3. Kohustada kostjat muutma töötamise registri kannet ja kandma registrisse, et poolte töölepingulise suhte lõppemise kuupäev on 26.09.2022 ja alus on
4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis
5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. 1
lg 2 alusel ning mõista tööandjalt välja töötaja kasuks hüvitis
Töövaidluskomisjoni 26.10.2022 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1356/22 rahuldati I K avaldus osaliselt: tuvastati töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; lõpetati töösuhe
lg 2 alusel 26.09.2022; kohustati Bolander OÜ-d muutma MTA töötamise registris olevat kannet ja kandma registrisse töölepingulisesuhte lõppemise kuupäev ning alus; mõisteti Bolander OÜ-lt välja I K kasuks hüvitis
lg 1 alusel summas 360 eurot (bruto) ning jäeti rahuldamata hüvitise nõue
) § 88 lg 1 p 5 alusel, märkides ülesütlemisavalduses, et töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks on asjaolu, et „töötaja on tööandja tagant varastanud ja tekitanud tööandjale nii varalist kui ka mainekahju“. 4. Hageja ei ole pannud toime vargust, pettust või muud tegu, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Seega leiab hageja, et kostja ütles töölepingu üles seadusest tuleneva aluseta ja hageja palub tuvastada 04.09.2022 töölepingu erakorralise 2
lg 2 alusel alates 26.09.2022, samuti palub hageja kohustada kohtul kostjat muutma MTA töötamise registris olevat kannet ja kandma registrisse poolte töölepingulise suhte lõppemise kuupäev, alus (töölepingulise töösuhte lõpp
Hageja palub välja mõista Bolander OÜ-lt I K kasuks hüvitis
lg 1 p 5 alusel ja kostja ei ole menetluses tõendanud, et hageja oleks pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kuna tegemist on varguse (või muu sarnase teo) etteheitega, siis põhiseaduslikust süütuse presumptsioonist tulenevalt lasub kõigi varguse (muu sarnase teo) elementide tõendamiskoormus täies ulatuses kostjal. Kostja pidi eelkõige tõendama, et hageja kandis boonuspunktid enda isiklikule ID-kaardile kliendi poolt ostu sooritamisel (pitsa ostmisel) registreerinud kliendi ostult. Seejärel pidi kostja tõendama, et kliendi ostult saadud boonuspunktid kandis hageja enda isiklikule ID-kaardile kliendi tahte vastaselt või kliendile teatamata. Seevastu ei pidanud hageja varguse (muu sarnase teo) mittetoimepanemist tõendama. Hageja ei pidanud samuti tõendama, kelle ostudelt saadud boonuspunktid kandis hageja enda isiklikule ID-kaardile. Hagi rahuldamiseks piisab hagejal üksnes tugineda varguse (muu sarnase teo) tõendamatusele kostja poolt. Põhjendamatud on kostja väited kostja vara omastamisest. Kostja ise toob välja, et hageja ostis kostja kauba hageja poolt kogutud boonuspuntide alusel. Omastamisega ei ole tegemist, kui vara üleminek toimub tehingu alusel. Põhjendamatud on kostja väited klientide vara omastamisest. Omastamisega ei ole tegemist, kui vara üleminek toimub vara omaniku tahteavalduse alusel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sai klientide boonuspunktid klientide tahte vastaselt. Asjas esitatud asjaolude kohaselt kogus hageja boonuspunte oma isiklikke või sugulaste/tuttavate ostude arvel. Hageja ei saa omastada mistahes õigusi oma isiklikke ostude pealt, sest need algusest peale kuuluvad hagejale. 3
Ja on alust tuvastada töölepingu 04.09.2022 erakorralise ülesütlemise tühisus. Asjaolust, et kassasüsteemi andmed töötajate boonuspunktide kogumise ja kasutamise kohta on kõigil (100%) kostja töötajatel sarnased, saab järeldada, et boonuspunktide kogumine oli kostja töötajatele lubatud. Eluliselt ei ole usutav, et 100% ettevõtte töötajad on reegleid rikkunud. Kostja enda poolt kehtestatud reeglite järgi võisid töötajad koguda boonuspunktid enda, töötajate sugulaste ja tuttavate, kui teatud juhtudel ka võõraste klientide eest. Kostja seisukohad
Kostja ei nõustu ka hageja nõuetega töötamise registri sissekande muutmisest kui ka
lg-st 1 tuleneva hüvitise nõudes – nõuete eeldused ei ole täidetud, kuna tööleping on kehtivalt üles öeldud. 12. Vastuseks hageja täiendavatele seisukohtadele on kostja leidnud järgnevat. Töökorralduse reeglid keelavad selgelt boonuspunktide kasutamise töötajatel. Töötajad saavad kasutada punkte ainult juhul, kui nad on ise kliendid. Mõlema töökorralduse reeglite redaktsiooni puhul, s.o 25.06.2021 ja 30.07.2022 redaktsioonid, on olnud töötajatel keeld koguda ja kasutada toodete eest boonuseid. See keeld on olnud absoluutne. 30.07.2022 töökorralduse reeglite muudatuse tingis mitte kehtiva korra muutmine, vaid töötajate pidevatele küsimustele (mis olid suunatud erandi lubamisele), ühese ja resoluutse vastuse andmine – klientide ostudelt, olenemata sellest, kas kolmandast isikust klient on sugulane, tuttav või võõras inimene, boonuste enda IDkaardile kogumine ja kasutamine on keelatud. Töökorralduse reeglid ei ole tüüptingimused, tegemist on tööandja poolt kehtestatavate (
lg 1 p 11) sisereeglitega, millega täiendatakse ja täpsustatakse töötajale seadusega antud õigusi. Tegu on enda olemuselt
§-st 17 tuleneva tööandja korralduse kirjaliku vormiga. Hageja on mõlema töökorralduse reeglite redaktsiooni mõistes töölepingut oluliselt rikkunud. Lisaks asjaolule, et töökorralduse reegleid oli faktiliselt tutvustatud kõikidele kostja töötajatele ja töökorralduse reeglid olid faktiliselt töökohas kassa kõrval kõikidele töötajatele alati kättesaadavad, on hageja TVK istungil ka ise kinnitanud töökorralduse reeglite tutvustamist. Hageja allkirjastab töölepingu ja kinnitab sellega ka töölepingu lisadega tutvumist. Hagejat teavitati töökorralduse reeglite muutmisest ja muudetud töökorralduse reeglitega tutvumise võimalusest e-kirja teel. Kokkuleppeid seoses boonuspunktide kasutamisega, mida ei ole reguleeritud töökorralduse reeglites, poolte vahel ei olnud. Poolte vahel ei olnud kokkuleppeid, mille kohaselt võib hageja koguda klientide boonuspunkte enda ID-kaardile ja seda mistahes hageja poolt 5
lg 2 alusel alates 26.09.2022, samuti palub hageja kohustada kohtul kostjat muutma MTA töötamise registris olevat kannet ja kandma registrisse poolte töölepingulise suhte lõppemise kuupäev, alus (töölepingulise töösuhte lõpp
Hageja palub välja mõista Bolander OÜ-lt I K kasuks hüvitis
Töölepingu ülesütlemine 18. Töölepingu ülesütlemisavaldus tuleb töölepingu seaduse (edaspidi
) § 95 lg 1 kohaselt esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning
lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisavaldust põhjendama.
lg 3 kohaselt ei mõjuta tööandja põhjendamiskohustuse rikkumine töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivust, kuid kohustus rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Töölepingu ülesütlemisavaldus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 kohaselt tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Pooled ei vaidle, et ülesütlemise avaldus on kätte saanud. 19.
lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. 20. Kostja peamine etteheide on hagejale on olnud kostja boonussüsteemiga manipuleerimine – kliendi boonuspunktid on hageja kandnud oma ID-kaardile. Kostja on sisustanud
lg 1 p 5 ülesütlemist sellega, et hageja on kliente petnud, tööandja tagant varastanud ja kahjustanud nii kostja mainet, kui tekitanud ohu, et frantsiisiandja võib tegevust pidada frantsiisilepingu rikkumiseks. Hageja on menetluse vältel rõhutanud, et kostja ei ole suutnud tõendada, milles on seisnenud kostjapoolne usalduse kaotud, kuna tõendatud ei ole ei varguse ega pettuse toimumist. 21. Hageja on väitnud, et talle ei ole olnud selge keeld, et klientide boonuspunkte ei või koguda oma ID-kaardile. Kostja on viidanud töökorralduse reeglitele, milles nimetatud keeld sisaldub. 25.06.2021 kinnitatud töökorralduse reeglite punktis 10.2 on sätestatud, et töötajatel on keelatud koguda ja kasutada toodete eest templi (boonuse) punkte (dtl 89). 30.07.2023 kinnitatud töökorralduse reeglites on lisatud punktis 11.2, et töötajal on keelatud kasutada ja endale koguda boonuseid nii sugulaste, tuttavate kui ka klientide eest (dtl 95). Vastuseks hageja poolt tõstatatud küsimusele töökorralduse reeglite kehtivusest leiab kohus, et need on hageja e-postile saadetud (dtl 85) ning hageja on ka töölepingu allkirjastamisel kinnitanud, et on töökorralduse reeglitega tutvunud (dtl 41, 51), siis ei saa olla kahtlust, et hageja teadis nende olemasolust ning kõik dokumendid olid hageja suhtes kehtivad. 7
lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu
Kohus leiab, et ka käesoleval juhul on nimetatud seisukoht kohaldatav. Boonuspunktide süsteemi olemuseks ei saa olla klienditeenindaja poolt klientide boonuste kokku korjamine ning nende arvelt oma tööandjalt tasuta kauba välja nõudmine. Samas vastutus boonussüsteemi toimimise eest ei saa olla pandud töötajale. Töötaja saab juhinduda boonussüsteemi kasutamisel selgepiiriliselt sätestatud reeglitest, mille osas tööandja annab üheseid vastuseid ja mille toimimist tööandja ka kontrollib. Riigikohus on selgitanud, et „töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra
Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse
lg 2 kohaselt tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.“ (16.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 12). Kohus nõustub kostjaga, et menetluse käigus on hageja seisukohad muutunud ning hageja vande all antud ütlused ning ka tunnistajate ütlused on olnud vastuolus kostja esindaja vande all antud ütlustega (dtl 421). Samas ei arva kohus siiski, et kõik välja toodu ei oleks eluliselt usutav. Kohtul on tõendite hindamisel kujunenud siseveendumus, et kostjal puudus selgepiiriline ja ühtselt mõistetav süsteem, kuidas töötajad said boonuspunkte kasutada. Töökorralduse reeglitest võib aru saada, et töötajad ei tohiks üldse koguda ja kasutada toodete eest saadud templeid. Samas on kostja siiski jaatanud töötajate õigust kasutada boonuseid isiklike ostude eest. Olukorras, kus kostja on osaliselt keelanud ning osaliselt nõustunud isikliku ostu puhul soodustuse kasutamisega, tuleb olukorda selgitada töötajatele paremini. Pole mõistlik eeldada töötajatelt keelu arusaamist olukorras, kus keeld kehtib osaliselt väiksemal määral. Analüüsides kostja töötaja J P ja hageja Compucashi kassasüsteemi andmed (dtl 335 jj, 405, 380 jj), siis mõlemad töötajad on kasutanud erinevaid maksevahendeid (eelduslikult võivad maksevahendid kuuluda klientidele, abikaasale, teistele sugulastele) boonuspunkte andvate toodete eest tasumiseks. Kuigi J P on seda tunnistanud (dtl 379), siis kohtu hinnangul on see siiski tõend, et tööandja juures ei olnud reeglid ühtselt selged. Menetluses tunnistajana ütlusi andnud I E on samuti kinnitanud, et ta kasutas oma ID-kaarti boonuste kogumiseks ka siis kui ta ise toote eest ei maksnud (dtl 429). Kostja on tõendina esitanud ka video sellest, kuidas töötajad koos kliendi boonused oma kaardile laevad (dtl 351). Tõendatud on, et praktikas oli juhtumeid, kus kolmandate isikute poolt tasutud toodete boonuspunktid võtsid töötajad endale. Kohus leiab, et tööandja juures olnud praktikat ja vastuolulisi instruktsioone saab arvestada ka töötaja hooldusmäära hindamisel, mis on alus usalduse kaotuse sisustamisel. Käesoleval juhul leiab kohus, et puudub alus sisustada usalduse kaotust lojaalsuskohustuse rikkumisega, kuna kostja ise ei ole taganud olukorda, kus boonuspunktide kasutamise süsteem oleks üheselt selge ja arusaadav. Lisaks ei ole tööandja ka oma süsteemi kontrollinud, kuidas muidu saab olla põhjendatud asjaolu, et 8
lg 1 p 3 alusel ehk töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kui tööleping on üles öeldud usalduse kaotuse tõttu, siis peab kostja samas suutma seda põhistada ja tõendada. Kostja on olnud seisukohal, et tema tõendamiskoormiseks on hageja poolt töölepingust tulenevate kohustuste rikkumine (dtl 355). Kohus leiab siiski, kui kostja soovib tugineda asjaolule, et töötaja on pannud toime varguse või pettuse, siis peab ta suutma seda tõendada. Kuigi eraõiguslikus suhtes ei peagi andma karistusõiguslikke hinnanguid, siis kostja ei ole toonud välja asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik väita, et hageja oleks midagi varastanud või oleks kedagi petnud. Samuti ei ole tõendatud frantsiisilepingu rikkumine või mainekahju. 24. Võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et töötaja oleks talle etteheidetud teo toime pannud, mistõttu ei ole põhjendatud ka töölepingu ülesütlemine. Eelneva põhjal leiab kohus, et töölepingu ülesütlemisavaldus on
Töölepingu lõpetamine 25.
lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.
lg 2 alusel lõpetab kohus või töövaidluskomisjon ülesütlemise tühisuse korral töölepingu poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine. Kohus lähtub töölepingu lõpetamise kuupäeva osas hageja taotlusest ning rahuldab selle ning lõpetab töölepingu
Töötamise registri kande muutmine 26. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 252 lg 2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima töölepingu alusel töötava isiku töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed. MKS § 255 p 3 kohaselt on kannete tegemise aluseks jõustunud kohtulahend. Kohus leiab, et tööandja peab tegema töötamise registris muudatuse, märkides töölepingu lõpetamise alusena
lg 2 ja kuupäevaks 26.09.2022.
Hageja on palunud
Seaduseandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks on jäetud töövaidlusorganile (töövaidluskomisjon, kohtud). Kohus selgitab, et
lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle 9
lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse
peatüki sätteid. Üldkogu leiab, et töövaidlusorganil on võimalik selle hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni
Lisaks on
lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega hõlmab
lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.“. Pooltel ei ole hüvitise suuruse osas olnud sisulist vaidlust. Kohus leiab, et nimetatud summa on vajalik välja mõista arvestades, et tegemist on ½ kostja ühe kuu töötasuga, siis ei ole tegemist ebaproportsionaalselt suure hüvitisega ja see vastab käesoleva tsiviilasja asjaoludele. MENETLUSKULUD
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.