Obsah (12)

§ 463§ 663§ 657§ 654§ 659§ 456§ 175§ 218§ 174§ 445§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-15-8204 Kohtuasi Aktsia

) § 445 lg 1 ja

§ 463

lg 2 järgi hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 30 995,83 eurot (=32 218,68 – 1222,85). Kostja palus mõista hagejalt välja viivise hüvitamisele kuuluvalt menetluskulu summalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Määruskaebus Hageja esitas määruskaebuse, taotledes 14.07.2022 määruse p-de 5 ja 7 ning 8 tühistamist. Hageja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata kindlaks, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1222,85 eurot. Hageja palub alternatiivselt teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 21 247,53 eurot. Hageja palub ka tasaarvestada poolte vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ja tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 20 024,68 eurot. Hageja palub määrata, et hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (20 024,68 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8.

1. Maakohus jättis tähelepanuta hageja varasemad vastuväited kostja menetluskuludele. Kostjat esindas menetluse alguses kostja töötaja.
2. aastal palkas kostja ennast esindama vandeadvokaadi. Kostjal ei olnud põhjendatud vajadust palgata poole menetluse pealt ennast esindama vandeadvokaati. Seetõttu tulnuks kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. 4 2-15-8204 8.
3. Hageja leiab alternatiivselt, et väljamõistetud menetluskulude summa on põhjendamatult suur. Kostja põhjendatud menetluskulud esimeses kohtuastmes on summas 22 487,40 eurot (=28 454,40 - 5967) (sh käibemaks). Kostja maakohtus kantud menetluskulud jäid hageja kanda 95% ulatuses ja sellest tuleb lahutada 5% ning kostja põhjendatud menetluskulud esimeses kohtuastmes on 21 363,03 eurot (sh käibemaks). Hageja vaidlustab maakohtus: täies ulatuses kostja esindaja vahetamise menetluskulu (ajaline kulu toimikuga tutvumisele) 16,25 tunni ulatuses, kostja 31.10.2017 koondseisukoha menetluskulu 12 tunni ulatuses, kostja lepingulise esindaja kulu 31.01.2018 istungi ettevalmistamiseks 7 tunni ulatuses ja esindajal 11.06.2019 kulunud istungi ettevalmistamise ajakulu 3 tunni ulatuses. 8.2.
4. Kostja põhjendatud menetluskulud teises kohtuastmes on summas 2262 eurot (=3978 – 1716) (sh käibemaks). Hageja vaidlustab kostja apellatsioonkaebuse koostamise menetluskulu 4 tunni ulatuses ja hageja apellatsioonkaebusele vastamise ajakulu 7 tunni ulatuses. Kostja kandis Riigikohtus menetluskulusid 1872 eurot, mida hageja alternatiivselt ei vaidlusta. 8.2.
5. Kostja põhjendatud kulud käibemaksuga on 25 497,03 eurot (=21 363,03 + 2262 + 1872). Kostjal ei ole võimalik nõuda menetluskulusid käibemaksuga. Kostja on käibemaksukohustuslane ja tsiviilasi põhineb töövõtulepingul, mis on otseselt seotud kostja peamise tegevusalaga. Hageja hinnangul tuleks kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt käibemaks maha arvata. Kostja põhjendatud ja mõistlikud menetluskulud ilma käibemaksuta on kokku 21 247,53 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1222,85 eurot. Hageja ja kostja põhjendatud menetluskulude tasaarvestamise tulemusena peab hageja hüvitama kostja menetluskulud 20 024,68 eurot (=21 247,53 - 1222,85). Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. 9.
6. Kostja vaidles hageja kaebusele vastu. Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on taotlenud lepingulisele esindajale vandeadvokaat Raiko Lipstokile tehtud kulutuste hüvitamist alates 15.09.
7. Hagejale pole tekitatud topelt kompenseerimise kohustust. Vandeadvokaat Raiko Lipstok ei asendanud kostja töötajat Kristo-Taavi Ruusi, vaid Kaidi Sulge. Tegemist ei olnud kostja initsiatiivil toimunud esindaja vahetusega. 30.05.2017 kohtuistungil kõrvaldas kohus kostja senise esindaja Kaidi Sule menetlusest. Kohtuistungitel oli koos Kaidi Sulega kaasesindajaks ka kostja õigusosakonna juht Kristo-Taavi Ruus, kellel oli toetav roll. Kristo-Taavi Ruus ei tegelenud kostja esindamise juhtimisega ja menetlusdokumentidega ning hageja menetlusdokumentide analüüsiga. Kostjal oli õigus palgata end esindama vandeadvokaat ja kostjal oli vaja leida endale uus sisuline esindaja. Kostja peab pahatahtlikuks tema õigusabikulude suuruse kritiseerimist olukorras, kus hageja õigusabikulu esimeses kohtuastmes oli suurem. Kostja arvates ei tohi ka 1 lehekülge menetlusdokumendi teksti võrdsustada 1 töötunniga. Selline võrdsustamine ei arvesta menetlusdokumendi vormistuslike eripärasid. Kostja apellatsioonkaebus on Verdana 9 teksti suurusega 7 lehekülge ja Times New Roman 12 teksti suurusega 10 lehekülge. Hageja eksib ka käibemaksu hüvitamise osas. Kostja on käibemaksukohustuslasena registreeritud ja käibemaksukohustuslasena üksnes Maanteemuuseumi piiratud tulutoovates tegevustes. Käesolevas kohtuvaidluses kostjale osutatud õigusabi ei ole seotud kostja maksustatava käibega. Kostja ei saa tasutud summadelt arvestatud käibemaksu tagasi arvestada. Kostja poolt tasutud menetluskuludelt kuulub tasutud käibemaks hüvitamisele. Seda on leitud kostja osavõtul kohtuvaidlustes Eesti kohtutes kui ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus. 5 2-15-8204 Maakohus rahuldas 16.05.2023 määrusega osaliselt hageja kaebuse vaidlustatud maakohtu 14.07.2022 määrusele (p 1) ja täiendas vaidlustatud maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi (p 2) ning jättis vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon muutmata (p 3). Maakohus edastas kaebuse osas, millega jättis selle rahuldamata ehk hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

§ 663lg 5 järgi menetlemiseks ringkonnakohtule (p 4).

10.

1. Kohus nõustus hagejaga, et ei ole piisavalt hageja vastuväiteid kostja menetluskuludele käsitlenud. Kohus analüüsis erinevalt vaidlustatud määrusest detailsemalt kostja esindaja ajakulu, mille osas on hageja esitanud vastuväiteid. Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud kostja esindaja maakohtu ajakulu. 15.09.2017 – 25.09.2017 on põhjendatud kostja esindaja ajakulu kokku 32 tundi ja 30 minutit: kohtutoimiku materjalidega tutvumine, analüüs ja kohtukõne kirjalike teeside koostamine. Hagiavaldus esitati 31.05.2015 ja vajalik oli, et esindaja tutvuks kõigi asja materjalidega, mis olid esitatud enne esindaja poolt kohtumenetluses osalemist. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ka 11.10.2017 – 31.10.2017 ajakulu kokku 44 tundi ja 30 minutit: koondseisukoha koostamine ja toimikuga tutvumine ning taotluse koostamine. Tegemist oli keeruka vaidlusega ja esitatud materjalid olid mahukad. 31.10.2017 kostja esindaja poolt esitatud kostja seisukohtade kokkuvõte oli sisuliselt 21 lehekülge. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ka 29.01.2018 – 31.01.2018 ajakulu kokku 15 tundi: kohtuistungi ettevalmistamine ja osalemine. Tegemist oli keeruka õigusvaidlusega ja ajaliselt kaua kestnud istungiga, mistõttu oli põhjendatud istungiks ettevalmistamise aeg 9 tundi. 31.01.2018 kohtuistung kestis protokollist nähtuvalt 6 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ka 11.06.2019 istungiks ettevalmistamise ajakulu 5 tunni osas (12.06.2019 istung kestis üle 2 tunni) ja 20.11.2019 toimunud kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu 7 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ka 22.08.2019 – 28.08.2019 ajakulu 10 tundi, mis kulus vastuse koostamiseks hageja 21.08.2019 seisukohale. Kohus arvestas hageja seisukoha sisu ja mahtu (4 lehekülge) ning kostja seisukoha mahtu (6 lehekülge). 10.
2. Kohtu hinnangul on ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalik kostja esindaja ajakulu 10 tundi maakohtu otsuse analüüs ja apellatsioonkaebuse koostamine. Kohus arvestas kohtuotsuse mahtu (45 lehekülge) ning apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (7 lehekülge). Kohtu hinnangul on põhjendatud ka kostja esindajakulu 15 tundi ja 30 minutit, mis kulus hageja apellatsioonkaebuse analüüsiks ja seisukoha koostamiseks. Hageja apellatsioonkaebus oli sisuliselt 12 lehekülge ja kostja 08.06.2020 seisukoht 7 lehekülge. Kohtu hinnangul nõuab nii apellatsioonkaebuse koostamine kui vastaspoole apellatsioonkaebusele seisukoha esitamine enam ajakulu kui keskmise keerukusega õigusdokumentide kohtule koostamine. 10.
3. Kohtu hinnangul on arvestades asja keerukust põhjendatud ja vajalik ka kostja dokumentaalsete tõendite hankimise kulu 2831,40 eurot. Kostja esitatud asjatundjate arvamuste saamise kulud on tasutud Tallinna Tehnikakõrgkoolile 19.01.2016 ekspertarvamuse ja 08.03.2016 täiendavate selgituste eest, mis esitati kohtule. 10.
4. Kostja menetluskulud on õigusabi osutamise eest tasutud esindajakulu vandeadvokaadile Raiko Lipstokile. Kostja ei taotlenud esindajatasu Kaidi Sule toimingute osas või seoses KristoTaavi Ruusi menetluses osalemisega. Kostja selgitas, miks ta ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu 16.05.2023 määruse resolutsioon vaidlustatud määruse peale esitatud kaebuse lahendamisel õiguslikult siduv. Maakohus ei saa

§ 663

lg-st 4 tulenevalt teha määrust, millega osaliselt rahuldab hageja kaebuse menetluskulude 6 2-15-8204 kindlaksmääramise määrusele. Maakohtul tuli jätta kaebus rahuldamata ja määrus muutmata ning saata kaebus lahendamiseks ringkonnakohtule, kui kaebus ei ole täielikult põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul saab käsitleda maakohtu seisukohti 16.05.2023 määruses sarnaselt kaaskirja seisukohtadega, millega maakohus saadab kaebuse ringkonnakohtule lahendamiseks. Maakohtul on kaaskirjas võimalik esitada ringkonnakohtule seisukoht kaebuses esitatud probleemide ja etteheidete kohta ning märkida, et kaebus on põhjendatud osaliselt. Samas ei asenda maakohtu täiendavad selgitused vaidlustatud määrusest puuduvaid põhjendusi. Ringkonnakohus hindab, kas vaidlustatud maakohtu määrus oli seaduslik ja põhjendatud. Vaidlustatud määrus ei saa muutmata jääda, kui selle tegemisel ei täidetud põhjendamiskohustust (vt ka

III komm, § 663 p-d 3.5.a ja 3.5.c ning 3.7.c.). Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud 27 985,23 eurot ületavas osas ja mõistis hageja menetluskuludega 1222,85 eurot tasaarvestuse tagajärjel hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 26 762,38 eurot ületavas osas ning mõistis välja edasiulatuva viivise menetluskulude 26 762,38 eurot ületavalt osalt VÕS§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja menetluskulud kindlaks määramata 27 985,23 eurot ületavas osas ja hageja menetluskuludega 1222,85 eurot tasaarvestuse tagajärjel kostja menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata 26 762,38 eurot ületavas osas, samuti jätab edasiulatuva viivise menetluskulude 26 762,38 eurot ületavalt osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistmata. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata, täiendades määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

§ 654

lg 2² (koosmõjus

§-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Hageja ei vaidlusta määrust osas, millega rahuldati osaliselt hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks (p 1) ja määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõisteti kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1222,85 eurot (p 2). Hageja ei vaidlusta määrust ka osas, millega jäeti rahuldamata hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 18 794,15 euro ulatuses (p 3) ja rahuldati osaliselt kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks (p 4) ning jäeti rahuldamata kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 1422,72 euro ulatuses (p 6). Kostja ei vaidlustanud määrust. Seega on vaidlustatud määrus

§ 456

lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463lg-ga 2) alusel resolutsiooni p-de 1, 2, 3, 4 ja 6 osas jõustunud.

Vastuseks määruskaebusele, et kostjal ei olnud põhjendatud vajadust palgata poole menetluse pealt ennast esindama vandeadvokaati ja kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 175lg 1 kohaselt tuleb menetluskuludena hüvitada lepingulise esindaja kulud.

Lepinguliseks esindajaks on kohtus mh advokaat (

§ 218lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et antud juhul ei ole tegemist kostja initsiatiivil toimunud esindaja vahetusega. Kostjat esindas põhjendatult vandeadvokaat Raiko Lipstok, kuna maakohtu 30.05.2017 istungi protokollist nähtuvalt kõrvaldati varasem kostja töötajast lepinguline esindaja Kaidi Sulg menetlusest. Kostja taotleb menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt menetluskulude hüvitamist üksnes õigusabi osutamise eest lepingulise esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstoki poolt alates 15.09.2017. Lepingulise esindaja kulude hüvitamist ei välista ainuüksi asjaolu, et kostja juures töötavad juristid (vt ka RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15 p 10). 7 2-15-8204 Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirjades eraldi välja toonud piisava põhjalikkusega tehtud menetlustoimingud ja neile kulunud aja. Asja sisuline menetlus toimus kõigis kohtuastmetes ja asjas toimusid kohtuistungid. Kostja menetluskulud on peamiselt tekkinud menetlusdokumentidega tutvumisest ja koostamisest ning kohtule esitamisest. Samuti suhtlusest kliendiga ja istungitel esindamisest. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) maakohtus 164,25 tundi ning ringkonnakohtus ja Riigikohtus kokku 37,50 tundi. Kostja kinnitas

§ 174

lg 10 tähenduses, et ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja esitas selle kohta usutavad selgitused. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa tsiviilasja lahendav kohus hakata lahendama maksuvaidlust. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kostja menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või kuludokumendis. Kohus peab eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna (vt ka RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505 p 12). Maakohus on andnud hinnangu kostja lepingulise esindaja kulude suurusele igas kohtuastmes tervikuna ja jõudnud tsiviilasja käiku ning kostja menetluskulude nimekirjades toodut arvesse võttes järeldusele, et saab vastavalt kostja taotletule täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks pidada kostja lepingulise esindaja ajakulu järgmiselt. Maakohtus tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) 164,25 tundi, mille rahalisest väärtusest kuulub menetluskulude jaotuse järgi hüvitamisele 95%. Ringkonnakohtus ja Riigikohtus tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) kokku 37,50 tundi. Arvestades, et põhimenetluses lahendatud vaidlus oli õiguslikult piisavalt keerukas, peab ka ringkonnakohus kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks vastavalt taotletule 156 eurot (käibemaksuga). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud ja ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale, v.a järgnevalt käsitletus. Osaliselt on põhjendatud hageja kriitika seoses maakohtu poolt järgmiste kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu hindamisega maakohtus. 20.

1. Kostjal kulus seoses esindaja vahetamisega toimikuga tutvumisele ja selleks vajalikeks toiminguteks (sh materjalide analüüs, kliendisuhtlus) perioodil 15.09.2017 kuni 20.09.2017 (v.a kohtukõne kirjalike teeside koostamine) kokku aega 16,25 tundi. Maakohus pidas kõnealuseid kulusid täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud õigusabitoimingute ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Antud juhul kuuluvad toimikuga tutvumise kulud hüvitamisele, kuna need tekkisid lepingulise esindaja põhjendatud vahetamise vajaduse tõttu. Maakohus kõrvaldas kostja varasema lepinguline esindaja menetlusest. Kostja esindajal oli 20.09.2017 seisuga toimikuga tutvumiseks peamiselt vaja analüüsida: 31.05.2015 hagiavaldust sisulise tekstiga ligikaudu 7-l lehel ja selle lisasid ning 27.03.2017 esitatud hagiavalduse tervikteksti 18-l lehel, 02.06.2015 hagi tagamise määrust sisulise tekstiga ligikaudu kahel lehel, 02.06.2015 hagi menetlusse võtmise määrust kahel lehel, 8 2-15-8204 25.06.2015 määruskaebust hagi tagamise määrusele sisulise tekstiga ligikaudu kolmel lehel, 25.06.2015 vastust hagile sisulise tekstiga ligikaudu 7-l lehel ja selle lisasid ning 07.04.2017 vastuse täiendust hagile sisulise tekstiga 22-l lehel, ringkonnakohtu 22.07.2015 määrust hagi tagamise kaebuse kohta sisulise tekstiga ligikaudu kolmel ja poolel lehel, 02.11.2015 vastuhagi sisulise tekstiga ligikaudu 7-l lehel ja selle lisasid ning 27.03.2017 esitatud vastuhagi tervikteksti 13-l lehel, 09.11.2015 vastuhagi menetlusse võtmise määrust kahel lehel, 16.11.2015 vastust vastuhagile sisulise tekstiga ligikaudu kahel ja poolel lehel ning 07.04.2017 vastuse täiendust vastuhagile sisulise tekstiga kahel lehel, 17.11.2015 ja 27.01.2016 ja 02.03.2016 ja 07.04.2016 ja 28.02.2017 ja 11.04.2017 ning 30.05.2017 kohtuistungite protokolle, menetluse kestel täiendavalt esitatud tõendeid. Kohus arvestab, et toimikuga esmakordne tutvumine eeldab põhjalikumat materjalidega tutvumist. Arvestades kuni 20.09.2017 seisuga toimiku mahtu ja sisu ning asja keerukust, peab ringkonnakohus toimikuga tutvumise põhjendatud ajakuluks kokku 8 tundi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Kolleegium peab eraldi vajalikuks märkida, et toiminguid tegi vandeadvokaadist lepinguline esindaja, mistõttu eelduslikult on õigusteenuse osutamine efektiivne ja toiminguteks kulub vähem aega kui mitteadvokaadist esindajal. Taotletud maakohtu ajakulu ei ole vajalik ja põhjendatud 8,25 (=16,25-8) tunni ulatuses. 20.
2. Kostjal kulus 31.10.2017 seisukoha koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks perioodil 11.10.2017 kuni 31.10.2017 (v.a toimingud seoses toimikuga) kokku aega 37 tundi. Maakohus on pidanud kõnealuse menetlusdokumendi koostamisega seotud kulusid täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud õigusabitoimingute ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kostja kordab 31.10.2017 seisukohas peamiselt enda varasemaid seisukohti ja sisuliselt on tegemist varasemate menetlusdokumentide põhjal tehtud kokkuvõtliku vastusega hagile ja vastuhagi terviktekstiga. Arvestades 31.10.2017 seisukoha mahtu (sisulist teksti ligikaudu 20-l lehel, millele lisanduvad lisad), selle sisu ja asja keerukust ning seda, et kostja esindaja on varasemalt 15.09.2017 kuni 20.09.2017 põhjalikult materjalidega tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud ning arvestades, et menetlusdokumendi koostas vandeadvokaat, peab ringkonnakohus toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 22 tundi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Taotletud maakohtu ajakulu ei ole vajalik ja põhjendatud 15 (=37-22) tunni ulatuses. 20.
3. Kostjal kulus maakohtu 31.01.2018 istungil osalemiseks ja ettevalmistuseks perioodil 29.01.2018 kuni 31.01.2018 kokku aega 15 tundi, millest nähtuvalt istungi kestvusest (6 tundi) moodustab ettevalmistus istungiks 9 (=15-6) tundi. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et istungi ettevalmistuse ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades, et kostja esindaja on eelnevalt põhjalikult asja materjalidega tutvunud ja õiguslikku positsiooni kujundanud, siis on esindaja istungi ettevalmistuse põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Taotletud maakohtu ajakulu seonduvalt istungi ettevalmistusega ei ole põhjendatud 4 (=9-5) tunni ulatuses. Osaliselt on põhjendatud ka hageja kriitika seoses maakohtu poolt kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu hindamisega ringkonnakohtus. Kostjal kulus 08.06.2020 apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks (sh hageja apellatsioonkaebuse analüüsiks) perioodil 22.05.2020 kuni 27.05.2020 kokku aega 15,5 tundi. Maakohus on pidanud kõnealuse kaebuse koostamisega seotud kulusid täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud õigusabitoimingute ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades 08.06.2020 apellatsioonkaebuse vastuse mahtu (sisulist teksti ligikaudu 7-l lehel), sisu ja seda, et kostja esindaja on varasemalt põhjalikult materjalidega tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud ning arvestades, et selles korratakse ka varasemaid seisukohti, peab ringkonnakohus nimetatud 9 2-15-8204 toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Taotletud ringkonnakohtu ajakulu ei ole vajalik ja põhjendatud 5,50 (=15,50-10) tunni ulatuses. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu ajakulu hinnanguga ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja lepingulise esindajaga seotud menetluskulusid maakohtus kokku vähendada 27,25 (=8,25+15+4) tunni ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Seega on kostja lepingulise esindaja kulud maakohtus põhjendatud 137 tunni (=164,25-27,25) ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga), mis rahaliselt moodustab 21 372 eurot (=137 x 156), millele lisandub dokumentaalsete tõendite saamise kulu 2831,40 eurot. Kokku on enne menetluskulude jaotust kostja põhjendatud maakohtu menetluskulud 24 203,40 eurot. Kostja ei taotle maakohtus 11.04.2017 kohtuistungi edasilükkamisest tingitud menetluskulusid, mis menetluskulude jaotuse järgi jäävad kostja kanda. Menetluskulude jaotuse järgselt on kostja põhjendatud maakohtu menetluskulud 22 993,23 eurot (95% 24 203,40 eurost). 23.
4. Kostja lepingulise esindajaga seotud menetluskulusid tuleb ringkonnakohtus kokku vähendada 5,50 tunni ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Menetluskulud jäid ringkonnakohtus ja Riigikohtus tervikuna hageja kanda. Seega on kostja lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus põhjendatud 32 tunni (=37,50-5,50) ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga), mis rahaliselt moodustab 4992 eurot (=32 x 156). 23.
5. Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 27 985,23 eurot (=22 993,23+4992). Ringkonnakohus vähendab hageja poolt kostjale hüvitatavaid menetluskulusid maakohtu määratust 4233,45 euro võrra (=32 218,68–27 985,23). Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja poolt kostjale hüvitatavaid menetluskulud võrreldes kostja taotletuga summas 6319,17 eurot (=28 454,40 + 5850 - 27 985,23). Eelnev on kooskõlas menetluse käigu, teostatud menetlustoimingute ja asja keerukusega. Vaidlustatud määrus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1222,85 eurot. Vastavalt

§ 445

lg 1 teisele lausele (koosmõjus

§ 463lg-ga 2) tuleb poolte vastastikused menetluskulude nõuded tasaarvestada.

Selle tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 26 762,38 (=27 985,23-1222,85) eurot. Kostja on taotlenud vastaspoolelt väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte vastastikused nõuded kattuvas osas ja viivis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista tasaarvestuse tulemusena hüvitamata jäävalt menetluskulude osalt 26 762,38 eurolt (vt ka RKTKo 26.10.2016, 3-2-1-91-16 p 18).

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 696

lg 1 ja

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Kaijanen Maris Kuurberg 10