Obsah (11)

§ 305§ 1043§ 325§ 159§ 115§ 307§ 127§ 128§ 132§ 334§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Ele Liiv ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-9990 Kohtuasi L

agiljotiin SD-250, mille omandiõigust tõendab hagejale esitatud müügiarve; hakkepuit 421 m3, mille omandiõigust tõendavad saatelehed, millelt nähtuvalt on hageja vedanud või lasknud vedada talle kuuluvat hakkepuitu enda Maardu lattu, s.t kinnistul asuvale hageja poolt rendilepingu alusel kasutatavale platsile. Nimetatud asjade turuväärtuseks hindab hageja kokku 96 479,18 eurot. Hageja palus kohustada kostjat andma hagejale välja eelnimetatud esemed. 5. Menetluse käigus selgus, et hagetavad esemed on võõrandatud ning hagis esitatud nõuet pole võimalik enam maksma panna. Hageja esitas seetõttu 30.11.2022 maakohtule taotluse asendada hagis esitatud asjade väljanõudmise nõue kahju hüvitamise nõudega. Kuna kostja poolt kolmandatele isikutele võõrandatud hagejale kuulunud esemete väärtus on kokku 96 479,19 eurot, nõuab hageja kostjalt samas suuruses kahjuhüvitist võlaõigusseaduse (

) § 132 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel. Kostja vastuväited

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. 2 2-20-9990
2. Kostja ei vaidlustanud järgnevaid hagis esile toodud faktilisi asjaolusid: hagis nimetatud esemed asuvad kostjale kuuluval kinnistul; pankrotivõlgnikul tekkis kostja ees võlg ja hageja andmetel oli 08.06.2020 seisuga võlg 21 597,33 eurot; hageja subjektiivsel hinnangul on vaidlusaluste esemete väärtus 10.07.2020 seisuga kokku 96 479,19 eurot. Kostja avaldas, et nende faktide üle vaidlust ei ole ja kohus saab neist lähtuda.
3. Kostja ja pankrotivõlgnik sõlmisid 20.12.2017 kinnistu üürilepingu, mille kohaselt sai pankrotivõlgnik enda valdusse üüripinna ning kohustus selle eest tasuma üüri 7200 eurot kuus koos kõrvalkuludega. Kostja ütles 09.06.2020 üürilepingu üles pankrotivõlgniku olulise lepingurikkumise tõttu. Pankrotivõlgnik hilines üürilepingus sätestatud maksete tasumisega üle 30 päeva ning asus üüripinda prügiga risustama hoolimata sellest, et ütles ise 23.04.2020 üürilepingu üles ja pidi üüripinna vabastama 31.07.
4. Kostja nõudis korduvalt pankrotivõlgnikult üüripinna jäätmetest koristamist ning üleandmist kostjale ning teatas üürileandja pandiõiguse teostamisest. Kostjal on pankrotivõlgniku vastu järgmised üürilepingust tulenevad nõuded kokku vähemalt 153 637,33 eurot: tasumata üürivõlg 21 597,33 eurot, leppetrahvid kokku 32 040 eurot, kahju hüvitamise nõue vähemalt 100 000 eurot (tegelikkuses suurusjärgus u 500 000 eurot).
5. Kuna kostja nõue üürileandjana ületab oluliselt üürileandja pandiõigusega kaetud esemete väärtuse, on ilmne, et üürileandjal on õigus jätta kõik need esemed pandi alla.

§ 305

lg-test 1 ja 2 tulenevalt laieneb üürileandja pandiõigus ka üüritud ruumis asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele. Üürileandja pandiõigusele võivad eelneda kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need ei kuulu üürnikule (

§ 305

lg 3).

§ 305

lg 3 ei kohaldu juhul, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu ülesütlemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule. Tõendatud ei ole, et võlausaldaja teadis pandiga kaetud esemete kuulumisest kolmandale isikule – seda peab tõendama hageja. Hageja ei ole asjaolu tõendanud. Seega saab võlausaldaja osaliselt enda nõude katta panditud esemete müügist.

1. Vastuseks hageja nõude muutmise avaldusele avaldas kostja, et juhul, kui kohus nõustub hagiavalduse muutmisega, tuleb hageja kahju hüvitise nõue jätta rahuldamata, kuna see on esitatud materiaalõiguslikult ebakorrektselt ning nõude suurus on tõendamata. Maakohtu otsus
2. Maakohus rahuldas 03.04.2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 86 544,42 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja kanda.
3. Pooltel puudus vaidlus ja maakohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: − hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja kinnistusraamatusse kantud kinnistu omanikuna; − kinnistut kasutas 29.12.2017 üürilepingu alusel pankrotivõlgnik; − pankrotivõlgnik ja hageja sõlmisid 01.10.2018 rendilepingu, millega pankrotivõlgnik andis hageja kasutusse tasu eest 1600 m2 suuruse osa kinnistust; − kostja teostas kinnistul omaabi korras 05.06.2020 üürileandja pandiõigust – 05.06.2020 suleti trossiga kinnistu värav ja blokeeriti nii hagejal kui ka pankrotivõlgnikul ja kõikidel teistel isikutel juurdepääs kinnistule ning seal asuvatele esemetele; − 05.06.2020 seisuga asusid kinnistul Volvo BM 4200 B laadur, ekskavaator Case CX130, ekskavaator Caterpillar 312D GR, haaratsiga laadimiskopp,

agiljotiin SD-250, hakkepuit kogusega 421 m3; − 09.06.2020 teatisega ütles kostja üürilepingu üles; − üürniku pankrot kuulutati välja 17.08.2020 kell 13.00 tsiviilasjas nr 2-20-8582; 3 2-20-9990 − kostja võõrandas kinnistu. 13. Hageja asendas esialgses hagiavalduses esitatud nõude vallasasjade hagejale üleandmiseks asjaolude muutumise tõttu kahju hüvitamise nõudega. Maakohus märkis, et hageja esialgse nõude õiguslik alus oli AÕS § 80 lg 1, ning kvalifitseeris hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5.

1. Kostja väitis üldsõnaliselt, et hageja viidatud dokumendid ei tõenda vara kuuluvust, kuid kostja ei toonud esile ühtegi sellist asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et tegelikkuses on hageja vaidlusaluse tehnika võõrandanud (AÕS § 90 lg 1).
2. Kostja tugines sellele, et ta on kohaldanud hageja vara suhtes üürileandja pandiõigust (

§ 305lg 1).

Üürileandja pandiõigus tekib seaduse jõul üürilepingu sõlmimisega või sellest hetkest, kui konkreetne vallasasi üüritud kinnisasjale viiakse. Järelikult tuleb üürileandja teadmist või teadma pidamist hinnata üürileandja pandiõiguse tekkimise seisuga. 16. Maakohus asus seisukohale, et üürileping pankrotivõlgniku ja kostja vahel lõppes 09.06.2020, tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 1 ja § 69 lg-le 1 ning

§ 325

lg-le 5 ja kuivõrd kohtu ette ei toodud asjaolu, et üürnik ei saanud kostja 09.06.2020 üürilepingu ülesütlemise avaldust kätte või oleks lepingu ülesütlemise vaidlustanud. Hageja ei tuginenud sellele, et kostja ütles üürilepingu ebaõigesti üles.

1. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, et vaidlusaluse tehnika või hakkepuidu Kiltri tee 12 laoplatsile viimisel sellest selgelt kostjat teavitati. Ka pankrotivõlgniku ja kostja vahelisest üürilepingust ei nähtu, et üürileandja pandiõigus oleks välistatud või piiratud selle ulatust vaid üürnikule kuuluvate asjadega või oleks üürileandja hagejaga sõlminud kokkuleppe, et pandiõigus ei laiene tema asjadele.
2. Asjaolu, et kostja teadis üürniku ja hageja allüürilepingu sõlmimisest või selle sõlmimise võimalikkusest ei tähenda, et kostja oleks teadnud konkreetse vara hagejale kuulumisest. AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Üürileandja pandiõigus ei ulatu mitte üksnes üürnikule kuuluvatele asjadele, vaid üürileandja pandiõigusega võivad olla koormatud ka kolmandate isikute vallasasjad, mis asuvad üüritud pinnal. Kohtu ette ei toodud asjaolu, et vaidlusalune tehnika ja hakkepuit olid üüripinnale toodud ajutiselt hoiule. Samuti ei toodud kohtu ette asjaolusid, millest kostja kui üürileandja teadis või pidi teadma, et just käesolevaks hagi esemeks olnud tehnika ja hakkepuit kuulusid hagejale. Seega oli kostjal iseenesest üürniku vastu nõude olemasolu korral põhimõtteliselt õigus kohaldada hageja tehnika ja hakkepuidu suhtes üürileandja pandiõigust.
3. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks üürnikule enne 05.06.2020 esitanud nõude selle kohta, et üürnik ei tohi kinnisasjalt asju ära viia. Samas on kostja esindaja 08.06.2020 e-kirjas põhiüürnikule märkinud, et üürnik on asunud vara kinnistult välja viima, näiteks juunis 2020 eemaldas üürnik õigusvastaselt kinnistult jäätmete käitlusliini magneti ca 5000 euro väärtuses, milleta on kogu käitlusliini opereerimine oluliselt häiritud. Sellele väitele hageja vastuväiteid ei esitanud. Seega oli kostja omaabi kasutamine iseenesest põhjendatud. Kohus märkis ka seda, et isegi kui kostja oleks pandiõigust teostanud lubamatul viisil, ei lõpetaks see kostja pandiõigust üüritud kinnisasjal asuvatele vallasasjadele.
4. Maakohus märkis, et pandiga on tagatud üürilepingust tulenevad jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded ning pandiõigus laieneb ka kõrvalnõuetele. Hüvitisnõuete raames on hõlmatud muu hulgas ka üüritud asja kahjustamisest tulenevad 4 2-20-9990 nõuded. Põhimõtteliselt hõlmab hüvitisnõuete mõiste kõiki üürilepingust tulenevaid hüvitisnõudeid, mida üürilepingu alusel esitada saab. Pandiõigusega võivad olla hõlmatud ka pandiõiguse teostamisega seotud kulud, sh asja äravedamise ja säilitamise kulud, kui need kulud on pandiõiguse teostamiseks vajalikud (AÕS § 287 lg 2 koosmõjus

§ 305lg-ga 4).

1. Kostja tõi esmalt esile, et tal on pankrotivõlgniku kui üürniku vastu nõudeid kokku vähemalt 153 637,33 euro ulatuses. 13.05.2022 menetlusdokumendis kostja täpsustas, et üürnikul/pankrotivõlgnikul oli 09.06.2020 seisuga üürivõlg kostja ees 21 597,33 eurot, millest tuleb maha arvata tagatisraha 14 400 eurot kahe kuu üüri ulatuses, seega oli sissenõutavaks muutunud üürivõla nõue 7197,33 eurot. Kostja hinnangul oli tal üürniku vastu leppetrahvi nõue 39 240 eurot ning jäätmete äraveo ja utiliseerimise tõttu tekkinud kahju nõue 421 634,55 eurot.
2. Maakohus kontrollis kostja üürivõla nõuet põhiüürniku vastu ja tuvastas, et 05.06.2020, s.o ajal, kui kostja omaabi korras tõkestas kinnistule juurdepääsu ja võttis hageja vallasasjad oma valdusse, oli üürivõlg 7199,11 eurot, millele lisandus viivis 2735,66 eurot. Ajaks, kui kostja ütles üürilepingu üles ja alustas pandiõiguse teostamiseks inventuuri, oli üürivõlg juba 21 597,33, millele lisandus viivis. Asjaolu, et põhiüürnik oli üürilepingu sõlmimisel tasunud tagatisraha 14 000 eurot, ei oma tähtsust, kuna üürivõla suuruse kindlaks määramisel tuleb lähtuda päevast, mil kostja sai valduse hagejale kuuluvate asjade üle. Seega oli kostjal 05.06.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud nõue 9934,77 eurot.
3. Kostjal puudub üürniku vastu leppetrahvi nõue. Üürilepingu ülesütlemise avalduses on üürileandja avaldanud üürnikule, et nõuab leppetrahvi nii vara tagastamisega viivitamise kui ka vara seisundi mittevastavuse tõttu. Konkreetset leppetrahvi summat ega kuupäeva, millal leppetrahv tasuda tuleb, avalduses märgitud ei olnud. Ka ei esitatud kohtule ühtegi muud dokumenti, millest nähtuks, et üürnikule oleks konkreetne leppetrahvi nõue edastatud. Seega sai maakohus 09.06.2020 avalduses märgitut käsitada kui teadet leppetrahvi nõudeõiguse kasutamise kohta

§ 159lg 2 mõttes, mitte kui leppetrahvi nõuet ennast.

Igal juhul ei olnud leppetrahv 05.06.2020 seisuga muutunud sissenõutavaks, kuivõrd kostja esitas leppetrahvi nõude üürnikule alles 09.06.

1. Lisaks ei olnud üheselt selge, mille eest kostja üürnikule leppetrahvi nõude esitas. Isegi, kui oletada, et kostjal oli üürniku vastu korrektne sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõue, ei nõustunud maakohus sellega, et põhiüürnik oleks üürilepingut rikkunud. Maakohus juhtis tähelepanu, et 05.06.2020 tõkestas kostja nii üürniku kui ka kolmandate isikute juurepääsu vaidlusalusele kinnistule selleks, et tagada üürileandja pandiõigust. Maakohtule jäi arusaamatuks, kuidas pidi üürnik üüripinna ühepäevase etteteatamisega, s.o 10.06.2020 kuupäevaks talle ja kolmandatele isikutele kuuluvast varast vabastama ja lepingu p-s 7.3 sätestatud seisundisse viima, kui üüritav kinnisasi oli alates 05.06.2020 üürileandja valduses ja kontrolli all. Mis puutub kostja 13.05.2022 menetlusdokumendis toodud etteheitesse, et üürnik hakkas oma vara kinnisasjalt ära viima, siis see ei saa olla üürilepingu p 7.2 sätestatud leppetrahvi mõte. Üürilepingu p 7.2 sätestab sanktsiooni üüripinna vabastamisega ja/või vara üleandmisega viivitamise eest, mitte aga selle eest, et üürnik on oma vara üüritavalt kinnisasjalt minema viinud.
2. Kostjal puudub üürniku vastu selline kahjunõue, millele sai kostja kohaldada üürileandja pandiõigust. Üürileandja kahjunõue ei olnud muutunud 05.06.2020 seisuga sissenõutavaks. Kostja tõi esile, et 08.09.2020–23.02.2021 viidi territooriumilt ära 4152,71 tonni pankrotivõlgniku prügi, mille utiliseerimise hind oli 436 034,55 eurot, mis tekitas kostjale kahju. Kostja hinnangul muutus kahjunõue sissenõutavaks üürilepingu lõppemisele järgneval päeval, s.o 10.06.
3. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et lähtuda tuleb kahju hüvitamise erandist, s.t mitte kulutuste kandmise ajast, vaid sellest ajast, mil kulutuste kandmine on kindel. Maakohtu hinnangul ei olnud kostjal tekkinud kahju enne, kui ta sõlmis 5 2-20-9990 töövõtulepingu OÜ-ga Scanwaste kinnistu koristamiseks ja ta asus tasuma prügi utiliseerimise eest. Kostja võõrandas vaidlusaluse kinnisasja 24.11.
4. Kostja ei selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta väidetavalt kulutusi prügiveo eest kandis pärast kinnisasja võõrandamist.
5. Hageja märkis hagiavalduses, et hagetava vara väärtus 10.07.2020 seisuga oli 96 479,19 eurot. Kostja ei esitanud esialgu vara väärtuse kohta vastuväiteid ja alles 27.12.2022 menetlusdokumendis avaldas kostja, et tema hinnangul pole vastav nõue esitatud materiaalõiguslikult korrektselt ja nõude suurus on tõendamata. Kostja avaldas ka 01.03.2022 menetlusdokumendis, et pooled ei vaidle kohtule esitatud seisukohtade pinnalt muuhulgas selle üle, et hageja subjektiivsel hinnangul on vaidlusaluste esemete väärtus 10.07.2020 seisuga kokku 96 479,19 eurot ning pooled vaidlevad eeskätt selle üle, kas kostja teadis või pidi teadma, et üüripinnal paiknevad kolmanda isiku (hageja) esemed. Maakohus selgitas 23.03.2022 määruse p-s 8 pooltele muuhulgas, et kohtule arusaadavalt puudub poolte vahel vaidlus selles, et hagetava vara koguväärtus 10.07.2020 seisuga oli 96 479,19 eurot. Juhul, kui kostja oli seisukohal, et kohus on kostjat valesti mõistnud, tulnuks tal sellele viivitamatult tähelepanu juhtida. Kohtunõudele vastuseks esitatud 13.05.2022 menetlusdokumendis kostja ei toonud esile, et tegelikkuses on ikkagi poolt vahel vaidlus vara väärtuse üle. Seega on kostja menetluse läbivalt kujundanud kohtu ja ka hagejal arvamust, et poolte vahel vara väärtuse osas vaidlust ei ole. Alles pärast hageja nõude täpsustamist, s.o 27.12.2022 on kostja avaldanud, et hageja nõue ei ole tõendatud. Selline kohtu ja vastaspoole eksitamine ei ole kooskõlas heade kommetega ja seetõttu lähtus maakohus hageja esialgsetes menetlusdokumentides toodust, et kostja ei vaidlusta hagetava vara väärtust.
6. Kuivõrd maakohus tuvastas eelnevalt, et kostjal oli üürniku vastu 05.06.2020 seisuga nõue 9934,77 eurot, siis on kostja hageja vara 96 479,19 euro väärtuses enda valdusse võtmisega saanud märgatavalt rohkem vara, kui oli vajalik tema nõude katteks. Ülemäärase pandiõiguse teostamisega seonduvalt on hagejal esmalt õigus nõuda AÕS § 80 järgi vara tagastamist. Kuivõrd menetluse käigus on selgunud, et kostja on kinnisasja koos sellel asuva hagejale kuulunud varaga võõrandanud, on hagejale tekkinud kahju 86 544,42 eurot, mille on kostja kohustatud

§ 115lg-te 2 ja 3 järgi hagejale hüvitama.

Vaidlust ei olnud, et hageja nõudis asju kostjalt tagasi koheselt pärast kostja poolt nende oma valdusse võtmist, kuid kostja neid ei tagastanud.

§ 307

lg 1 eesmärgiks on ära hoida alusetu või ülemäärase pandiõiguse teostamisega kahju tekitamine (

§ 127

lg 2) ja tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel on põhjuslik seos, kuna juhul, kui kostja poleks hageja vallasasju selles ulatuses oma valdusse võtnud, poleks hagejale kahju tekkinud. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
2. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostjal puudus sissenõutav leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue. Maakohus eksis

§-de 305 ja 307 kohaldamisel. Üürileandja pandiõigus tekib

§ 305

lg 1 alusel seaduse jõul seoses üürilepingu sõlmimisega üüritud ruumidesse vallasasjade toomisega ega eelda sissenõutavate nõuete olemasolu.

1. Isegi juhul, kui pandiõiguse teostamise ajal oli kostja sissenõutavaks muutunud nõue väiksem kui üüripinnal asunud vara väärtus, ei saanud maakohus teha järeldust, justkui polnud kostja poolt pandiõiguse teostamine põhjendatud. Tehes järelduse, et kostja nõue oli 9934,77 eurot, tuli kohtul lisaks hinnata, kas kostja pandiõiguse teostamine oli proportsionaalne ehk 6 2-20-9990 millised olid kostja võimalused oma õiguste maksmapanekuks. Sellised kaalutlused kohtuotsuses puuduvad. Esile toodud asjaoludel oli kostjal põhjendatud õigus enda õiguste maksmapaneku tagamiseks pantida suuremas osas vara, kui üksnes tasumata üürivõlg.
2. Kahjunõue üürniku vastu oli pandiõiguse teostamise ajal sissenõutav. Isegi, kui ei olnud, oli kostjal õigus teostada pandiõigust suuremas väärtuses varale, kui oli tolleks hetkeks sissenõutavad nõuded.

§ 128

lg 3 sätestab hüvitatava otsese varalise kahjuna ka tulevikus tekkiva kahju ning erandina muutub kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks ka siis, kui kulutuste kandmine on kindel. Kostja tõi maakohtus esile, et kostja jaoks oli kahju kandmine kindel. Maakohus eksis

§-de 82 ja 128 kohaldamisel ning rikkus põhjendamiskohustust.

1. Lisaks hindas maakohus kostja avaldatut ebaõigesti. Kostjale jääb ebaselgeks, kuidas sai maakohus hinnata kostja avaldust, et hageja subjektiivsel hinnangul on vaidlusaluste esemete väärtus 10.07.2020 seisuga kokku 96 479,19 eurot, tingimusteta ja selgesõnaliseks nõustumiseks väitega, et vaidlusalune vara väärtus on just selline, nagu hageja väidab. Kostja ei ole nõustunud hageja vara väärtuse hinnanguga. See, et pooled on vaidluse rõhuasetuse suunanud teatud õiguslikele küsimustele, ei tähenda automaatselt, et kõik ülejäänud tõendamiseseme asjaolud on omaksvõetud.
2. Kohtupraktika kohaselt tuleb asjade, sh hüvitise väärtus kindlaks teha võimalikult kohtuotsuse tegemise seisuga. Maakohus määras kahjuhüvitise üle kahe aasta tagasi kehtinud (väidetava) väärtuse kohta.

§ 132

lg-st 1 tulenev hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi, s.t kohtumenetluses tuleb lähtuda uue samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Seega on kohus lisaks menetlusõiguse normi olulisele rikkumisele kohaldanud vara väärtuse küsimuse juures vääralt ka

§ 132lg 1.

Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
3. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 86 544,42 eurot ja jaotas menetluskulud.
4. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidetele. TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus ei korda maakohtu otsuse põhjendusi ja järgib neid. 7 2-20-9990
5. Hageja esitas hagi kostja poolt üürileandja pandiõiguse teostamisel ära võetud asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks (AÕS § 80 lg 1) ja pärast seda, kui maakohtu menetluse ajal sai teatavaks, et kostja on asjade omandi üle andnud isikule, kes omandas üürilepingu esemeks olnud kinnistu, muutis hageja nõuet ja soovib kahju hüvitamist. Hageja väitel teadis kostja, et üürilepingu esemeks olnud kinnistul Kiltri tee 12 Maardus asuvad asjad ei kuulu üürnikule (I kd 183). Hageja väitis, et kostja üürilepingust tulenevad nõuded üürniku vastu on osaliselt tõendamata ning osaliselt ei olnud pandiõiguse teostamise ajaks sissenõutavaks muutunud, mistõttu puudusid eeldused pandiõiguse teostamiseks. Hageja arvates teostas kostja pandiõigust pahauskselt, mh eesmärgiga kahjustada hagejat (I kd, tl 214 pöördel). Kostja on üürilepingust tulenevad nõuded loovutanud Scand Finance OÜ-le ja need on esitatud üürniku pankrotimenetluses.
6. Kostja vaidles hageja nõudele vastu, väites, et ta ei teadnud enne pandiõiguse teostamist, et üürile antud kinnistul on hagejale kuuluvad asjad. Pandiõiguse teostamine oli õiguspärane, kuna pankrotivõlgnikul oli tasumata üür ja kostjal oli pankrotivõlgniku vastu üürilepingu rikkumisest tulenev leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue.
7. Juhul, kui kostja on teostanud ebaõigesti hageja asjade suhtes pandiõigust, on hagejal õigus nõuda AÕS § 80 järgi talle kuuluvate asjade väljaandmist ja kostja võib AÕS § 83 lg 1 kohaselt keelduda asjade väljaandmisest ulatuses, milles tal on

§ 307

lg-st 1 tulenev pandiõigus.

§ 305

lg 1 sätestab, et kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele vallasasjadele. Üürileandja pandiõigus ei ulatu

§ 305

kohaselt mitte üksnes üürnikule kuuluvatele asjadele, vaid pandiõigusega võivad olla koormatud ka kolmandate isikute vallasasjad, mis asuvad üüritud kinnistul, kuid üürileandja pandiõigusele eelnevad kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule (

§ 305lg 3).

Pandiõigus tekib

§ 305lg 1 järgi seaduse alusel seoses üürilepingu sõlmimisega.

Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti üürilepingust tulenevad hüvitisenõuded (

§ 305lg 1).

40. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohtu menetluses vaidlesid pooled selle üle, kas kostja teadis või pidi teadma enne pandiõiguse teostamist, et hageja asjad on üürilepingu esemeks oleval kinnistul (

§ 305lg 3).

Maakohus tuvastas, et kostja ei teadnud sellest ega pidanudki teadma. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega Apellatsioonimenetluses ei ole maakohtu eelviidatud järeldust vaidlustatud ega väidetud, et see oleks ebaõige. 41. Vaidluse lahendamisel tuli tuvastada, kas kostja poolt pandiõiguse teostamine oli õiguspärane. Pandiõiguse teostamise eelduseks on lisaks võlale

§ 307lg 1 järgi see, et üürnikul on kavatsus ära viia pandiesemel asuvad asjad.

Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu järeldust, et üürnik on viinud juunis 2020 kinnistult ära käitlusliini magneti väärtusega 5000 eurot, ilma milleta ei ole käitlusliini võimalik kasutada. 42.

§ 305

lg 1 järgi on pandiõigusega tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üürinõuded ja hüvitisnõuded. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pandiõigusega võivad olla tagatud mh üüritud asja kahjustamisest tekkinud hüvitisnõuded. Õige on maakohtu järeldus, et pandiõiguse teostamisel peavad nõuded, sh ka üüritud asja kahjustamisest tulenevad nõuded, olema sissenõutavad. Maakohus tuvastas, et kostjal oli 05.06.2020 seisuga üürniku vastu sissenõutavaks muutunud üüri ja viivise nõue 9934,77 eurot ning pandiõiguse teostamine sellest suuremas summas oli ülemäärane. Üürivõla ja viivise nõude suurust ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. 8 2-20-9990 43. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal olid pankrotivõlgniku vastu kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõuded ja kas need olid pandiõiguse teostamise ajal sissenõutavaks muutunud. 43.1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kahju hüvitamise nõuet.

§ 334

lg 1 järgi tuleb üüritud asi koos päraldistega tagastada pärast lepingu lõppemist seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Samasisuline kokkulepe oli ka pankrotivõlgniku ja kostja vahelise üürilepingu p-s 7.3. Vaidlust ei ole, et üüritud kinnisasjal paiknesid jäätmed, mis tuli sealt ära vedada ja utiliseerida. Kostja väitel on ta ajavahemikul 08.09.2020 kuni 23.02.2021 üüritud kinnistult ära vedanud 4152,71 tonni prügi, mille utiliseerimine maksis 436 034,55 eurot. Juhul, kui üürnik rikkus

§ 334

lg-s 1 ja üürilepingu p-s 7.3 sätestatud kohustust, on kostjal

§ 115lg 1 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist.

Hageja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et kostja pidi üüritud kinnistu pärast üürilepingu lõppemist üürniku jäetud prahist puhastama, kuid hageja väitel ei olnud see nõue 05.06.2020 muutunud sissenõutavaks. Riigikohus on selgitanud, et üürileandja võib

§ 307

lg-s 1 nimetatud õigust kasutada üksnes selliste nõuete tagamiseks, mis on asjade valdusse võtmisel muutunud sissenõutavaks, v.a võimalikud edasised kulud asjade hoidmiseks (RKTKo 11.03.2008, 3-2-1-8-08, p 16). TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kahju hüvitamise nõue ei olnud pandiõiguse teostamise ajal, s.o 05.06.2020, muutunud sissenõutavaks. Üürilepingu p-st 7.

1. tuleneb, et üüritud kinnistu tuli kostjale tagastada üürilepingu kehtivuse viimasel päeval. Maakohus tuvastas, et üürileping lõppes 09.06.2020 ja apellatsioonimenetluses ei ole maakohtu sellekohast järeldust vaidlustatud. Seega ei olnud pandiõiguse teostamisel 05.06.2020, s.o ajal, kui üürileping kehtis, kostja nõue üürniku vastu kahju hüvitamiseks tulenevalt üürilepingu lõppemisel lepingule mittevastava kinnistu tagastamisest sissenõutavaks muutunud. 43.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et tema nõue üürniku vastu kahju hüvitamiseks oli muutunud sissenõutavaks ja maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 82ja § 128 lg 3.

Kuna üürilepingus oli kokku lepitud, millal tuleb lepingule vastavas seisundis olev üürilepingu esemeks olev kinnistu üürniku poolt kostjale tagastada, siis oli kohustuse täitmise tähtpäev kindlaks määratud ja alles pärast seda muutus kostja nõue kahju hüvitamiseks sissenõutavaks (

§ 82lg 1).

Ringkonnakohus märgib, et kulutuste (kahju) hüvitamise nõue muutub üldjuhul sissenõutavaks siis, kui kulutused on kantud, s.o kahjuhüvitis kolmandatele isikutele on tasutud, aga erandina on kohtupraktikas jaatatud nõude sissenõutavaks muutumist siis, kui kulutuste kandmine on kindel, näiteks jõustunud on isikut hüvitama kohustav kohtulahend või ta on tunnustanud oma hüvitamiskohustust kolmanda isiku suhtes lepinguga (RKTKo 18.12.2013, 3-2-1-102-13, p 13). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et käesoleval juhul oli 05.06.2020 kostja nõue üürniku vastu kahju hüvitamiseks sissenõutav, kuna kulutuste kandmine oli kindel. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest järelduks, et enne 05.06.2020 oleks üürnik kinnitanud, et ta kannab üüritud kinnistu koristamise ja seal asuvate jäätmete utiliseerimise kulud. Ringkonnakohus selgitab, et pärast kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumist oleks kostjal olnud võimalik nõude suurust arvestades uuesti pandiõigust teostada. 43.

1. Kostja väitel oli tal üürniku vastu leppetrahvi nõue, mis oli pandiga tagatud. Maakohus tuvastas, et kostjal puudus pandiõiguse teostamise ajal sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõue. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Apellatsioonkaebuses maakohtu järeldust selgesõnaliselt vaidlustatud ei ole.
2. Kostja väitis apellatsioonkaebuses, et maakohus pole hinnanud, kas pandiõiguse teostamine oli proportsionaalne. Ringkonnakohus leiab, et sissenõutavaks muutunud üürinõude suurust 9 2-20-9990 arvestades ei olnud pandiõiguse teostamine ulatuses, nagu seda tegi kostja, proportsionaalne. Apellandi viidatud Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16 p-s 16 toodud järelduste aluseks olid praegusest tsiviilasjast erinevad asjaolud. Kostjal oli pandiõiguse teostamisel võimalus võtta oma valdusse üüritud kinnistul paiknevaid asju sissenõutavaks muutunud üürinõude suurust arvestades, mistõttu kõigi kinnistul olnud asjade suhtes pandiõiguse teostamine ei olnud proportsionaalne. Kostja ja üürnik on 09.06.2020 koostanud üüritud kinnistul asunud asjade kohta inventuuri akti, millest nähtub, et kinnistul oli lisaks hageja asjadele ka muid asju (I kd, tl 134-135).
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juhul kui üürileandja on teostanud pandiõigust üüritud kinnistul asunud kolmanda isiku asjade suhtes ja sellega tekitanud asjade omanikule kahju, on asjade omanikul õigus esitada üürileandja vastu kahju hüvitamise nõue

§ 1043jj järgi (RKTKo, 3-2-1-8-08, 11.03.2008, p 21).

Maakohus on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused tuvastanud õigesti.

1. Kostja ei nõustu apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatud kahju suurusega ja rõhutab, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et ta pole kahju suurusele vastuväiteid esitanud. Lisaks oleks kahju suurus tulnud tuvastada kohtuotsuse tegemise aja seisuga. 46.
2. Hageja sai maakohtu menetluse ajal teada, et talle kuulunud hakkepuit ja asjad ei ole enam kostja valduses, mistõttu ta asendas 30.11.2022 menetlusdokumendis asjade väljaandmise nõude kahju hüvitamise nõudega. Pärast seda väitis kostja, et ta ei ole hageja väidet kahju suuruse kohta 07.09.2020 vastuses hagile TsMS § 231 lg 2 järgi omaks võtnud ja hageja ei ole tõendanud kahju suurust. 46.
3. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja tõi hagiavalduses esile, et talle kuuluvate asjade, mille suhtes kostja teostas pandiõigust, väärtus oli 96 478,19 eurot. Hageja selgitas, et vara väärtuseks on hageja raamatupidamises kajastuv asjade jääkväärtus pandiõiguse teostamise ajal, mille kohta on hageja esitanud tabeli, kus on kajastatud ka asjade soetamisväärtus (I kd, tl 23). Asjade väärtuse osas on hageja 14.04.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et asjade väärtus ei ole pandiõiguse teostamise ajaga võrreldes vähenenud (I kd, tl 232-233). 07.09.2020 vastuses hagile on alajaotuses „vaidlusvälised asjaolud“ kostja esile toonud, et ta ei vaidlusta hagis esile toodud asjaolu, et hageja subjektiivsel hinnangul on vaidlusaluste esemete väärtus 10.07.2020 seisuga kokku 96 479,19 eurot, ja rõhutanud, et kohus saab sellest lähtuda. See, et kostja on sama menetlusdokumendi joonealuse märkusena märkinud, et suure tõenäosusega on esemete turuväärtus väiksem ja see väheneb ka edaspidi amortisatsiooni tõttu, ei muuda kaheldavaks vastuse tekstis antud kinnitust, et kohus võib hageja poolt esiletoodud asjade väärtusest lähtuda. Kostja kinnitusest lähtudes ei pidanud maakohus selgitama hagejale, et ta peab asjade väärtust tõendama. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalised peavad oma seisukohad avaldama viisil, et need oleksid kohtule ja teistele menetlusosalistele üheselt mõistetavad. Kostja vastuse fraasist, mille kohaselt võib kohus mh lähtuda hageja poolt esiletoodud asjade väärtusest, ei saa järeldada, et kostja esitas vastuses hagile vastuväite hageja väitele asjade väärtuse kohta. 46.3.

§ 132

lg 1 järgi on kahju põhjustanud isik kohustatud maksma hüvitise, mis vastab samaväärse uue asja väärtusele. Hageja kahju hüvitamise nõue on esitatud viisil, kus asjade soetushinnast on maha arvestatud kulum. Kuna

§ 132

lg 1 järgi tuleb hüvitada uue asja väärtus, siis ei saaks eelduslikult olla hüvitis asjade eest, mille väärtusena pandiõiguse 10 2-20-9990 teostamise ajal on hageja soetusmaksumusest maha arvanud kulumi, kohtuotsuse tegemise aja seisuga väiksem, kui see oli pandiõiguse teostamisel.

1. Eeltoodut arvestades on maakohus õigesti rahuldanud hageja nõude osaliselt ja mõistnud kostjalt välja hüvitise kahju eest, mille kostja põhjustas ebaõige pandiõiguse teostamisega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Maakohus on menetluskulud seoses hagi osalise rahuldamisega õigesti jaotanud TsMS § 163 lg 1 järgi vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
3. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostja kanda.
4. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
5. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 11