KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-2383 Haldusasi X kaebus Vasalemma Vallavolikogu 29.05.2012 otsuseg

) § 121 lg 4, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. X esitas 20.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Vasalemma Vallavolikogu 29.05.2012 otsusega nr 22 kehtestatud detailplaneeringu õigusvastasuse ja tühisuse. Kaebaja selgituse kohaselt on ta detailplaneeringuga hõlmatud Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikus Nõmme tn 5 asuva kinnistu omanik ja detailplaneeringus esinevad vead ning vastuolud takistavad õigusvastaselt kaebaja ehitusõiguse teostamist. Kaebaja on enda kinnitusel pöördunud Vasalemma valla poole, juhtinud tähelepanu detailplaneeringu õiguslikele puudustele ja taotlenud selle kehtetuks tunnistamist, ent see ei ole andnud tulemusi.
2. Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse haldusakti (detailplaneeringu) õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamiseks.

§ 124

lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. 3.

§ 46

lg 5 esimese lause kohaselt võib halduskohtule kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Kaebaja vaidlustab planeeringut, mis kehtestati Vasalemma Vallavolikogu 29.05.2012 otsusega, mistõttu on selle õigusvastasuse tuvastamiseks kaebuse esitamise tähtaeg möödunud juba pikka aega tagasi. Kaebaja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud kaebetähtaega järgida ja mis annaks alust kaebetähtaja ennistamiseks (vt

§ 71lg 1).

Ka õiguslikult kogenematul isikul pole võimalik eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Seetõttu ei ole alust kaebetähtaja ennistamiseks.
3. Kui kaebus detailplaneeringu õigusvastasuse tuvastamiseks on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 p 2).

Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

1. Eelnevast tulenevalt lõpetab kohus asja menetluse osas, milles kaebaja taotleb detailplaneeringu õigusvastasuse tuvastamist, kaebetähtaja ületamise tõttu.
2. Kaebaja on esitanud nõude ka detailplaneeringu tühisuse tuvastamiseks. Sellise nõude võib

§ 46

lg 5 teisest lausest tulenevalt esitada tähtajatult, mistõttu ei ole kaebetähtaega tühisuse tuvastamise nõude osas ületatud. 7. Samas on tuvastamiskaebuse esitamine piiratud ka

§ 45

lg 2 esimesest lausest tuleneva nõudega: tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu muid tõhusamaid vahendeid.

1. Haldusakti tühisus (HMS § 63) tähendab selle kehtetust algusest peale ja esineb üksnes juhul, kui haldusakti tühisuse aluseks olev asjaolu on ilmselge (nt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-11-1355/319, p-d 19 ja 51). Õiguskindluse põhimõtte alusel võivad isikud usaldada haldusaktide kehtivust ja oma tegevuses neile tugineda. Mida pikem aeg on möödunud haldusakti teatavakstegemisest, seda enam on põhjust kahelda haldusakti tühisust tingiva puuduse ilmselguses ja seda rohkem väärib kaitset õiguskindlus. Mistahes ebaselgused ja vasturääkivused detailplaneeringus ei tähenda üldjuhul planeeringu tühisust, sest need võivad olla ületatavad planeeringu kehtestanud organi antud selgituste ja planeeringu ning selle seletuskirja tõlgendamise kaudu.
2. Kaebuses on märgitud, et kaebaja eesmärgiks on teha kindlaks, mida tal on detailplaneeringu järgi võimalik oma kinnistule ehitada. Tuvastamiskaebuse esitamise vajadust on kaebaja põhjendanud sellega, et Lääne-Harju vallale erinevate taotluste (projekteerimistingimuste taotlus, taotlus detailplaneering Nõmme 5 kinnistu osas kehtetuks tunnistada) esitamine ei ole andnud tulemusi. Samas ei selgu, kas kaebajale on nende taotluste menetlemise tulemusena väljastatud keelduvad või muul viisil tema õigusi piiravad haldusaktid, mida tal on või on olnud võimalik kohtus vaidlustada.
3. Kohus leiab, et halduskohtule tühisuse tuvastamise nõude esitamise asemel on kaebaja jaoks praegust olukorda arvestades tõhusam viis oma õiguste kaitsmiseks detailplaneeringu muutmise taotlusega (planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg 7) või planeeringu osalise kehtetuks tunnistamise taotlusega (PlanS § 140 lg 2) kohaliku omavalitsuse üksuse poole pöördumine. Neis menetlustes on kaebajal võimalik tugineda nii oma käesolevas kaebuses esitatud seisukohtadele detailplaneeringu tühisuse kui ka õigusvastasuse kohta. Detailplaneeringu 2

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Praegusel juhul ei olegi kaebajal tühisuse tuvastamise nõuet puudutavalt kaebeõigust

§ 45lg-st 2 tuleneva piirangu tõttu.

Seetõttu tagastab kohus selles osas kaebuse. 12. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

13. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot.

§ 104

lg 5 p 2 järgi ei tagastata tasutud riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 121

lg 2 alusel.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse mh

§ 152lg 1 p 2 alusel.

Kohus lõpetas praeguses asjas osaliselt menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel ning osaliselt tagastas kaebuse

§ 121lg 2 alusel.

Kuna juhul, kui kaebaja oleks esitanud ainult

§ 121

lg 2 alusel tagastatud nõude, oleks ta samuti pidanud tasuma 20 eurot riigilõivu ja poleks seda tagasi saanud, ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul alust riigilõivu tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 3