MS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Jevgeni Kulikov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Leelo Viil taotlus Jevgeni Kulikovile riigi õigusabi osutamise eest tasu 131,76 eurot. Välja mõista Jevgeni Kulikovilt kriminaalmenetluse kulud 131,76 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Jevgeni Kulikovil tasuda kaitsjatasu ositi 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700008459 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 19.06.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Kulikovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jevgeni Kulikov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 14.02.2019.a otsusega
lg 2 p 4, 5 järgi ning karistati 2 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega.
Kulikovile Viru Maakohtu 4.12.2018 otsusega mõistetud 4 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat ja 6 kuud vangistust.
Kulikovi eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 06.12.2018 ja lõpp 02.06.
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jevgeni Kulikovil on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 4. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Jevgeni Kulikovil on vabanemisel olemas elukoht ema juures Narvas ning garanteeritud töökoht xxx. Viru Maakohtu 14.02.2019 otsusega oli Jevgeni Kulikov süüdi mõistetud avalikult vägivallata toime pandud varguses isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja väljapressimise. Selle eest mõisteti karistus – 2 aastat 10 kuud, millele liideti
lg 1 alusel Viru Maakohtu 04.12.2018 otsusega mõistetud 4 aastat 6 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.
04.12.2018 otsusega oli Jevgeni Kulikov süüdi mõistetud
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistatud 1 aasta vangistusega.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 13.12.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud - ning liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 lausel jäeti vangistus 4 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust tingimisi 5aastase katseajaga täitmisele pööramata. Viru Maakohtu 13.12.2017 otsustega oli Jevgeni Kulikov süüdi mõisetud
lg 2 p 1 järgi ja karistatud 1 aasta vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.03.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aasta 8 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust, mis jäeti 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. 3 11.03.2104 otsusega oli Jevgeni Kulikov süüdi mõistetud
Seega kannab Jevgeni Kulikov käesoleval ajal kõigi 4 kehtiva kriminaalkaristuse liitkaristust. Kohus leiab, et Jevgeni Kulikovi vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus leiab, et arvestades Jevgeni Kulikovi kuriteo toimepanemise asjaolusid (vargused, narkootilise aine käitlemine, kelmus ja väljapressimine), karistuste rohkus, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Varasemad karistused ei ole teda positiivselt mõjutanud ning ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja tema varasem elukäik näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk keskmisest suurem. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.06.2025, ärakandmiseks on üle 9 kuu vangistuse. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu on isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamata. Selleks veendumuse annab kohtule isiku distsiplinaarkaristuste rohkus erinevate rikkumiste eest, mis näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda ta alluda kehtestatud normidele. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). 4 Samuti on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Individuaalse täitmiskava on Jevgeni Kulikov täitnud võimaluste piiril. Ta on läbinud sotaiaalprogrammi, vestlused, agressiivsuse asendamise treeningu, omandanud xxx eriala ning töötab. Toimumata on veel vabanemiseelne nõustamine. Riigikeelt on ta õppinud, kuid eksamid sooritanud negatiivsele tulemusele. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine ning distsiplinaarkaristuste rohkus. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Varasemad karistused ei ole teda mõjutanud seadusekuulekalt elama. Jevgeni Kulikovi suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Kuna isiku suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole kunagi olnud motivaatoriks asuda elama seadusekuulekalt, ei maanda need ka praegusel ajal sellisel määral uute kuritegude toimepanemise riski, mis kaaluks üle Jevgeni Kulikovist tuleneva ohu. Jevgeni Kulikovi puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kohus ei näe põhjust vabastada ta vangistusest enne tähtaega ja määrata kriminaalhooldusele. Seda enam, et varasemalt on ta kriminaalhoolduse ajal toime pannud uue kuriteo. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimusel elektroonilise valve alla, kuna isik ise on nõus ka sellega. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. 5 Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Jevgeni Kulikovi vabastamisega temale Viru Maakohtu 14.02.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.