esmane eeldus on õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel rakenduvad kaebajate suhtes alates 01.01.2025 Konkurentsiameti poolt 05.04.2024 otsusega nr 7-10/2024-007 kooskõlastatud Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika muudatused. Konkurentsiameti 05.04.2024 otsusest nähtuvalt peamine põhjus, miks Elering AS (Eesti Vabariigi territooriumil põhivõrguettevõtja) metoodika muudatust taotleb, tuleneb asjaolust, et olemasoleva metoodika punktis 2.3 loetletud bilansiteenuse kulud ei ole tasude struktuuriga kaetud ning sisuline probleem tekib MandriEuroopa sünkroonalaga liitumisel (dtl 17). Kaebajate hinnangul ulatub metoodika muudatustega seonduv täiendav kulu ja potentsiaalne õigusvastane kahju neile ligikaudu 70 miljoni euroni aastas. Kahju täpset jaotumist turuosaliste vahel on kaebajate sõnul võimatu prognoosida.

Kaebajate hinnangul tekib otsene varaline kahju lepingute muutmisega/ülesütlemisega, turuosa kaotusega ning sagedusreservide tasu kogumiseks tehtud investeeringutest ning sellega seonduvatest võimalikest kohtuvaidlusest. Kaebajatel on sõlmitud tähtajalisi fikseeritud hinnaga lepinguid, samuti börsihinnaga lepingud, kus tarbijale või tootjale on teatud perioodiks garanteeritud muutumatu börsihinna marginaal, kus puudub marginaal sagedusreservide tasu juurde lisamiseks ja mille kehtiv hinnaperiood kattub 2025. aastaga. Nende lepingute hinda ei ole kaebajate sõnul võimalik ühepoolselt muuta ja nendest tekkivat kulu edasi kanda ei elektritootjatele ega -tarbijatele. Samas nähtub Konkurentsiameti 17.06.2024 vaideotsusest nr 7-10/2024-013, et Konkurentsiamet on vaideotsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et bilansihalduritel on osa elektrilepinguid pikemaks ajaks ette sõlmitud ning pidanud otsuse tegemisel põhjendatuks, et metoodikast tulenevalt katab ühekordse meetmena 2025. aastal süsteemihaldur käsitsi aktiveeritavate reguleerimisvõimsuste (mFRR) hankimise kulu 20% ulatuses ülekandevõrgu tariifist (dtl 239). Samuti nähtub vaideotsusest, et Konkurentsiamet on analüüsinud ka kaebajate kodu- kui äritarbijatega sõlmitavate lepingute tüüptingimusi ja leidnud, et kaebajad on elektrilepingu tüüptingimustega kindlustanud endale õiguse muuta hinda või tootetingimusi ühepoolselt (dtl 239–241). Ringkonnakohus nõustub lepingute ühepoolse muutmise õiguse küsimuses halduskohtu ja vastustaja seisukohaga. Samuti on elektrilepingutele kohaldatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 97, mille kohaselt võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine. Ka kaebajad ise 9(15) 3-24-2100 kinnitavad määruskaebuse p-s 2.1.6 (dtl 284), et teatud ulatuses võib tarbijatega seniste lepingute muutmine ja tasu edasikandmine olla võimalik, kuid sellega kaasneb kaebajate arvates risk, et see vaidlustatakse, arved jäetakse tasumata, lepingud lõpetatakse, samuti kaasneb täiendav ressursi- ja arenduskulu sadade tuhandete lepingute muutmiseks, täiendavaks haldamiseks. Ka määruskaebuse p-s 2.1.7 toovad kaebajad välja, et suurema kahju vältimiseks võib olla vajalik kaebajate poolt sõlmitud lepingute ühepoolne muutmine, kuid see annab tootjatele ja tarbijatele õiguse leping ennetähtaegselt üles öelda. Kohtu hinnangul ei õigusta

eeltoodud riskid esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Lepingu muudatusi võivad tarbijad alati vaidlustada, sh kohtus või tarbijavaidluste komisjonis, kui nad leiavad, et nende õigusi on rikutud. Arveid võidakse tasumata jätta ka muul põhjusel (nt kohustatud isiku majanduslikel põhjustel). Sellised olukorrad võivad kaebajate majandustegevuses esineda ka siis, kui vaidlusalust metoodikat ei rakendataks. Tarbijate võimalik lepingu ennetähtaegne lõpetamise risk käib kaasas tavapärase majandustegevusega ja seda olenemata sellest, kas sõlmitud on tähtajaline või tähtajatu elektrileping. VÕS § 234 lg 3 annab tarbijast ostjale elektrienergia lepingu üles öelda lepingu sõltumata sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tarbijalt nõuda tasu seaduses sätestatud juhul ja korras.

Täpsemad reeglid elektrilepingu kehtivuse ja lepingu tähtaja osas sätestab ELTS § 88, mille lg 5 kohaselt võib kodutarbija tähtajalise või tähtajatu elektrilepingu üles öelda, teatades ülesütlemisest neliteist päeva ette. Eeltoodut silmas pidades saab tarbija alati lepingu lõpetada ja soovi korral vahetada elektrimüüjat ning valida enda vajadusest lähtuva parima pakkumise turul. Seega isegi pikaajaliste tähtajaliste lepingute sõlmimine ei annaks elektrimüüjatele kindlust, et tarbijad on lepingutega seotud lepingus toodud tähtajani. Selliseid lepingutingimusi, mis kaebajate arvates ei võimalda vaidlusaluse metoodika rakendusel lepingutingimusi ühepoolselt muuta, kaebajad välja toonud ei ole.

15.Kaebajate hinnangul õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamist ka turuosa kaotuse oht ja sellega kaasnev kahju. Siinkohal nõustub ringkonnakohus kolmanda isiku seisukohaga, et metoodika muudatuste rakendamisega ei muutuks turul konkurentsiolukord, kuna metoodika kehtib kõigi bilansihaldurite suhtes. Samuti pole esitatud selliseid veenvaid argumente, millest võiks järeldada, et turuosa kaotus ähvardaks just kaebajaid. Kaebajad pole välja toonud ega selgitanud, miks peaks tarbijad lõpetama kaebajate poolt pakutava teenuste tarbimise ja valima muu pakkuja. Pole arusaadav, miks ja milliste konkurentide turuosa võiks suureneda kaebajate kliendiportfellide arvelt, olukorras kus vaidlusalune metoodika rakendub kõigile bilansihalduritele. Õige on kolmanda isiku poolt väljatoodu, et ilmselgelt jäävad tarbijad ka peale metoodika muudatuste rakendamist elektrienergiat tarbima ja sõlmivad lepinguid bilansihalduritega.

16.Kaebajad leiavad, et ei ole võimalik ega reaalne, et kõik vastavad kulud ja kahjud ning tasud oleks võimalik edasi kanda või, et need saaks hüvitatud. Juhul kui kohus leiab, et kõik need kulud, kahjud ja tasud on võimalik kaebajatel saada hüvitatud, peab kaebajate hinnangul kohus läbi analüüsima ja selgitama, kuidas see tegelikkuses lepinguid arvestades võimalik on sh pikkade fikseeritud lepingute puhul, sh kui arved jäetakse tasumata, sh juriidilised isikud lõppevad või füüsilised isikud surevad olukorras, kus arved on tasumata, sh kuidas on võimalik kõik need seonduvad arendus-, tööjõu ja ressursikulud edasi kanda ühepoolselt tarbijatele (sh ilma, et tarbijatel tekiks võimalus lepingud lõpetada). Väited, et tähtajaliste lepingute puhul tekivad kahjud ja kulud, mida ei ole võimalik edasi kanda ja need ei saa hüvitatud, ei anna põhjust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Edasiarvelduse viis on jäetud bilansihaldurite endi otsustada ja neile on antud vaba valik hinnakujunduseks. Fikseeritud hinnaga lepingute sõlmimisel võtavadki lepingupooled, sh tarbijad, teatud riski. Ringkonnakohus nõustub siinkohal kolmanda isiku seisukohaga, et fikseeritud hinnaga lepingu olemus seisnebki selles, et klient maksaks kõrgemat fikseeritud hinda selle eest, et sisendhindade riski kannaks 10(15) 3-24-2100 bilansihaldur ning bilansihalduri preemia sellise riski eest sisaldub lepingu fikseeritud hinnas.

Mis puudutab kaebajate etteheidet, et fikseeritud lepingute puhul on kohus jätnud analüüsimata selle, kuidas toimub kahju hüvitamine, kui arved jäetakse tasumata, siis ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust arvata, et sellised tagajärjed võivad äritegevuses saabuda vaid vaidlusalust metoodikat rakendades. Tegemist on olukordadega, mis majandustegevuses paratamatult ette tulevad ja nende põhjuste seostamine ainult muudetud metoodika rakendamisega alates 2025. aastast on ilmselge liialdus. Tasumata arveid, juriidiliste isikute tegevuse lõpetamist või füüsiliste isikute surma ei saa põhjustada vaidlusalune Konkurentsiameti otsus ega sellega kinnitatud metoodika. Tavapärase majandustegevusega seonduvad võimalikud kahjud tuleb igal äriühingul, sh kaebajatel, endal maandada. Ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei hoiaks ära olukorda, et kliendid jätab arved tasumata või juriidilised isikud lõpetavad tegevuse või füüsilised isikud surevad. Selleks näevad õigusaktid olenevalt olukorrast ette vastavad õiguskaitsevahendid võlausaldajatele, sh õiguse nõuda viivist tasumata arvete eest, õigusjärgluse või pärimismenetluse. Seega on eelviidatud väited võimaliku kahju tekkimise alustele ringkonnakohtu hinnangul meelevaldsed.

17.Kaebajate väitel kaasneb tarbijate ja tootjatega sõlmitud lepingute ülesütlemise tõttu kaebajatele lisaks turuosa kaotusele ka negatiivne maine ja kuvand laiemalt. Siinkohal nõustub kohus kolmanda isiku seisukohaga, et olukorras kus kõnealuse metoodika muudatus puudutab kõiki bilansihaldureid ühtemoodi, ei ole vähemalt praeguse menetluse etapis alust väita, et turuosa kaotavad just kaebajad või, et turuolukord muutuks just kaebajate kahjuks. Kaebajate hinnangul kahandab kaebajate usaldust olukord, kus riigipoolse tegevuse tõttu on nad ise sunnitud muutma tarbijatega sõlmitud lepinguid ühepoolselt, sh kergitades tarbijate jaoks hinda oluliselt. Samas avalikest allikatest nähtuvalt on vähemalt Alexela AS ka varasemalt fikseeritud hinnaga lepinguid ühepoolselt muutnud tulenevalt bilansiteenuse hinna metoodika muudatustest.1 Sellest järeldub, et kaebajad on ka varasemalt pidanud olema paindlikud ja vajadusel tegema muudatusi juba sõlmitud lepingutes, kui turul toimuvad muutused, mida lepingu sõlmimisel teada ei olnud. Seda enam, et vastustaja vaideotsusest nähtuvalt toimus metoodika avalik konsultatsioon juba perioodil 28.11.2022–06.01.2023, millest tulenevalt pidid turuosalised juba siis olema teadlikud võimalikest metoodikaga kaasnevatest muudatustest tulevikus. Kuigi kaebajad väidavad, et veel 2023. aastal oli Eesti selge seisukoht, et Mandri-Euroopa süsteemiga sünkroniseerimine leiab aset 2026. aastal ja konkreetne sünkroniseerimise kuupäev avaldati alles 2024 aasta keskel ning kaebajatel ei olnud võimalik lepingute sõlmimisel sellega arvestada, avaldas Vabariigi Valitsus juba vähemalt 24.10.2023 informatsiooni selle kohta, et Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust plaanitust ligi aasta varem ehk 2025. aasta alguses.2 Asjaolu, et valdkonnas juba pikemat aega tegutsenud kaebajad sellega kursis ei olnud ja kaebajatel ei olnud võimalik nende muudatustega arvestada, ei ole kohtu hinnangul usutav.

18.Võimalike muudatustest tingitud arendus-, tööjõu ja ressursikulud ja nende edasi kandmise küsimus ei tohiks samuti olla uudne või erakordne. On üldteada, et kõik äritegevusega seonduvad kulud kajastuvad kauba või teenuse hinnas. Seda, et elektriturul ei ole erisusi selles osas, kinnitab ka Konkurentsiamet oma 23.08.2024 seisukohas, mille kohaselt on elektriturul tavapärane praktika, et kulud, mis tekivad teenuse osutamisel, lülitatakse elektrienergia hinda.

Täiendavalt on kolmas isik välja toonud, et bilansiteenuse kulud ei olegi staatilised ning kaebajate süsteemid peavad juba täna võimaldama tariifide muutmist, kululiikide lisamist ja muid selliseid muudatusi. Võimalikud arendustele ja tööjõule esitatud kulud on kohtumaterjalides esitatud üldistatuna ning nende põhjal ei ole kohtul võimalik hinnata, kas Kättesaadav: Alexela tõstis fikseeritud elektrihinda, Eesti Energia peab võtet sobimatuks | Majandus | ERR Peaministri „Eesti 2035“ elluviimise ülevaade Riigikogus, 24. oktoober 2023, kättesaadav: https://www.valitsus.ee/uudised/peaministri-eesti-2035-elluviimise-ulevaade-riigikogus-24-oktoober-2023 1 2 11(15) 3-24-2100 kulud on metoodika muutmisega seoses vajalikud ja põhjendatud. Kaebajate väide, et nad kohustatud ümber kujundama lepinguid, mida on (sadades) tuhandetes ja see nõuab täiendavaid tööjõu- ja infosüsteemide arenduskulusid, ei ole veenev. Mida suurem on kliendiportfell, seda suuremalt tuleb ettevõttel panustada ka klienditeeninduse ja kliendilepingutega seonduvasse protsessi. Seda enam, et nagu eespool juba mainitud, on tarbijatel igal ajal õigus leping üles öelda ning ettevõttel peab (sadade) tuhandete lepingute olemasolul olema tagatud ka vastav võimekus ja ressurss sellise hulga lepingutega (ka klientide pöördumistega) tegelemiseks.

19.Esialgse õiguskaitse lahendamisel tuleb esmalt hinnata, kas kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Samuti tuleb arvestada, et esialgse õiguskaitse raames ei lahenda kohus lõplikult ära põhivaidlust, kuid taotluse lahendamisel tuleb arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindama kaebuse eduväljavaateid.

20.Halduskohus on antud juhul leidnud, et täidetud ei ole esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise esmane eeldus, milleks on kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus, kuna uut bilansiteenuse hinna arvutamise metoodikat rakendama alates 01.01.2025 ning käesoleval hetkel ei too vaidlustatud otsus kaebajatele kaasa mistahes pöördumatuid ja/või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kuna halduskohtu hinnangul ei olnud kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadust, ei pidanud kohus edasi analüüsima muid esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldusi.

Määruskaebuse põhjendused ei anna alust asuda teistsugusele järeldusele.

Määruskaebemenetluses esitatud väidetavad kahjulikud tagajärjed ei anna alust arvata, et esialgset õiguskaitset kohaldamata saabuks kaebajatele piisava tõenäosusega raske või korvamatu tagajärg. Seda enam, et kolmanda isiku kinnitusel ei ole praegusel ajal veel teada, millisteks kujunevad reguleerimisvõimsuse hankekulud, sest need kujunevad turupõhiselt ning vastavat turgu veel ei eksisteeri. Kaebajad ei ole välja toonud, et muudetud metoodika rakendamisega ähvardaks neid rasked majanduslikud tagajärjed või suisa pankrot või metoodika rakendamine alates 2025. aastast oleks kaebajatel võimatu.

21.Lisaks esialgse õiguskaitse vajadusele peab kohus hindama ka kaebuse perspektiivi.

Ringkonnakohtu arvates ei saa kaebust praegu pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebajad leiavad, et vaidlusalune otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, kuna Konkurentsiamet väljus sagedusreservide tasu kooskõlastamisel volitusnormide piiridest ning sellise tasu kehtestamine haldusaktiga on vastuolus PS-ga. Neid seisukohti tuleb hinnata asja sisulise lahendamise käigus. Menetlus on alles algstaadiumis.

22.Kaebuse ilmselge perspektiivitus on vaid üheks aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Isegi kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, tuleb siiski perspektiivikuse kõrval arvestada ka oluliste avalike huvide ja teiste isikute õigustega (Riigikohtu 21.06.2024 määrus nr 3-23-885, p 13; Riigikohtu 26.06.2006 otsus nr 3-3-1-54-06, p 12).

23.Kuigi kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, ei saa ringkonnakohtu hinnangul selle eduväljavaateid pidada ka ülemäära suureks. Seni kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole alust järeldada, et vaidlustatud otsus on ilmselgelt õigusvastane. ELTS § 38 lg 1 kohaselt on süsteemivastutus kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss.

Süsteemivastutus on süsteemihalduril. Süsteemihalduriks on põhivõrguettevõtja (ELTS § 38 lg

2). Vaidlust ei ole, et Eesti Vabariigi territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS.

Süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest (ELTS § 53 lg 2). ELTS § 53 lg 6 kohaselt töötab süsteemihaldur välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika. Komisjoni määruse (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri, artikkel 44 lg 3 kohaselt võib iga põhivõrguettevõtja koostada ettepaneku luua lisaks tasakaaluarveldusele täiendav arveldusmehhanism, et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud vastavalt käesoleva jaotise 5. peatükile, halduskulud ja 12(15) 3-24-2100 tasakaalustamisega seotud kulud. Täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse tasakaaluhaldurite suhtes. Selleks tuleks soovitavalt võtta kasutusele nappusel põhineva hinnakujunduse funktsioon. Kui põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi, peavad nad seda oma ettepanekus põhjendama. Kõnealuse ettepaneku peavad heaks kiitma asjakohased reguleerivad asutused. Komisjoni määrus (EL) 2017/2195 on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Vaidlust ei saa olla selles, et Euroopa Liidu määrused on siduvad seadusandlikud aktid, mida tuleb tervikuna kohaldada kogu Euroopa Liidus. Seega oli Elering AS-l Komisjoni määrus (EL) 2017/2195 määruse artikli 44 lg 3 alusel õigus koostada täiendava arveldusmehhanismi ettepanek reguleerimisvõimsuse hankimise kulude katmiseks, mille peab heaks kiitma reguleeriva asutusena Konkurentsiamet. ELTS § 93 lg 6 p 6 alusel on Konkurentsiametil pädevus väljastada ELTS-is sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid.

Eeltoodut arvestades ei ole praeguse määruskaebuse lahendamise etapis alust arvata, et kõnealune Konkurentsiameti kooskõlastuse otsus oleks vastuolus kehtiva õigusega.

24.Kaebajate huvile vastandub ülekaalukas avalik huvi. Vaidlusaluse metoodika muutmise põhjused on kaalukad. Elering AS-i sõnul on reguleerimisvõimsuse hankekulu otseselt seotud Balti riikide süsteemide sünkroniseerimisega Mandri-Euroopa süsteemiga ja desünkroniseerimisega Venemaa süsteemist. Balti riikide lahti ühendamine Venemaa elektrisüsteemist ja integreerimine Euroopa Liidu elektrisüsteemiga on Euroopa Liidus energiapoliitika strateegiline eesmärk ja prioriteet, mis peab tagama Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja -julgeoleku.3 Elekter on üks elutähtsatest teenustest, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine võib ohustada vahetult inimeste elu või tervist või teiste elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist (vt nt Siseministeeriumi veebileht. Elutähtsad teenused). Teisisõnu on oluline, et elektri olemasolu oleks ühiskonna toimimiseks tagatud ka keerulistel aegadel ning selle varustuskindluse tagaks riigi jaoks usaldusväärsed partnerid. Seega on Mandri-Euroopa võrguga sünkroniseerimise projekti tõrgeteta toimimisel ülekaalukas avalik huvi ning on oluline, et protsess kulgeks määratud ajagraafiku kohaselt. Eeltoodut silmas pidades esineb praegusel juhul ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles kaebajate erahuvid.

25.Esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks kaasa olukorra, kus kaebajad ei peaks bilansihalduritena alates 2025. aastast maksma sagedusreservide kulude eest ning need kulud tuleks kiiresti lülitada võrgutasu kuludesse. See omakorda tähendaks, et võrgutasu suureneb oluliselt ja selle eest peavad maksma ainult tarbijad, aga mitte tootjad. Samuti võimaldaks esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebajatel saada eelise teiste bilansihalduritega võrreldes, kelle suhtes esialgset õiguskaitset ei kohaldata, sest erinevalt teistest bilansihalduritest ei peaks kaebajad maksma sagedusreservide kulude eest kohtumenetluse ajal. Selline tagajärg kahjustaks ülemääraselt tarbijaid ning annaks kaebajatele põhjendamatu eelise konkurentidega võrreldes.

26.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 18.07.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata Juurdepääsu piiramise taotluste lahendamine 27. HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel, sh ärisaladuse hoidmiseks (HKMS § 79 lg 1 p 5), ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate 3 https://www.konkurentsiamet.ee/uudised/balti-riikide-elektrisusteemi-sunkroniseerimine-kesk-euroopavorguga-siseneb-projekti-teise 13(15) 3-24-2100 ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik.

28.Alexela AS esitas 02.08.2024 ringkonnakohtule määruskaebuse lisa 1 „AS Alexela poolne kahjuhinnang seoses vaidega Konkurentsiameti otsusele nr 7-10/2024-007“, mis sisaldab ärisaladuseks olevat teavet. Teistel kaebajatel ja kolmandal isikul puudub igasugune õigustatud huvi vastava ärisaladuseks oleva info saamiseks käesoleva vaidluse käigus ning infole juurdepääsu tagamine ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalik. Alexela AS taotleb kohtult, et see kuulutaks HKMS § 79 lg 1 p 5, lg 5 ja § 88 lg 2 alusel menetluse osaliselt kinniseks ja piiraks teiste kaebajate (Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS) ning kolmanda isiku (Elering AS) ligipääsu lisale 1. Nimetatud dokument on esitatud Konkurentsiametile, mistõttu puudub vajadus piirata vastustaja juurdepääsu dokumendile.

29.Elektrum Eesti OÜ esitas 02.08.2024 ringkonnakohtule määruskaebuse lisa 2 „Elektrum Eesti OÜ mõjuhinnang sagedusreservi tasu võimalikul lisandumisel bilansihalduritele“, mis sisaldab Elektrum Eesti OÜ ärisaladuseks olevat teavet (fikseeritud hinnaga pakette kasutavate klientide tarbimist puudutavat infot ja muud ettevõtja majandustegevust puudutavat mitteavalikke andmeid). Teistel kaebajatel ja kolmandal isikul puudub õigustatud huvi vastava ärisaladuseks oleva info saamiseks käesoleva vaidluse käigus ning infole juurdepääsu tagamine ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalik. Elektrum Eesti OÜ taotleb kohtult, et see kuulutaks HKMS § 79 lg 1 p 5, lg 5 ja § 88 lg 2 alusel menetluse osaliselt kinniseks ja piiraks teiste kaebajate (AS Alexela ja Eesti Energia AS) ning kolmanda isiku (Elering AS) ligipääsu lisale 2. Nimetatud dokument on esitatud Konkurentsiametile, mistõttu puudub vajadus piirata vastustaja juurdepääsu dokumendile.

30.Eesti Energia AS esitas 04.08.2024 ringkonnakohtule määruskaebuse lisa 3 (Eesti Energia AS mõjuhinnang sagedusreservi tasu lisandumise osas), mis sisaldab Eesti Energia AS ärisaladuseks olevat teavet (mõjutatud kliendilepingute arv, kestvus ja tarbimise maht, muud ettevõtja majandustegevust puudutavad mitteavalikud andmed). Teistel kaebajatel ja kolmandal isikul puudub igasugune õigustatud huvi vastava ärisaladuseks oleva info saamiseks käesoleva vaidluse käigus ning infole juurdepääsu tagamine ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalik. Eesti Energia AS taotleb kohtult, et see kuulutaks HKMS § 79 lg 1 p 5, lg 5 ja § 88 lg 2 alusel menetluse osaliselt kinniseks ja piiraks teiste kaebajate (AS Alexela ja Elektrum Eesti OÜ) ning kolmanda isiku (Elering AS) ligipääsu lisale 3. Nimetatud dokument on esitatud Konkurentsiametile, mistõttu puudub vajadus piirata vastustaja juurdepääsu dokumendile.

31.Elering AS ei nõustu sellega, et kaebajate kahjuarvutused on esitatud kohtule selliselt, et Elering AS neid ei näe. Ta mõistab, et kaebajad ei soovi jagada konfidentsiaalset teavet omavahel, kuna tegemist on konkurentidega, kuid Elering AS ei ole ühegi kaebaja konkurent, ei ole ühtegi mõeldavat põhjust, miks Elering AS ei peaks vastavaid arvutusi ja tõendeid kohtumenetluses nägema. Kui kohus peaks kaaluma esialgse õiguskaitse kohaldamist, tuleks esmalt anda Elering AS-le võimalus tutvuda kaebajate arvutustega ning avaldada nende suhtes arvamust.

32.Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate taotlused teiste kaebajate ja kolmanda isiku toimikule juurdepääsu piiramiseks tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul sisaldavad määruskaebuse lisadena 1-3 esitatud dokumendid ja teave kaebajate 14(15) 3-24-2100 ärisaladust. Need sisaldavad mh andmeid tähtajaliste fikseeritud hinnaga lepingute hinnangulise mahu osas, finantsarvestuslikke andmeid, andmeid mõjutatud klientide kohta, lepinguliste hindade osas.

33.Ringkonnakohtu hinnangul on huvi kaebajate ärisaladuse kaitseks kaalukam kolmanda isiku ja teiste kaebajate õigusest toimikuga tutvuda. Menetlust kinniseks kuulutamata ning dokumenditele ja teabele juurdepääsu piiramata oleks kohus pidanud menetlusosalistele edastama kõik määruskaebuse lisad. Selline tegevus kahjustaks oluliselt ärisaladuse kaitsmise vajadust konkurentide vahel. Oma positsiooni kaitseks ei pea ka kolmas isik teadma täpselt kaebajate numbrilisi näitajaid. Määruskaebuses on üldistanuna esitatud võimaliku kahju tekkimise põhjused ja nende võimalikud suurusjärgud. Määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohus määruskaebuse lisadele ei tugine. Eelneva tõttu piirab ringkonnakohus määruskaebuse lisade 1-3 juurdepääsu HKMS § 79 lg 1 p 5 ja § 88 lg-te 2 ja 7 alusel.

34.Tutvumisõiguse piiramine eeldab asjaomases osas ka menetluse kinniseks kuulutamist (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1). Seetõttu kuulutab ringkonnakohus menetluse määruskaebuse lisade 1-3 osas kinniseks. (allkirjastatud digitaalselt) 15(15)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.