Obsah (9)

§ 163§ 468§ 407§ 442§ 646§ 651§ 436§ 641§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 04.06.2024, Tallinn Kohtuasja num

§ 163lg 1).

6.

1. Välja mõista Xlt menetluskulu kokku summas 842,40 eurot, s.o tasutud riigilõiv 453,60 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 10,80 eurot ja lepingulise esindaja kulu 378 eurot Omega Invest OÜ kasuks. 6.
2. Välja mõista Xlt Omega Invest OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (842,40 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. 6.
3. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (

§ 468lg 1 p 2).

6.

1. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.
2. Maakohtu otsus on kirjeldava ja põhjendava osata. Maakohus märkis, et

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 442

lg 8 neljanda lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. 4 2-23-149544 Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis tema esimese nõude rahuldamata, ning palub teha otsuse, millega hagi tervikuna rahuldatakse (s.o esimese nõude osas) ja jäetakse menetluskulud tervikuna kostja kanda. Alternatiivselt taotleb hageja maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti menetluskulud osaliselt kostja kanda, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda ning mõista need kostjalt 1880 euro ulatuses välja. Hageja märkis, et juhul kui ringkonnakohus asub seisukohale, et VTL põhimõtte täitmine ei ole hageja poolt tõendatud, taotleb ta kohtu abi tõendite kogumiseks. Hageja taotleb sel juhul, et kohus nõuaks välja Omaraha OÜ-lt (registrikood 12045597, e-post: XXX) kõikide enne kostjale laenude (s.o laenulepingud nr S22562284, S225448536, S225666694, S225673807, S225681402, S225719381, S225729871, S225731335, S225743051) andmist vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks kogutud dokumendid, s.o päringute vastused ja teostatud analüüsid (sh AS-ilt Creditinfo Eesti, OÜ-lt Krediidiregister ning Pensioniregistrist saadud päringute vastused).
2. Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Tsiviilmenetlus on võistlev menetlus. Hageja tõendas, et VTL põhimõte on täidetud. Kuna kostja sellele vastu ei vaielnud, siis tuleb lähtuda sellest, et kostja on hageja faktilised väited omaks võtnud. Kui ringkonnakohus sellega ei nõustu, tuleb hagejale anda tõendamiseks võimalus ning selleks tuleb rahuldada hageja tõendite kogumise taotlus. Maakohtus hagejal selleks võimalust ei olnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu tagaseljaotsus tuleb hagi rahuldamata jäetud osas

§ 646

, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ise sisulist otsust ei tee. 11.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja esimese nõude ning jagas menetluskulud ja määras need kindlaks. 12.

§ 646

kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada sõltumatult hageja väidetest, kuna maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (

§ 436lg 1, § 442 lg 8 viimane lause).

Maakohus on hagi osaliselt rahuldanud ja osaliselt jätnud rahuldamata, ilma oma otsust põhjendamata. Maakohus on viidanud üksnes sellele, et kuna kohus rahuldab alternatiivse nõude, siis

§ 442

lg 8 neljanda lause kohaselt ei pea ta teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. 5 2-23-149544 14. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole oma otsuses esitanud põhjendusi ei hagiavalduse osalise rahuldamise ega rahuldamata jätmise kohta. Käesolevas asjas ei olnud esitatud põhinõuet ja alternatiivnõuet, seega puudus alternatiivnõue, mille rahuldamata jätmise oleks saanud jätta põhjendamata. Hageja nõudis hagiavalduses põhivõlgnevust 6765,30 eurot, intressi 730,41 eurot, sissenõudmiskulude hüvitist 77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 719,90 eurot ja viivist arvestusega 0,07% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (6765,30 eurot) alates 26.01.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 19.02.2024 puuduste kõrvaldamise dokumendis esitas hageja ka ümberarvestuse, juhuks kui kohus peaks leidma, et VTL põhimõtet on rikutud. Maakohtu otsuse resolutsioonist nähtub, et hagi on osaliselt rahuldatud, kuid kohtuotsuse põhjenduste all ei ole ühtegi selgitust, miks kohus hagi osaliselt rahuldas ja osaliselt rahuldamata jättis. Maakohus on selliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8).

15.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul ei ole võimalik käesoleval juhul hinnata maakohtu otsust, millest puuduvad põhjendused. Kuna ringkonnakohtul ei ole praeguses asjas võimalik teha tühistatud osas ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus

§ 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

16. Kuivõrd asi saadetakse

§ 646

alusel maakohtule uueks läbi vaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641lg 1, RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

17. Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (

§ 651lg 1).

Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõuded osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määra, ning jättis rahuldamata hageja intressinõuded ja sissenõudmiskulu nõuded. 18. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt 6