Obsah (12)

§ 440§ 444§ 445§ 468§ 162§ 168§ 174§ 177§ 175§ 139§ 176§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2024, Võru Tsiviilasja number 2-24-2440 Tsiviila

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis 23. veebruari 2024. a menetlusdokumendis hagi õigeks. 5.

§ 440

lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna praegusel juhul on kostja võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. 6.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 7. Hageja taotlusel määrab kohus otsuses

§ 445

lg 1 alusel, et kostja on kohustatud andma hagejale üle Yamaha 2019 YZ 250-F mootori komplekti 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 8.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9. Üldjuhul kannab hagimenetluses

§ 162

lg 1 järgu kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg-s 6 sätestatud menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega peavad

§ 168

lg 6 kohaldamiseks esinema kaks eeldust – kostja võtab hagi kohe õigeks ning kostja ei ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks. Praeguses asjas võttis kostja hagi kohe õigeks (dtl 31). Samas ei saa leida, nagu poleks kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja esitas enne kohtusse pöördumist kostjale korduvalt (

1. juunil 2023 ja
2. augustil 2023) nõudekirja üle anda hagiesemeks olev mootori komplekt (dtl-d 9–12, 17). Kostja väitel oli ta nõus andma hagejale kõnealuse mootori komplekti üle, kuid seda kostja siiski ei teinud. Seetõttu pöördus hageja nõudega kohtusse, kus kostja võttis hagi õigeks. Kui poolte vahel oli vaidlus muu vara üleandmise üle, saanuks kostja üksnes mootori komplekti hagejale koheselt nõudekirja saamisel üle anda. Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

9.1.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab praeguses asjas menetluskulud kindlaks

§ 177lg 1 p-s 1 sätestatud korras.

9.2. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Nimetatud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu üldkogu

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Seejuures ei ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Lisaks esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb kohtul hinnata ühe tööühiku (tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. 9.
3. Hageja esitas kohtule
4. aprillil 2024 menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavaldusel esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 1309 eurot 6 senti (käibemaksuta), s.o kokku 1589 eurot 6 senti. 9.
5. Kostja arvates tuleks hagiavalduse lihtsuse tõttu vähendada hagi koostamisega seotud kulusid. Põhjendamatu on pabertoimiku ettevalmistamise kulu. 9.
6. Kohus leiab, et

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ning lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 280 eurot. 9.6. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 5 tundi 48 minutit tunnitasuga 185 eurot ning teinud järgmised toimingud: hagiavalduse projekti koostamine (2 tundi 30 minutit), hagiavalduse täiendamine, kohtule esitamine (42 minutit), pabertoimiku ettevalmistamine (18 minutit), seisukoha koostamine hagivastuse ja menetluskulude kohta (2 tundi), menetluskulude nimekirja koostamine (18 minutit). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning et tal puudub õigus käibemaksu hüvitamiseks (

§ 174lg 10).

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Kohtu hinnangul on hageja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 185 eurot

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et esindaja poolt hageja esindamisele kulutatud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles osas, et põhjendatud ei ole kulu pabertoimiku ettevalmistamisele (18 minutit). Seda kulu ei ole põhjendatud vastaspoolelt kohtumenetlusega seotud kuluna välja mõista, kuna pabertoimiku koostamine on esindaja subjektiivne otsustus. Samuti ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirjas näidatud ulatuses

1. aprilli
2. a menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab kohus käesolevas asjas hageja esindaja poolt õigusteenuse osutamisele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks kokku 4 tunni 30 minuti ulatuses. Kuna hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, kuuluvad hageja õigusabikulud

§ 174lg 10 alusel hüvitamisele käibemaksuta.

Eelmärgitut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud seega kokku 1112 eurot 50 senti (280 eurot + 832 eurot 50 senti), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 9.7. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik