Obsah (5)

§ 637§ 405§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-141563 Kohtuasi Rendin

) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kui hageja oleks kutsunud kostja korteri ülevaatusele, oleks see võib-olla aidanud kohtuvaidluse ära hoida. Samas nõustus kostja tekkinud kulud osaliselt hüvitama ja selles osas hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi jäi rahuldamata ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt täiendavalt välja 1082,52 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Kaebuse kohaselt on köögiseina, köögi tasapinna, aknapale, öökapivalgusti ja WC-poti prill-laua algne puudusteta seisukord tuvastatav eluruumi üleandmise akti põhjal. Akt sisaldas fotosid ja üksikasjalikke kommentaare. Kui üleandmisaktis on ruumide ja seal paikneva sisustuse seisukord piisavalt detailselt kirjeldatud, läheb tõendamiskohustus üürnikule. Kostja ei ole tõendanud, et tema ei vastuta puuduste eest.
3. Niiskuskahjustused seinal, füüsilised kahjustused köögitasapinnal, augud ja mustad triibud aknapalel, rikutud öökapilamp ning mõra prill-laual ei kuulu hariliku kulumise alla.
4. Maakohus leidis ebaõigesti, et prill-lauda kahjustasid ehitustöölised. Kuna WC-pott on igapäevaselt kasutatav, oleks selline puudus korteri elanikele kiiresti ja kergesti märgatav. Kostja ei teatanud üürileandjat puudusest ehitustööliste lahkumise järgselt ega hiljem.
5. Seadusest ei tulene, et kui puudus ei tee asja kasutuskõlbmatuks ega takista selle edasist kasutamist, siis ei pea üürnik puuduse likvideerimise kulu hüvitama.
6. Kohus mõistis kostjalt ventilatsiooniseadme filtrikomplekti eest välja 30 eurot, arusaamatuks jääb, miks 4 eurot jäi välja mõistmata.
7. Hageja möönab, et on oma eelnevates selgitustes teinud vea, viidates ekslikult köögitasapinna valgusallika puudumisele ka lambipirnide selgitustes. Kuid hageja on alati viidanud, et kadunud oli seitse pirni ja üks eri valgusallikas, ning ei ole rohkem kostjalt nõudnud. Üleandmise akti juurde lisatud fotodelt nähtub, et kõik valgustid on varustatud töötavate pirnidega. Üürilepingu üldtingimuste p 7.3.5 kohaselt kuulus üürniku kohustuste hulka ka üürisuhte ajal läbipõlenud pirnide vahetus. 5 2-23-141563 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 637lg 21 alusel menetlusse võtmata.

33.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt kahjuhüvitist summas 1154,06 eurot. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjaga.

§ 637

lg 21 kohaselt saab ringkonnakohus

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 34. Maakohus ei andnud oma otsuses luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole samastatav edasikaebamise loa andmisega

§ 637lg 2¹ tähenduses.

Tegemist on seadusest tuleneva nõude täitmisega. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).

35. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi ja apellatsioonkaebusega ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea

§ 637

lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795 p 11). 36.

§ 638

lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 37. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o hageja kanda.

Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda kostjale seisukoha esitamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. 6 2-23-141563 38. Hagejal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada

§ 150lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 7