lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot G.K, isikukood: XXX; elukoht: xxxx; e-post: xxxx Margo Põbo Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 14.06.2022.a otsus väärteoasjas nr 2303,22,000213 muutmata ja G.K kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 14.06.2022.a otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 13.01.2023.a. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A. H.i 14.06.2022.a otsusega väärteoasjas nr 2303,22,000213 määrati G.K karistuseks juhindudes KarS § 56 lg-st 1 ja § 63 lg-st 1
600 eurot. Otsuse ja väärteoprotokolli 20220526395401 kohaselt juhtis G.K 26.05.2022.a kell 11:40 Logi tn 4/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautot Scania P94 DB4X2NB 260 registreerimisnumbriga xxxx, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Veoauto registreeritud täismass oli 20100 kilogrammi. Samuti juhtis G.K mootorsõidukit, millel oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll, kuna viimane kontroll oli teostatud 04.07.2019.a. Seega ei taganud juht meeriku korrakohast toimimist ja selle nõuetekohast kasutamist. Lisaks juhtis G.K mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 25.05.2022.a kell 07:00 kuni 25.05.2022 kell 23:59 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. G.K kaitsja vandeadvokaat Margo Põbo esitas 11.07.2022.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaebusega vaidlustatakse väärteootsus täies ulatuses. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on eiranud olulisi faktilisi asjaolusid, mille arvestamine välistab kaebuse esitaja tegevuse kvalifitseerimise väärtegudena ning muudab põhjendamatuks kaebuse esitajale määratud karistuse. Kaebuse esitaja oli veoautoga väärteoprotokolli koostamise hetkel 26.05.2022.a kell 11.40 äsja maha sõitnud Tallinna sadamasse maabunud parvlaevalt ning saabus seega vahetult enne väärteoprotokolli koostamist veoautoga Soome Vabariigist, kus veoauto oli pikemat aega remondis. Eelnimetatud väiteid tõendab asjaolu, et väärteoprotokoll koostati Tallinna sadama territooriumil (aadressil Logi tn 4/1, Tallinn) ning kaebuse esitaja laevapiletid, millele on kantud veoauto Tallinna sadamasse saabumise aeg. Kaebuse esitaja selgitab, et
lg 4 kohaselt ei käsitleta sama seaduse tähenduses liiklusena liikumist ja paiknemist teel, mis on suletud liikluseks võistluste ja massiürituste läbiviimiseks, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti korraldusel või teehoiu või muul sellisel eesmärgil. „Tallinna sadamate piiripunktide töökorralduse eeskirjade kehtestamine “ lisa 6 Rahvusvaheliseks Liikluseks Avatud Piiripunkti Tallinna - 11 piiripunkti Töökorralduse Eeskirja punkti 2.2 kohaselt on maismaal piiripunkti territooriumiks üldjuhul sadama kaidega piirnev aiaga piiratud ala. Kuivõrd väärteoprotokoll koostati aadressil Logi tn 4/1, viibis kaebuse esitaja veoautoga piiripunkti territooriumil, mille puhul on tegemist suletud alaga, kus liikumist ja viibimist reguleerib sadama pidaja poolt kehtestatud sadamaalale sissepääsu ja seal viibimise kord. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et kuna veoauto ei osalenud liikluses, on antud juhul põhjendamatu kohtuvälise menetleja poolt viidatud Liiklusseaduse sätete kohaldamine ning seega on kohtuväline menetleja ebaõigesti tuvastanud väärtegude toimepanemise kaebuse esitaja poolt. Lisaks eelnevale selgitab kaebuse esitaja, et
lg 74 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Kuivõrd kaebuse esitajal ei olnud võimalik veoautoga välisriigis viibides läbida tehnonõuetele vastavuse kontrolli, alustas kaebuse esitaja kohe pärast Eesti Vabariiki saabumist teekonda lähimasse tehnoülevaatuspunkti. Veoautol ei esinenud ohtlikku riket ega 2 puudust ning Tallinna sadamale lähim tehnoülevaatuspunkt asub Väike-Paala 10, Tallinn, mis asub umbes 15 minuti kaugusel Tallinna sadamast. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on meelevaldselt eiranud fakti, et tegemist oli erandolukorraga. Kohtuväline menetleja peab objektiivselt arvestama, et kaebuse esitajalt ei olnud võimalik mõistlikult eeldada tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimist mõne minuti kaugusel Tallinna Sadamast. Eeltoodut arvesse võttes on antud juhul karistuse määramine kontrolli mitteläbimise tõttu põhjendamatu. Majandus- ja taristuministri 09.10.2017. aasta määrus nr 52 „Nõuded sõidumeerikule ja selle paigaldamisele ning sõidumeeriku kontrollimise tingimused ja kord“ § 3 lg 1 kohaselt võib sõidumeeriku ja paigaldustahvli paigaldamist, sõidumeeriku ja selle osade plommimist ning kontrolli teostada liiklusseaduse § 1311 lõikes 1 nimetatud ettevõtja.
lg 1 kohaselt võib sõidumeerikuid paigaldada, remontida või kontrollida ainult äriregistrisse kantud ettevõtja, kes on mõõteseaduse alusel pädevaks mõõtjaks tunnistatud ja registreeritud Transpordiametis. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja oli veoautoga naasnud äsja Soome Vabariigist, ei olnud tal võimalik varasem sõidumeeriku kontrolli läbimine ning kaebuse esitajalt ei saa mõistlikult eeldada kontrollitud sõidumeeriku olemasolu vahetult pärast riiki saabumist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et talle oleks pidanud andma võimaluse kontrolli teostamiseks pädeva ettevõtja juures ning kaebuse esitaja ei ole toime pannud
Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et nii veoauto tehnonõuetele vastavuse kontroll kui sõidumeeriku kontroll on teostatud juba samal, väärteoprotokolli koostamise päeval (26.05.2022.a). Kaebuse esitaja hoolas käitumine kinnitab tema siiraid kavatsusi ja tõendab tema eesmärki viia veoauto asjakohaste regulatsioonidega kooskõlla kohe pärast Eestisse saabumist. Kaebuse esitaja võimaldas kohtuvälisele menetlejale tutvumiseks salvestuslehele, millele oli ekslikult kandnud väärteoprotokolli koostamise päevale eelneva päeva. Inimliku eksimuse tõttu oli salvestuslehele kantud puhkuseperioodi viimase dateeringuna 25.05.22.a kell 07.00, kuid kaebuse esitaja tegelik soov oli puhkuselehele märkida 26.05.2022.a kell 07.00, mis kajastas ka tegelikku olukorda. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuvälisel menetlejal on võimalik loogiliselt järeldada, et kaebuse esitaja on teinud vea ning antud juhul oli eksimus ilmne. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohene karistuse määramine on antud olukorras põhjendamatult karm meede. Väärtegude puhul on kohtuvälisel menetlejal õigus kohaldada ka alternatiivseid norme olukorra lahendamiseks ning VTMS § 31 lg 2 kohaselt ei pea vähetähtsa väärteo korral ei pea väärteomenetlust alustama ja võib piirduda väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega. Kaebuse esitaja leiab, et suuline hoiatus oleks antud juhul asjakohane. Kaebuse esitaja märgib täiendavalt, et kui kohus leiab, et kaebuse esitaja on toime pannud kirjeldatud väärteo(d), tuleks karistuse määramisel arvestada, et kohtuväline menetleja ei ole analüüsinud, kas kõnealuses olukorras oleks olnud muud võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kaebuse esitaja leiab, et kuivõrd teda ei ole varasemalt samade väärtegude eest karistatud, ei ole põhjendatud rahalise karistuse määramine ning kaebuse esitaja leiab, et piisavaks mõjutusvahendiks oleks suuline hoiatus. Kokkuvõtvalt palub kaebaja kohtul tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 14.06.2022.a otsuse väärteoasjas nr 2303,22,000213 täies ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. G.K-le heidetakse ette, et ta juhtis üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautot, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Samuti heidetakse G.K-le 3 ette, et ta juhtis mootorsõidukit, millel oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll, kuna viimane kontroll oli teostatud 04.07.2019.a. Lisaks heidetakse G.K-le ette ka seda, et ta juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 25.05.2022.a kell 07:00 kuni 25.05.2022.a kell 23:59 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.
lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga.
lg 2 näeb ette vastutuse tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest, kui see pandi toime bussiga, üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga või bussist või üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautost koosneva autorongiga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 3 punkt 1 sätestab, et sõidumeerikud paigaldatakse liikmesriigis registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele kohaldatakse määrust (EÜ) nr 561/2006 ning neid kasutatakse nimetatud sõidukites.
lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi. Sama sätte lõike 3 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 3 punkt a sätestab, et kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud (muu töö, valmisoleku aeg, vaheajad või puhkus) kui sõiduk on varustatud analoogsõidumeerikuga, kanda salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Tunnistaja A. V. andis 14.12.2022.a kohtuistungil järgmisi ütlusi. Ta töötas väärteootsuses nimetatud ajal Tallinna Lennujaama piiripunktis dokumendi eksperdina ja osales politseireidil, mis viidi läbi Põhja prefektuuris Tallinna Reisisadamas A ja D Terminalis. Politseireidist võttis osa palju üksuseid, nad kontrollisid laevadelt maha tulevaid sõidukeid, ei olnud lauskontroll, oli pisteline kontroll. Kontrollimiseks peatati kollase kabiiniga Scania. Kabiinis oli mitu isikut, 4 autojuht ja kaasreisijad. Nad kontrollisid dokumente, kaasreisijatel olid dokumentidega kõik korras, EV kodanikud. Kuna registreerimistunnistuse järgi ei olnud sõidukil tehtud tehniline ülevaatus, siis pandi sõiduk kõrvale. Kui sai suurem mass sõidukeid läbi, siis nad kontrollisid sõidukit tagant, tegid lahti aparelli, autojuhil oli probleeme aparelli avamisega. Juht isegi väitis seda, et tema sõiduki tehniline ülevaatus tänu sellele ei olegi tehtud, kuna seda ei saa lahti. Nad said selle lahti, autojuht tegi selle lahti. Seal autos oli sees mingi ehitusmaterjal. Andmebaaside järgi selgus, et sõidukil ei ole läbitud tehniline ülevaatus, siis piilaritel oli sõidumeerikute taatlus tegemata, s.o 2019.a oli taadeldud. Juht esitas ID-kaardi, juhiloa, kutsetunnistuse ja registreerimistunnistuse. Esitas ka 2 sõidumeeriku ketast, mis olid käsitsi täidetud, üks punane ja teine must. Kuna tunnistaja on dokumendiekspert, töötab Tallinna Lennujaamas, siis pöördus ta pädeva ametniku poole, kes on varem töötanud liikluspolitseis, kes töötab ka praegu politseis, kellel oli rohkem pädevust antud küsimuses ja andis talle kontrollimiseks üle need materjalid. See oli 6 kuud tagasi. Kontrollitav laev tuli Soomest. Sõiduki andis tunnistaja täiendavaks kontrolliks U. V.le. Tunnistaja ei mäleta, miks juht ainult 2 sõidumeeriku ketast esitas. Tunnistaja sõnul oli hetk, kus juht üritas aparelli lahti teha, tal tekkisid raskused, tunnistaja arust aparell ei olnud lõpuni kinni ja juhil võttis aega selle lahti tegemine. Tunnistaja ei oska öelda, mis sorti ehitusmaterjal sõidukis oli, kuid mäletab, et midagi oli, kuid see ei olnud oluline, sest seal ei olnud keelatud kaupa. Juht väitis, et toob ehitusmaterjali enda jaoks. Tunnistaja ei mäleta, mis juhtus peale seda, kui ta oli sõiduki täiendavaks kontrolliks andnud V.le, kuna seal oli ka palju teisi juhtumeid. Tunnistaja teada V. vaatas tunduvalt hoolikamalt seda sõidukit üle, kuna ta on antud valdkonna pädevam spetsialist, ta on 5 -aastat liikluspolitseis töötanud. Tol päeval sadamas piirikontrolli ei teostatud, oli Schengeni konventsiooni meede, kontrolliti valikuliselt sõidukeid, terminalis reisijaid. Tunnistaja oli isik, kes tegi esimese toimingu ja kontrollis dokumente. Kontroll toimus Logi 4/1 tolliruumide juures, kuskil 50-60 m, 70 m lähedal. Sõiduk sõitis sadama territooriumilt välja, läbis sadama territooriumi väravad ja põhimõtteliselt sõitis kekslinna suunas. Sõiduk sõitis välja A terminalist. Kui autod tulevad laevalt maha, siis nad sõidavad sadama territooriumilt välja väravast ja kontroll toimus nende väravate taga. Kontroll toimus seal, kus on tolliruumid. Kohtuväline menetleja näitas kohtuistungil tunnistajale ka GoogleMaps kaarti ning tunnistaja näitas kaardil Vanasadama kruiisiala alla. Kaitsja küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et sõiduk liikus ringteele ja sõiduk peeti kinni väikses taskus, tasku alguses. Tunnistaja näitas, kus nende auto oli pargitud ja kus kaebuse esitajaga tegeleti. Tunnistaja selgitas, et kui pildi järgi vaadata, siis sõiduk sõitis allpool seda aeda paremale. Tunnistaja ei mäleta, kas kontrollitava juhi autot eraldas ülejäänud linna liiklusest veel mingi aed, tõkkepuu või takistus. Tunnistaja ei näinud, kas sõiduk tuli laevalt. Aga sõiduk tuli tõenäoliselt sadama territooriumilt, sest seal teisi teid ei ole, mujalt sisse kui sadamast ei saa. Seda, kui auto tuli laevalt maha, tunnistaja ei näinud. Tunnistaja nägi ainult liikuvat sõidukit, mis peatati kontrollimiseks. Tunnistaja ei mäleta, kas sõidukil lubati pärast rikkumist edasi sõita. Kaebuse esitaja G.K andis 14.12.2022.a toimunud kohtuistungil järgmisi ütlusi. Veoauto on ettevõtte enda tarbeks, ainult oma vedudeks, kuna transpordi litsentsi ettevõttel ei ole. Auto kuulub OÜ-le Headco. Kaebuse esitaja on selle ettevõtte juhataja. Auto läks Soome 2020.a lõpus, seisis Soomes, kuna vajadust kasutada ei olnud. Mingi hetk oli autol tagasilla defekt, siis sai seda remonditud. Sellega läks kaua aega ning selleks ajaks oli ülevaatus ja meeriku taatlemise aeg läbi saanud. Põhjus, miks kaebuse esitaja selle autoga Eestisse sõitis, oligi see, et taadelda sõidumeerik, teha ülevaatus. Kaebuse esitaja oli ise koos autoga enne seda Soomes. Kaebuse esitaja oli ka roolis. Ta sõitis laevalt maha ja enne kui sadama territooriumilt välja sai, need kolm hoonet, mis seal on, millest üks võimalikult tollihoone on, väravad ja tõkkepuud ees. Enne seda 60 m - 70 m peatati kinni, kontrolliti dokumente. Öeldi, et ei ole kehtivat ülevaatust. Kaebuse esitaja vastas, et ta teab ja sellepärast siia tuligi. Siis öeldi, et sõidumeerik ei ole 5 taadeldud ning ka sellele vastas kaebuse esitaja, et ta teab ja sellepärast siia tuligi. Siis avaldas see inimene arvamust, et ta olevat kuulnud, et Soomes saab ka sõidumeerikut taadelda. Kaebuse esitaja sõnul see päris nii ei ole. Vastavalt seadusele on taatlemise õigus ainult Eesti Vabariigis registreeritud äriühingutel taadelda Eesti Vabariigis registris olevate sõidukite sõidumeerikuid. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei ole võimalik Soomes Eesti sõidukile ka tehnonõuetele vastavuse kontrolli teha. Kaebuse esitaja ei ole selle kohta uurimiseks vajadust tundnud, kuna on seda Eestis teinud ja kuna liiklusseadus ütleb, et ta võib sõita lähimasse ülevaatuspunkti selle autoga, siis ta ei näinud mingit probleemi. Kui kohus küsis, kas Soomes siis ei kontrollita tehnonõuetele vastavust kui ringi sõidetakse seal selle autoga, vastas kaebuse esitaja, et see, mismoodi tema sinna sadamasse tuli, kas lükkas seda ees või vedas järgi, või tõi treileriga, on hoopis eraldi küsimus. Kui kohus küsis, kas kaebuse esitaja siis vedas seda järgi või lükkas ees, siis vastas kaebuse esitaja, et ei kumbagi, ta sõitis sellega. Kaebuse esitaja selgitas veel, et tal paluti esitada sõidumeeriku ketas, kuna ta selle autoga ei olnud sõitnud peaaegu et aasta, siis oli tal vormistatud puhkuse leht ja sama päeva sõidumeeriku ketas. Kahetsusväärselt juhtus selline lugu, et reedel, kui ta puhkuselehte vormistas, siis kirjutas ta kogemata, et puhkus lõppes, just neljapäeval vormistas seda lehte endale. Tal läksid päevad sassi, eksis kuupäevaga. Hommikul, kui autosse istus, siis täitis ära sõidumeeriku, pani selle sisse, see hakkas kella 07.00 lugema. Kaebuse esitaja selgitas, et see oli inimlik eksitus. Seda võib kinnitada ka see, et puhkuse lehel on 2 allkirja, juhi ja auto või ettevõtte omaniku esindaja allkiri, mis on siis üks ja seesama isik. Kaebuse esitajal ei olnud mingit põhjust proovida sinna midagi valesti kirjutada. Kuna 2 aasta jooksul on see auto sõitnud ainult 1800 km, kaebuse esitaja võttis välja ka MNTA taustakontrolli, siis on see puhas inimlik eksitus. Kaitsja küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et teda ei kõrvaldatud liiklusest koos sõidukiga, ta võis edasi sõita. Sõiduk läbis sõidukimeeriku taatluse puhtalt samal päeval, s.o 26.-ndal pealelõunasel ajal. Sõiduk läbis samal päeval ka tehnilise ülevaatuse, märkus tehti ainult ühe tule kohta, aga see ei olnud oluline. Kaebuse esitaja sai aru, et teda kontrolliks peatades oli tal veel sadama territooriumil, kuna väravateni oli veel 60-70 m ja ta oli aiaga piiratud alal. Kaebuse esitaja sõnul kavatses ta sõita lähimasse tehnoülevaatuse punkti. Algselt plaanis ta sõita Väike-Paala 10, kuid kuna talle oli trahv juba tehtud ja määratud, siis otsustas ta, et tal on mõistlikum minna kohta, mida ta tunneb ja teab ning sõitis siis Pärnusse välja. Sõidumeerik taadeldi vanas bussipargis, ülevaatus tehti vanas autobaasis Pärnus. Soomes on kaebuse esitaja käinud ühtepuhku 16 aastat, ta ei mäleta täpselt, millal enne rikkumist ta Soome läks, aga see võis olla 2-3 nädalat enne. Scania sai Soome viidud kas 2020.a lõpp või 2021.a algus. Scania viibis Soomes remondis HV-Kone OY Viinikankaari 2, Vantaa linnas. Kaebuse esitaja sõnul kaubaruumis ehitusmaterjali ei olnud. Broneeringu tegi kaebuse esitaja ise. Broneeringul maksis kauba eest, sest peal olid tema isiklikud asjad, tööriistad ja ehitusmaterjali seal peal ei olnud. Kaebuse esitaja ei oska peast öelda, aga broneeringus võis olla registreeritud 2 tonni kaupa. Kaebuse esitaja sõnul on tunnistaja teinud meelevaldse käsitluse asjadest, mis on ehitusmaterjal ja mis ei ole. Kaebuse esitaja alustas 26.-ndal sõitu Sammonmäelt, Puusepäntie 11, Tuusula. See on 18 km kaugusel. Kaebuse esitaja reisis Scania asukohta autoga, pakibussiga, tal on autosid Soomes rohkem kui 5. Kaebuse esitaja ei mäleta, et sadama territooriumil oleks olnud teisi tõkkepuid ja peavärava tõkkepuid nägi ta 60 m kaugusel. Sõiduki Scaniaga on kaebuse esitaja ajaliselt kokku sõitnud nädal aega, kahe aasta jooksul 1800 km. Vähe on sõitnud, sest pole vaja olnud. See auto ongi selle jaoks, et kui on midagi vaja viia omi asju, siis on ta olemas, ei pea kuskilt hakkama otsima, rentima, tellima. Kaebuse esitaja kinnitas, et kui ta selle autoga sõidab, siis tal peab olema sõidumeerik ja tehtud ülevaatus. Auto asub praegu ettevõtte asukohas Pärnus, Eametsa külas, Allika tee 4. Mootorsõiduki Scania P94 DB4X2NB 260 registreerimisnumbriga xxxx 01.06.2022.a seisuga esitatud taustakontrolli andmed tõendavad, et mootorsõidukil oli kontrollimise hetkel 6 teostamata korraline tehnoülevaatus (tehnoülevaatus oli kehtiv kuni 30.11.2021.a). Tehnoülevaatuse andmed tõendavad ka, et mootorsõidukile teostati 26.05.2022.a korraline tehnoülevaatus ülevaatuspunktis Tehnilise Ülevaatuse OÜ, mille tulemusena tunnistati mootorsõiduk tehniliselt korras olevaks. Ülevaatuse tulemusena tuvastati üksnes väheoluline viga seoses vasaku alumise kaugtulega. Mootorsõiduki taustakontrolli andmetest selgub lisaks, et 10.05.2022.a on toimunud mootorsõiduki omanikuvahetus, mille kohta kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et mootorsõiduk vormistati siis Headco OÜ nimele, kuna mootorsõiduk osteti OÜ Saliselt 1 aasta ja 6 kuu pikkuse liisinguga. Seega, 26.05.2022.a kui politsei pidas G.K kinni, oli tema poolt juhitud mootorsõidukil tehnonõuetele vastavuse kontroll läbimata. Kohtule esitatud transpordiameti liiklusregistri väljavõte 26.07.2022.a seisuga tõendab, et G.K on kehtiv juhiluba. Väärteomaterjalides on lisaks ka fotod G.K ID-kaardist, kutsetunnistusest ja juhiloast. Samuti on tehtud koopia sõidumeeriku kettast kuupäevaga 26.05.2022.a (must ja punane pool) ning registreerimistunnistusest. Tunnistaja ülekuulamise protokollile lisatud 26.05.2022.a fotod mootorsõidukist tõendavad, et politsei poolt peeti kontrolliks kinni mootorsõiduk Scania 94D 260 registreerimisnumbriga xxxx. Foto vaatest mootorsõiduki B-piilaril olevale meeriku kontrollkleebisele tõendab, et mootorsõiduki sõidumeerikule teostati viimati kontroll Sõidumeerik OÜ aadressiga Karja 72, Pärnu poolt 04.07.2019.a. Seega G.K poolt juhitud mootorsõiduki kinnipidamise hetkel, s.o 26.05.2022.a, oli mootorsõidukil läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll. Ingliskeelne puhkuseleht tõendab, et Headco OÜ juht G.K oli puhkusel 22.04.2022.a kell 17:00 kuni 25.05.2022.a kell 07.00. Dokument on allkirjastatud Helsingis 25.05.2022.a G.K poolt. Vormistamata oli seega dokument ajavahemiku 25.05.2022.a kell 07.00 kuni 25.05.2022.a kella 23:59 kohta. Teel veose- või sõitjatevedu tegeva sõiduki dokumentide, massi, teljekoormuse, mõõtmete, veoauto teekasutustasu ning juhi sõidu- ja puhkeaja nõuete kontrollkaart nr sp-2022-02151/1 tõendab, et 26.05.2022.a kell 11:40 kontrolliti aadressil Logi 4/1, Tallinn, Harju maakond mootorsõidukit Scania P94 DB4X2NB 260 registreerimisnumbriga xxxx. Dokumendis on veo liigiks märgitud veosevedu. Kontrollimisel tuvastati, et mootorsõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll ning sõidumeeriku kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 25.05.2022.a kell 07:00 kuni 25.05.2022.a kell 23:59 perioodi kohta. Kontrolli tulemusena alustati G.K suhtes väärteo üldmenetlust. Kontrolli teostas U. V., PPA Põhja prefektuuri juhtivpiiriametnik. Karistusregistri andmete väljatrükk 26.07.2022.a seisuga tõendab, et G.K puuduvad kehtivad karistused. Kaebusele lisatud laevapiletid tõendavad, et Headco OÜ on 23.05.2022.a kell 07:26 teinud broneeringu kinnituse mootorsõidukiga registreerimisnumbriga xxxx 26.05.2022.a Soome Vabariigist Eestisse sõitmiseks. Broneeringu kinnituselt nähtub ka, et tasutud on kauba eest. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et need laevapiletid küll tõendavad asjaolu, et kaebuse esitaja saabus väärteoprotokolli koostamise hetkel mootorsõidukiga Soome Vabariigist Tallinna sadamasse, kuid ei tõenda asjaolu, et mootorsõiduk viibis sellele eelnevalt Soome Vabariigis pikemat aega remondis. Kohtule ei ole lisaks kaebuse esitaja enda ütlustele esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et mootorsõiduk oleks pikemat aega Soome Vabariigis remondis viibinud. 7 Kaebuse esitaja on kaebuse punktis 3 viidanud asjaolule, et k uivõrd väärteoprotokoll koostati aadressil Logi tn 4/1, siis viibis kaebuse esitaja veoautoga piiripunkti territooriumil, mille puhul on tegemist suletud alaga, kus liikumist ja viibimist reguleerib sadama pidaja poolt kehtestatud sadamaalale sissepääsu ja seal viibimise kord, mistõttu veoauto ei osalenud liikluses ning on põhjendamatu liiklusseaduse sätete kohaldamine kohtuvälise menetleja poolt. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kaebuse esitaja poolt viidatud
lg 4 kohaselt ei käsitleta liiklusseaduses liiklusena liikumist ja paiknemist teel, mis on suletud liikluseks võistluste ja massiürituste läbiviimiseks, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti korraldusel või teehoiu või muul sellisel eesmärgil. Lisaks on kaebuse esitaja viidanud „Tallinna sadamate piiripunktide töökorralduse eeskirjade kehtestamine “ lisa 6 Rahvusvaheliseks Liikluseks Avatud Piiripunkti Tallinna - 11 piiripunkti Töökorralduse Eeskirja punktile 2.2, mille kohaselt on maismaal piiripunkti territooriumiks üldjuhul sadama kaidega piirnev aiaga piiratud ala. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kaebuse esitaja on segamini ajanud mõisted „liikluseks suletud“ ja „piiratud ala“. Riigikohus on selgitanud, et
sätestab Eesti liiklusnõuete kehtivusala mitte funktsionaalselt – kõikjal, ku s toimub liiklus -, vaid tee mõiste kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09. detsembri 2011.a otsus asjas nr 3-1-1-101-11 p 7.1).
p 81 kohaselt on tee alakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Seega Tallinna sadama kaide vahetus lähedusse jäävate alade puhul, mis on aia ja tõkkepuudega piiratud teed ning on ettenähtud sõidukite liikumiseks laevale ja laevalt maha, ei ole tegemist suletud alaga
Mis puutub aga kaebuse esitaja väitesse, et ta asus piiripunkti territooriumil, siis riigipiiri seaduse (RiPS) § 10 lg 1 kohaselt on piiripunkt rahvusvaheliseks liikluseks avatud maanteelõigu või veekogu, raudtee- või lennujaama, jõe-, järve- või meresadama ehitise ja territooriumi piiratud ja tähistatud osa, kus toimub piirikontroll. Kuivõrd tunnistaja A. V. andis kohtuistungil ütlusi, et väärteoprotokollis kirjeldatud ajal, s.o 26.05.2022.a sadamas piirikontrolli ei teostatud, oli üksnes Schengeni konventsiooni meede ja kontrolliti valikuliselt sõidukeid ja terminalis reisijaid, st lauskontrolli ei olnud, siis ei ole kaebuse esitaja väited asjakohased. Seega tollel päeval teostati küll Soome Vabariigist saabunud sõidukitele pistelist kontrolli, kuid selle kontrolli puhul ei olnud tegemist piirikontrolliga ning seesugust kontrolli teostamist ei saa pidada piirikontrolliks ka ainuüksi seetõttu, et üks liiklusjärelevalvet teostavatest ametnikest oli juhtumisi piiriametnik. Vaidlust ei ole ka selles, et nii Eesti kui Soome on mõlemad Schengeni viisaruumis, nende riikide vahel toimub inimeste ja kauba vaba liikumine. Sõiduki Scania P94 DB4X2NB 260 registreerimisnumbriga xxxx tehnoülevaatuse kontrollkaart tõendab, et sõiduk läbis 26.05.2022.a kell 15:54 Riia mnt 233a, Pärnu tehnoülevaatuse, mille käigus tuvastati üksnes üks väheoluline rike ja puudus seonduvalt vasaku alumise kaugtulega. Sõiduk tunnistati korralise ülevaatuse käigus tehniliselt korras olevaks. Sõidumeeriku kontrolli protokoll nr 1790 tõendab, et 26.05.2022.a teostas kaebuse esitaja ka Sõidumeerik OÜ-s aadressil Karja 72, Pärnu sõidumeeriku kontrolli. Need kaebusele lisatud tõendid tõendavad seega, et kuigi kaebuses on välja toodud, et Tallinna sadamale lähim tehnoülevaatuspunkt asub Väike-Paala 10, Tallinn ja kaebuse esitaja tõi ka kohtuistungil välja, et algselt oli plaan mootorsõidukile tehnoülevaatus teostada just lähimas tehnoülevaatuspunktis, siis tegelikkuses seda ei tehtud ja tehnoülevaatus läbiti Tallinna asemel hoopis Pärnus. Kuigi kaebuse esitaja selgitas seda sellega, et kuna ta sai trahvi juba kätte, siis leidis ta, et tal on mõistlikum tehnoülevaatus teha kohas, mida ta tunneb ja teab, siis seab see kahtluse alla selle, kas kaebuse esitajal algselt üldse oli plaanis minna lähimasse ülevaatuspunkti. Seda enam, et kõik viimased tehnoülevaatused on kaebuse esitaja mootorsõiduki taustakontrolli andmete kohaselt teostanud just nimelt Pärnus asuvas tehnoülevaatuspunktis Tehnilise Ülevaatuse OÜ, kus ta teostas ka 8 viimase 26.05.2022.a ülevaatuse. Ka sõidumeeriku kontrolli teostas kaebuse esitaja tõendite kohaselt samal päeval Pärnus, kuigi kohtuvälise menetleja poolt esitatud sõidumeerikute kontrollijate nimekiri Transpordiameti kodulehelt tõendab, et sõidumeerikute kontrollimiseks on Harjumaal mitmeid kontrollpunkte. Lisaks on kohtuväline menetleja öelnud, et temale teadolevalt pakuvad ettevõtted Digimeerik OÜ, Sõidumeerik OÜ ja Parkli ka teenust kohapeale sõidumeerikulte kontrollima tulemiseks. Lisaks sellele ei ole kaebuse esitaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks Väike-Paala 10 tehnoülevaatuseks mingi broneering tehtud. Ei saa eeldada, et sel päeval oleks ilma aega eelnevalt broneerimata saanud tehnoülevaatust üldse tehagi. Selles osas, et puhkuselehel oli märkimata kanne perioodi 25.05.2022.a kell 07:00 kuni 25.05.2022.a kell 23:59 kohta nõustub kohus kaebuse esitajaga, et tegemist võis olla inimliku eksitusega. Küll aga ei muuda see asjaolu, et juhil on kohustus kontrollida kõiki kuupäevi, mis dokumentidele kantakse, enne sõitma asumist. Seda enam, et kaebuse esitaja on märkinud, et selle mootorsõidukiga sõideti harva, seega oleks ta pidanud seda hoolikamalt kõik dokumendid enne sõitma asumist üle kontrollima, et vältida selliste eksituste juhtumist. Väärteoasjas on seega üheselt tõendamist leidnud, et G.K juhtis üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautot, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Samuti on tõendamist leidnud, et G.K juhtis mootorsõidukit, millel oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll. Samuti on tõendamist leidnud, et G.K juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 25.05.2022.a kell 07:00 kuni 25.05.2022.a kell 23:59 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Kohtu hinnangul on G.K
lg 2 ja
S § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. G.K oli teadlik sellest, et mootorsõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ja et mootorsõiduki sõidumeerik on taatlemata, kuid asus sellest hoolimata mootorsõidukiga sõitma. G.K oli teadlik, et sellise mootorsõidukiga sõitma asumine ei ole lubatud ning selliselt käitudes paneb ta toime väärteo. Kuigi tehnoülevaatuse läbimata sõidukiga on lubatud sõita lähimasse tehnoülevaatusepunkti, siis ei ole G.K kohtule veenvalt tõendanud, et tal selline plaan ka tõepoolest oli. Pigem on kohus veendunud, et G.K oligi algusest peale plaan sõita Pärnus asuvasse tehnoülevaatuspunkti, kus ta on teostanud mootorsõidukile ka viimased tehnoülevaatused, lootuses, et ta sellise teguviisiga politseile vahele ei jää. Nagu kohtuvälise menetleja poolt välja toodi, siis oleks G.K olnud võimalus kasutada ka teenust, mis oleks tulnud ja tema mootorsõidukile teostanud sadama territooriumil, s.o enne liiklusesse minemist, 1 sõidumeeriku taatlemise, kuid G.K seda võimalust ei kasutanud.
S § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuigi võib nõustuda, et G.K jättis puhkuselehele ühe päeva ekslikult puhkusena märkimata, s.o eksis kuupäevaga, siis on tegemist asjaoluga, mida ta oleks pidanud märkama, kui oleks dokumentide täitmisesse hoolikamalt suhtunud. G.K tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. G.K on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega on G.K teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus on seisukohal, et G.K on toime pannud temale etteheidetavad väärteod
lg 2,
lg 1 ja
9
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
Kuivõrd G.K on
lg 2,
lg 1 ja
S § 63 lg 1 kohaselt karistuse määramine
Kohtuvälise menetleja otsusega on G.K-le
lg 2 järgi karistuseks mõistetud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ehk karistus on mõistetud sanktsiooni keskmises määras. Arvestades, et G.K puuduvad kehtivad karistused, siis on kohtu hinnangul temale karistuse mõistmine sanktsiooni keskmises määras põhjendatud. G.K karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. G.K-le karistuse mõistmine sanktsiooni keskmises määras on karistus, miks võiks kohtu arvates avaldada mõju järgmistest rikkumistest hoidumiseks ning olemaks hoolikam mootorsõidukile kehtestatud nõuete järgimisel. Seega kohus leiab, et G.K-le mõistetud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. G.K-le mõistetud karistus on proportsionaalne tema süü suurusega ning täidab karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Viimaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja , s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on G.K karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmata ja G.K kaebuse rahuldamata, siis jäävad ka tekkinud menetluskulud G.K enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.