Obsah (6)

§ 367§ 326§ 322§ 172§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juulil 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-8670 Kohtuasi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteriühistu avaldu

§ 367

alusel alates 01.06.2024.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni; menetluskulud 297 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu).

1. Kohus saatis puudutatud isikule materjalid e-posti aadressil XXX ning aadressil „XXX“, materjalid olid tagastatud põhjusel „ei viibinud kohal“. Materjalid jäeti kostja postkasti 25.06.2024.a. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Puudutatud isik kohtule kirjalikku vastust ega vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus rahuldab avalduse.
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. 2

1. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et S. K.i korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. S. K. on Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteri nr X (registriosa number XXX) omanik (dtl 14-15) ning Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteriühistu liige (KÜ põhikirja p 12; dtl 8-13).
2. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva KrtsS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).
3. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud tõendi korteriomaniku võla kujunemise kohta (dtl 16; andmed võla kujunemise ja laekumiste kohta ajavahemikus 30.06.202227.05.2024); veemõõturi näidud 8dtl 17); korteriomanikul esitatud arved (dtl 18-40); korteriühistu põhikirja (dtl 8-13); korteriomanikule esitatud arved (dtl 14-15). Avaldaja esitatu kohaselt on puudutatud isikule esitatud perioodil juuni 2022-aprill 2024 arveid kokku koos viivistega 1850,37 eurot. Korteriomaniku võlg seisuga 31.05.2024.a. on 1783,47 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 66,90 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomaniku vastu. Lisaks põhivõlale 1783,47 eurot ja seisuga 31.05.2024.a. sissenõutavaks muutunud viivisele 66,90 eurot nõuab avaldaja korteriomanikult viivist

§ 367

alusel alates 01.06.2024 kuni põhinõude (s.o 1783,47 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 8. Kohus toimetas materjalid puudutatud isikule kätte postkasti panekuga. 3 Vastavalt

§ 326

kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja eluruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. Kättetoimetamine § 326 lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda

§ 322

lõike 1 või § 323 kohaselt.

§ 326

lg 1 nimetatud juhul märgitakse kättetoimetatava saadetise ümbrikule kättetoimetamise kuupäev. Avaldus lisadega on jäetud korteriomanikule postkasti 25.06.2024.a.

1. S. K. ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks tal kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud ning rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt

§ 172lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 244 eurot, kokku 297 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (

§ 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.

Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 297 eurot. 11. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4