Obsah (10)

§ 172§ 76§ 165§ 170§ 197§ 208§ 198§ 164§ 171§ 220

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Ele Liiv, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-19-16731 Kohtuasi AP

§-st 165 koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg-ga 3 tuleneb, et iga loovutatav nõue peab olema piisavalt selgelt määratletud. Selgus peab olema omane nii nõuete loovutamise käsutustehingule kui ka võlgnikule loovutamise kohta väljastatavale teatele, sest

§ 172

alusel võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta või senine võlausaldaja ei teata talle nõude loovutamisest kirjalikult. Seega peab võlgnik saama talle esitatava dokumendi (loovutamise käsutustehingu dokument või teatis) põhjal hinnata, kas just tema vastu esitatav konkreetne nõue on loovutatud. Kui väidetav uus võlausaldaja nõuab 3 2-19-16731 võlgnikult kohustuse täitmist, siis saab võlgnik esitada vastuväite, et see konkreetne nõue pole loovutatud. 19. Kuivõrd loovutuse teatest tulenevalt ei ole selge, milline on Miitjan OÜ konkreetne nõue hageja vastu ja esitatud pole ka loovutuslepingut, asus maakohus seisukohale, et tulenevalt

§-st 165 koostoimes TsÜS § 6 lg-ga 3 ei ole loovutatav nõue piisavalt määratletud.

1. Täiendavalt märkis maakohus, et tõendamata on ka võimalikud nõuded, mida kostja ei omandanud loovutamise teel ja mis võisid kostjal endal olla hageja vastu. Puuduvad tõendid, et hageja ja kostja vahel oleks vaidlusaluste paisupaakide müümiseks tehinguid tehtud. Kostja väitis, et ta on asendanud klientidel paisupaake, kuid tõendamata on asjaolu, et kostja oli nimetatud paisupaagid hagejalt ostnud.
2. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et kostjal puuduvad nõuded hageja vastu, mistõttu ei saanud kostja teha ka tasaarvestust nende nõuete põhjal. Kuivõrd vaidlusaluste paisupaakide osas on hageja ja kostja vahelise lepingulise suhte olemasolu tõendamata, ei analüüsinud kohus ega võtnud seisukohta paisupaakide lepingutingimustele mittevastavuse osas.
3. Kuna kostja ei esitanud vastuväiteid hagiavalduses esitatud arvete sisu ja nende mittetasumise kohta ning on tunnistanud, et hagejal on kostja vastu rahaline nõue 7673,44 eurot, rahuldas maakohus hagi

§ 76lg 1 ja § 208 lg 1 alusel.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
2. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus leidis põhjendamatult, et kostjal ei ole hageja vastu nõuet, mida tasaarvestada. Sellele järeldusele jõudmisel keskendus maakohus vaid nõude loovutamise ahela üldsõnalistele ning küsitavatele etteheidetele, samal ajal kui hageja poolt müüdud ebakvaliteetsetest paisupaakidest tekkinud kahju on menetluses igakülgselt tõendatud. Menetlusõiguslikult on maakohtu järeldused otsuses raskesti jälgitavad ning tõendite analüüs puudulik (TsMS § 442 lg 8).
3. Kostja vastunõue seisneb Miitjan OÜ ja hageja vahel sõlmitud müügilepingust tulenevas kahjunõudes seoses ebakvaliteetsete paisupaakidega, millised nõuded on Miitjan OÜ kostjale loovutanud. Müügilepingust tulenevad nõuded seoses ebakvaliteetsete paisupaakidega on

§ 165mõistes piisavalt määratletavad.

Arusaamatuks jääb seejuures maakohtu järeldus, et kuivõrd kostja esitas seisukoha ja arved selle kohta, et hageja ja Miitjan OÜ vahel oli lepinguline suhe, ei ole kostja tõendanud, millised nõuded on Miitjan OÜ-l hageja suhtes.

1. Asjas esitatud arvukad tõendid, sh 19.11.2019 e-kiri ja sellele eelnenud kirjavahetus, kinnitavad, et asjaosaliste Miitjan OÜ, hageja ja kostja jaoks oli nõude loovutamise hetkel üheselt selge, millised nõuded on Miitjan OÜ kostjale loovutanud. Hageja ei ole enne kohtumenetlust esitanud mitte ühtegi vastuväidet sellele, et kostja paisupaakide vahetamisest tingitud kulude hüvitamist nõudma asus. Vastupidi, asjaosaliste kirjavahetusest enne kohtumenetlust nähtub, et hageja jaatas probleemi ning oli isegi nõus paisupaakide väljavahetamistega seonduvaid kulusid kompenseerima. Lisaks on Miitjan OÜ 10.08.2022 toimunud istungil tunnistajana ütlusi andes veelkord kohtule kinnitanud nõude loovutamist. 4 2-19-16731
2. Kuivõrd Miitjan OÜ paigaldas vaidlusalused paisupaagid alltöövõtu korras kostja klientide kodudesse ning on ka kostja garantiitööde teostaja, on igati loogiline, et paisupaakide purunemisest tekkivate kulude sissenõudmisega asus tegelema kostja. Mistahes asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et tegemist võis olla hoopis mingisuguste muude Miitjan OÜ nõuetega, ei ole pooled menetluses avaldanud, mistõttu polnud kohtul taolisteks üllatuslikeks järeldusteks ainest.
3. Kostja rõhutab, et nõude loovutamine on selgelt sõltuvuses üksnes senise võlausaldaja ehk Miitjan OÜ ja uue võlausaldaja ehk kostja ühisest tahtest ning võlgnikul puudub võimalus nõude loovutamise protsessi osas mistahes vastuväiteid esitada, s.t

§ 170

mõttes loetakse loovutamine võlgniku suhtes loovutamisest teatamise korral igal juhul toimunuks. 29. Nõude loovutamise sätete laiendav tõlgendamine võlgniku kaitseks viib ebaõiglase kohtulahendini, kuna hageja poolt müüdud paisupaagid olid tõendatult praagid (hageja väljastatud müügiarved, e-kirjad, kreeditarved kostjale ja Miitjan OÜ-le, tunnistajate ütlused 10.08.2022 istungil, kostja klientide kinnituskirjad) ja paisupaakide väljavahetamise tõttu tekkis arusaadavalt ja vältimatult kahju. Hageja ei ole kahju suuruse osas sisulisi vastuväiteid ega omapoolseid tõendeid esitanud. Arusaadavalt tekib paisupaakide vahetamisest kulu tööle, transpordile ja materjalile ning selle kulu hüvitamise eest vastutab hageja kui müüja, kes vastavad ebakvaliteetsed paisupaagid Miitjan OÜ-le müüs. Eelnevast tulenevalt oli hageja ja kostja vahel Miitjan OÜ nõude loovutamise läbi vastastikused rahalised nõuded ning kostjal oli õigus oma nõue hageja nõudega tasaarvestada (

§ 197lg 1).

1. Kostja 09.10.2019 tasaarvestuse avaldus tõi kaasa hageja nõude lõppemise. Üksnes asjaolu, et kostja lepinguline esindaja on 09.10.2019 tasaarvestuse avalduses nimetanud müügilepingu pooleks ekslikult kostjat, mitte kostja alltöövõtjat ja algset võlausaldajat Miitjan OÜ, ei mõjuta kuidagi Miitjan OÜ ja kostja ühist ning selget tahet, mis oli arusaadavalt suunatud sellele, et hageja poolt müüdud ja kostja klientidele paigaldatud paisupaakide vahetamisest tulenev kahjunõue on loovutatud kostjale ja kahju väljanõudmisega tegeleb kostja, s.t kostja astus Miitjan OÜ ja hageja vahelises võlasuhtes Miitjan OÜ asemele. Vastustaja seisukoht
2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
4. Käesolevas tsiviilasjas on koostatud pabertoimik, kuid sinna ei ole lisatud kostja 21.01.2020 vastuse lisasid 9 ja 10, mis on olemas digitaalselt peetavas toimikus. Ringkonnakohus lisab dokumentaalsete tõendite väljaprindid tsiviilasja toimikusse.
5. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude 5 2-19-16731 tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus vaidluse lahendamisel kohaldanud õigesti asjakohaseid materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt olulist menetlusnormide rikkumist. Kostja tõi apellatsioonkaebuses esile, et maakohus ei teinud otsust TsMS §-s 452 sätestatud korda ja tähtaegu järgides, kuid eeltoodu ei ole ringkonnakohtu arvates menetlusnormi oluliseks rikkumiseks, mis annaks aluse maakohtu otsust tühistada. TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi, kuna nõustub nendega.
6. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja on ajavahemikul 10.01.2019 kuni 11.03.2019 kostjale müünud erinevaid veevärgi seadmeid ja detaile, mille eest tuli tasuda 7673,44 eurot. Poolte vahel olid seega sõlmitud müügilepingud (

§ 208lg 1).

Hageja on oma müügilepingutest tuleneva kohustuse täitnud ja müüdud asjad kostjale üle andnud, kuid kostja on jätnud täitmata kohustuse ostuhinna tasumiseks, väites, et hageja nõue on lõppenud kostja poolt tehtud tasaarvestusega. Vaidluse lahendamiseks tuli maakohtul tuvastada, kas hageja nõue on kostja poolt tasaarvestuse tegemisega lõppenud, see tähendab, kas kostjal on hageja vastu sissenõutav nõue ja kas kostja on teinud tasaarvestuse. 36.

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Tasaarvestuse toimumise eelduseks on poolte vahel samaliigiste sissenõutavaks muutunud nõuete olemasolu. Kostja väitel oli tal hageja vastu samaliigiline ehk rahaline nõue, mis oli tasaarvestuse tegemise ajaks sissenõutav. 37. Ringkonnakohus märgib esmalt, et hagimenetlus toimub poolte esitatu alusel. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude või vastuväidete põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja pidi tõendama, et hageja nõue on lõppenud, s.t et tal oli hageja vastu samaliigiline nõue, mille täitmist kostja võis hagejalt nõuda (

§ 197

lg 1), ja ta on teinud hagejale tasaarvestuse avalduse (

§ 198) (RKTKo 14.12.2009, 3-2-1-136-09, p 22).

Tasaarvestuse tegemiseks ei piisa ainult sellest, kui kostja väidab, et tal on nõue hageja vastu, vaid ta peab tõendama oma nõude, mida ta saab hageja nõudega tasaarvestada, olemasolu. Juhul, kui kostja on saanud nõude eelmiselt võlausaldajalt loovutamisega, tuleb tal tõendada ka nõude loovutamist. 38. Kostja väitel on ta omandanud Miitjan OÜ-lt kahju hüvitamise nõude, mis tulenes hageja poolsest müügilepingu rikkumisest. Nimetatud nõude on kostja hageja nõudega tasaarvestanud. 39.

§ 164

kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 165

järgi võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlausaldaja poolt võlgnikule esitatud dokumendist nõude loovutamise kohta peab olema võlgnikul võimalik aru saada, milline nõue on endise võlausaldaja poolt uuele võlausaldajale loovutatud. 40. Miitjan OÜ on 19.10.2019 saatnud hagejale e-kirja sisuga: „Kõik garantii ja hooldusküsimused, seoses ebakvaliteetsete paisupaakide osas on läinud üle Groen Holdingu OÜ-le.“ Kostja ei ole väitnud, et tema või Miitjan OÜ on esitanud hagejale muid dokumente 6 2-19-16731 Miitjan OÜ poolt nõuete loovutamise kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejale saadetud teatest ei ole võimalik aru saada, millised rahalised nõuded, mida kostja saaks hageja nõudega tasaarvestada, on Miitjan OÜ poolt kostjale loovutatud. Eeltoodu tõttu ei olnud võimalik hagejal hinnata, milline nõue on Miitjan OÜ poolt kostjale loovutatud, ja hagejal oli õigus keelduda kostja poolt tasaarvestusena esitatud nõude täitmisest. 41.

§ 171

lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Hageja vaidles kostja nõudele vastu, väites, et kostja ei ole esile toonud, millise müügilepingu alusel ja millal Miitjan OÜ-le müüdud konkreetne paisupaak oli ebakvaliteetne ning millal puudusest hagejat teavitati (I kd, tl 49). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et lisaks sellele, et 19.10.2019 nõude loovutamise teatest ei ole võimalik aru saada, millised nõuded on loovutatud, ei ole kostja ka kohtumenetluses tasaarvestuse aluseks oleva nõude või nõuete aluseks olevaid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. 42. Ringkonnakohus märgib, et kostja väitis maakohtu menetluses:

1. a)tal endal on müügilepingu rikkumisest tulenev nõue hageja vastu;
2. b)ta on omandanud Miitjan OÜ-lt müügilepingu rikkumisest tuleneva nõude hageja vastu. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja ainult Miitjan OÜ-lt saadud nõude tasaarvestamisele hageja nõudega. Tasaarvestatava nõude kohta tuli kostjal tõendada, et hageja ja Miitjan OÜ vahel sõlmitud müügilepinguid on hageja rikkunud, andes üle Miitjan OÜ-le lepingule mittevastava kauba. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendanud, millal ja milliste müügilepingutega müüs hageja Miitjan OÜ-le paisupaagid, mille Miitjan OÜ paigaldas kostja alltöövõtjana tellijatele ning mis kasutamisel väidetavalt purunesid, mistõttu pidi Miitjan OÜ kõrvaldama tellijatele tekkinud kahju ja asendama ka paisupaagid. Hageja on esitanud kohtule hageja ja Miitjan OÜ vahel 03.03.2015 sõlmitud lepingu nr 192, millest nähtub, et hageja ja Miitjan OÜ on kokku leppinud tulevikus müüdava kauba kohta sõlmitavate müügilepingute tingimused. Lepingu p 2 järgi määratakse igakordne müüdava kauba kogus ja sortiment Miitjan OÜ poolt esitatud ja hageja poolt täitmisele võetud tellimuses. Millal tellimused esitati ja millal hageja need täitmisele võttis ehk konkreetsete müügilepingute, mida hageja väidetavalt rikkus, kohta kostja asjaolusid ega tõendeid esitanud ei ole. Lisaks ei ole esitanud kostja asjaolusid ega tõendeid selle kohta, millal Miitjan OÜ on hagejale mittevastavusest teatanud (

§ 220lg-d 1 ja 2).

Kostja ei ole väitnud, et Miitjan OÜ on loovutanud talle nõuded puutuvalt mittevastavate paisupaakide asendamist või nende maksumuse hüvitamist, vaid kostja väitel on Miitjan OÜ loovutanud talle nõude, mis tulenes paisupaakide purunemisest tekkinud kahju kõrvaldamisest, jättes esile toomata, millise lepingu alusel ostetud paisupaak millise tellija juurde paigutati, millal see purunes ja millal ja milline kahju tekkis. Asjaolust, et hageja on 20.05.2019 Miitjan OÜ-le saadetud arvel loetletud paisupaakide maksumuse osaliselt hüvitanud, ei saa teha järeldust, et hageja on nõustunud Miitjan OÜ nõudega. Samuti ei anna kostja viidatud 14.06.2019 e-kiri (kostja 21.01.2020 vastuse lisa nr 9) alust järelduseks, et hageja on Miitjan OÜ nõuet tunnistanud. Pigem järeldub e-kirjast, et hageja ja Miitjan OÜ vahel ei olnud kokkulepet, et hageja hüvitab igasuguse kahju, mis võib olla põhjustatud paisupaakide lekkest. Kirja lõpus olev pakkumine Miitjan OÜ-le on pigem pakkumine kompromissiks, mitte nõude tunnistamine. 43.

§ 198lg 1 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Avalduse tegemine on tasaarvestuse läbiviimise teiseks eelduseks. Ringkonnakohus märgib, et kostja avaldused tasaarvestuse tegemiseks on olnud ajas muutuvad ja sisult osaliselt vastuolulised. 09.10.2019 on kostja saatnud hageja nõudele vastuseks kirja, milles teatab, et tema on välja vahetanud hageja müüdud 80 paisupaaki, millest on talle tekkinud kahju 12 400 eurot, mille ta arvestab tasa hageja nõudega (I kd, tl 19). Vastuses hagile tõi kostja esile, et ta on kandnud kahju seoses müüdud 83 paisupaagi purunemisega 16 283,20 eurot, mis on tasaarvestatavaks 7 2-19-16731 nõudeks (I kd 24). 23.09.2020 menetlusdokumendis on kostja esile toonud, et ta soovib hageja nõude tasaarvestada Miitjan OÜ loovutatud nõudega (I kd, tl 65-67).

1. Eeltoodut kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et tal on Miitjan OÜ-lt saadud nõue, mis on sissenõutav ja mille saab tasaarvestada hageja nõudega. Seega on maakohus õigesti rahuldanud hagi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Maakohus on seoses hagi rahuldamisega õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud menetluskulud kostja kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
3. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4 teine lause). Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
4. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 8