← Eesti

1-24-1538/27

Obsah (6)§ 182§ 68§ 65§ 56§ 16§ 424

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis T

) § 182 lg 1 järgi selles, et ta kallutas

  1. juulil 2023 kella 7 ja 15 vahel korteris alaealist (teo toimepanemise ajal 15-aastast) K.S. t alkoholi tarvitamisele. Süüdistatav kutsus kõrvalkorteris elanud kannatanut enda korterisse, pakkus talle seal korduvalt õlut ja viina, kuni kannatanu andis järele ja tarvitas mitu korda süüdistatava pakutud alkoholi. Sellega tekitas süüdistatav kannatanus soovi tarvitada alkoholi ja tõmbas teda kaasa alkoholi ühisele tarvitamisele, sest süüdistatav tarbis ka ise samal ajal alkoholi. Kannatanul mõõdeti
  2. juulil 2023 kell 16.22 indikaatorvahendiga alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,49 mg/l kohta. Joove põhjustas talle alkoholimürgituse ja kiirabi sekkumise, kuid haiglasse teda ei toimetatud. Maakohtu otsus
  3. Tartu Maakohtu
  4. aprilli
  5. a otsusega tunnistati G. Saaremäe lühimenetluses süüdi

§ 182lg 1 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 alusel 4-kuuse vangistuseni. Karistusaja hulka arvati

§ 68lg 1 alusel G.

Saaremäe kahtlustatavana kinnipidamine, mis tegi ärakantavaks karistuseks 3 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 13.

oktoobri

  1. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 2 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra, mis teeb kohtuotsuste kogumis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 6 päeva vangistust. Maakohtu seisukohad ja tuvastatud asjaolud olid lühidalt järgmised.
  2. Kannatanu esindaja K.H. ütlused, teabesalvestise vaatlusprotokoll ja kiirabikaardi väljatrükk tõendavad, et
  3. juulil 2023 pärastlõunasel ajal helistasid nii K.H. kui ka Räpina Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja Häirekeskusele. Mõlema telefonikõne järgi andis süüdistatav kannatanule alkoholi ja viimane on purupurjus. K.H. rääkis, et ta läks
  4. juulil 2023 kannatanu korteri ukse taha, ent keegi ei vastanud. Häirekeskuse kõne peale kohale saabunud päästeametnike abil sai ta korterisse, kus nägi kannatanut meelemärkusetuna voodis, oksekauss kõrval. Korterisse tulnud kiirabitöötajad turgutasid kannatanu ärkvele. Kannatanu oli segaduses ja käskis kõigil ära minna. Kiirabikaardi väljatrüki ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli järgi oli kannatanu
  5. juulil 2023 alkoholi tarvitamise tunnustega ja tal tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,49 mg/l. Tõendid ei kattu aga alkoholi tarvitamise aja ja koha osas.
  6. Kannatanu sõnul kutsus süüdistatav teda
  7. juuli
  8. a hommikul kella 7 paiku enda juurde. Süüdistataval oli viina ja ta ütles, et ei taha üksi juua, valas pitsi viina täis ja pakkus kannatanule. Viimane keeldus kaks korda, ent süüdistatava pealekäimise tõttu hakkas süüdistatavaga viina jooma, kuni pudel sai tühjaks. Kella poole 8 paiku tuli A.P. nimeline mees ja kella 10 paiku tõi keegi viina juurde. Kokku võttis kannatanu enda väitel 30–40 pitsi viina. Kannatanule meeldib vahel alkoholi juua.
  9. Süüdistatav andis kahtlustatavana ütlusi
  10. novembril
  11. Tema sõnul oli tal
  12. aasta juulis külas U. . Korteri uksele tuli kannatanu, kes küsis suitsu, mida süüdistataval polnud. Süüdistatav jõi U. iga edasi. Kannatanu korterist kostus vali muusika, kuid korteriuksele koputamise peale keegi ei vastanud. Pärast seda ei näinud süüdistatav kannatanut mitu päeva. Süüdistatav ei mäletanud, et sellel päeval oleks politsei käinud. Süüdistatava sõnul ei andnud ta kannatanule alkoholi, sest ei joo alkoholi alaealisega.
  13. Tunnistaja A.P. andis ütlusi samuti
  14. novembril
  15. Tunnistaja väitel külastas ta ühel päeval
  16. aasta juulis süüdistatavat. Korterisse sisenedes nägi ta seal süüdistatavat ja kannatanut. Laual oli viinapudel, millest oli juba pool ära joodud. Ehkki kannatanu ees oli pits, ei näinud tunnistaja, et kannatanu oleks joonud. Tunnistaja lahkudes jäi kannatanu veel sinna.
  17. Kuigi süüdistatav eitab, et kannatanu käis
  18. juulil 2023 süüdistatava kutsel tema elukohas alkoholi tarbimas, kinnitavad nii kannatanu kui A.P. i ütlused, et mingil päeval, kui kannatanu oli süüdistatava korteris, saabus sinna ka A.P. . Samas ei täpsustanud A.P. , millisel kuupäeval ta 2

(9)kannatanut süüdistatava korteris nägi. A.P. i väitel lahkus ta süüdistatava korterist kella 17 paiku ja kannatanu jäi veel sinna. Selline sündmuste kulg on vastuolus teiste tõenditega. Kannatanu oli kõige hiljem kella 15ks enda korteris, sest kell 15.08 helistas K.H. kannatanu korteri ukse tagant Häirekeskusele. Kuna A.P. on korduvalt käinud süüdistatava juures alkoholi tarbimas ja ta kuulati tunnistajana üle
  1. novembril 2023 ehk 4 kuud pärast menetletavat juhtumit, ei pruugi A.P. kõiki
  2. juulit 2023 puudutavaid asjaolusid täpselt mäletada. A.P. i viibimist süüdistatava elukohas kinnitab teabesalvestise protokoll, kust nähtub, et Häirekeskusele kõne tegemise ajal vestles K.H. aknal olnud A.P. nimelise mehega. See oli A.P. .
  3. Süüdistatava ütlused ei lükka ümber kannatanu ütlusi. Süüdistatava öeldu põhjal pole selge, millise kuupäeva sündmusest ta räägib. Kohus tuvastas, et A.P. viibis
  4. juulil 2023 süüdistatava korteris, kuid süüdistatav seda eitab. Süüdistatav eitab ka kõnealusel päeval seda, et tema elukohas käis politseipatrulli, ehkki indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendatud, et süüdistataval tuvastati tema elukohas
  5. juulil 2023 kella 16.10 paiku joobeseisund. A.P. i öeldu kinnitab kannatanu ütlusi, et süüdistatav jõi koos kannatanuga viina.
  6. Kuritegu toimus
  7. juulil 2023 kella 7 ja 15 vahel. Kiirabikaardilt nähtub, et kannatanu sõnul hakkas ta alkoholi tarvitama
  8. juulil
  9. Üle kuulati ta aga järgmisel päeval, mil ta oli kaine ja puhanud. Siis rääkis kannatanu, et ta hakkas alkoholi jooma hoopis
  10. juulil 2023 kella 7 ajal. Teiste tõenditega on tuvastatud, et
  11. juulil 2023 kella 15ks oli kannatanu enda elukohas. Asjaolu, et süüdistatav pakkus kannatanule õlut, ei ole tõendatud.
  12. Kannatanu ütlused on ebausaldusväärsed tarbitud alkoholi koguse osas, kuid see ei mõjuta tema ütluste usaldusväärsust muus osas. Kannatanu avaldas, et ta tarbis süüdistatava korteris 30–40 pitsi viina. Esiteks ei ole eluliselt usutav, et kannatanu pidas arvestust tarbitud pitside koguse üle. Teiseks tuvastati indikaatorvahendi kasutamise protokolliga kannatanu väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,49 mg/l, mis ei anna küll lõplikku selgust joobe raskuse kohta, ent võimaldab siiski kogumis muude joobetunnustega teha järeldusi tarbitud alkoholi koguse kohta. Kannatanu arstliku läbivaatuse käigus pole tal tuvastatud tõsiseid kõrvalekaldeid. Tema seisund oleks pidanud olema oluliselt raskem, kui ta tarbinuks 30–40 pitsi kanget alkoholi.
  13. Pole põhjust, miks peaks kannatanu süüdistatavat alusetult süüdistama. Nii kannatanu kui ka K.H. ütlustest selgub, et kannatanu ei tarvitanud
  14. juulil 2023 alkoholi esimest korda, vaid talle suisa meeldib alkoholi tarvitada. Seega puudub kannatanul vajadus näidata end paremas valguses või veeretada süü kellelegi teisele.
  15. Süüdistatava süü pole väga suur, sest kuritegu seisneb alaealise ühekordses alkoholi tarvitamisele kallutamises. Samas ei saa süüd hinnata ka väga väikseks, sest lisaks alkoholi tarvitamisele kallutamisele tarbis süüdistatav ka ise koos kannatanuga alkoholi. Tegu oli kange alkoholiga, mis võrreldes lahja alkoholiga kahjustab rohkem alaealise arengut. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Rahaline karistus pole põhjendatud, kuna süüdistataval on tasumata väärteo eest määratud rahatrahv. Samuti puudub tal töökoht ja ta on osalise töövõimega. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Apellatsioon
  16. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist või karistuse kergendamist ja asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja väited on lühidalt järgmised. 3
(9)
  1. Maakohus analüüsis põhjalikult tõendeid ja tuvastas neis mitmeid vastuolusid, kuid tõlgendas siiski kõik vastuolud, ebatäpsused ja kahtlused süüdistatava kahjuks. Süüdistuse kohta saavad anda vahetut teavet vaid süüdistatava ja kannatanu ütlused, ent need ei ole kooskõlas. Versioon, et kannatanu sai alkoholi süüdistatavalt, tugineb üksnes kannatanu öeldule. Maakohus seadis ka ise kannatanu ütlused kahtluse alla tarbitud alkoholi koguse osas, pidades sellega kaalukat osa tema ütlustest ebausaldusväärseks. Sellegipoolest leidis kohus, et see ei muuda kannatanu ütlusi muus osas ebausaldusväärseks. Selle põhjenduseks märkis kohus vaid seda, et puudub mõistlik põhjus, miks peaks kannatanu ilma põhjuseta süüdistatavat süüdistama. Kannatanu sõnul on ta varem alkoholi tarvitanud ja talle meeldib see. Samahästi võiks ka küsida, milles seisneb süüdistatava huvi pakkuda alaealisele kannatanule alkoholi. Kaitsja arvates võib kannatanu süüdistada süüdistatavat üksnes seetõttu, et varjata inimest, kes talle tegelikkuses alkoholi pakkus.
  2. Kannatanu ütlustes on teisigi vastuolusid. Tema sõnul saabus A.P. süüdistatava elukohta kella 7.30 paiku, tarbis ka ise alkoholi ja viibis alkoholi tarvitamise juures. Ometi ütles kannatanu, et A.P. ei näinud, kuidas süüdistatav kannatanule alkoholi pakkus. Pole eluliselt usutav, et samas seltskonnas alkoholi tarbivad inimesed ei märka, kes kellele alkoholi pakub või seda joovad. Tähelepanuta ei saa jätta ka A.P. i öeldut, et ta saabus süüdistatava korterisse alles pärastlõunal, kui seal viibis ka kannatanu, kuid A.P. i nähes kannatanu alkoholi ei pruukinud. Seega on kannatanu ütlustes vastuolud, mida ei ole võimalik kõrvaldada ja need tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
  3. Vastuolud kuriteo toimepanemise ajas võimaldavad väita, et kannatanu võis saada alkoholi mujalt või saabuda süüdistatava korterisse juba joobeseisundis, lootes saada sealt alkoholi, mida talle ei antud. Tuvastatud ei ole seda, et süüdistatav pakkus kannatanule õlut. Seetõttu luges maakohus ebausaldusväärseks K.H. ütlused, et süüdistatav sõnas väidetavalt kiirabile, kuidas ta ostis kannatanule paar pudelit õlut ja andis paar pitsi viina. Kaitsja leiab samuti, et K.H. ütlused on ebausaldusväärsed, sest kiirabikaardi järgi jõudis kiirabi sündmuskohale kell 15.17, indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist selgub aga, et K.H. le helistati alles kell 16.
  4. Seega ei saanud K.H. olla sündmuskohal, tajuda kiirabi tegutsemist ega kuulda seda, mida süüdistatav kiirabile avaldas. Märkimisväärne on seegi, et kannatanu ei rääkinud õlu ostmisest. Lisaks on indikaatorvahendi kasutamise protokollis on märgitud, et kannatanu väitel jõi ta alkoholi
  5. juulil
  6. Samas on kannatanu ülekuulamisprotokollis kirjas, et ta tarbis alkoholi hoopis
  7. juulil
  8. Kuigi tegu võib olla vea või eksimusega menetlusdokumentide koostamisel, ei saa välistada, et see on tõe moonutamine või katse juhtida tähelepanu kõrvale alkoholi tarbimise ajalt või selle pakkujalt. Sellise kahtluse peab tõlgendama süüdistatava kasuks.
  9. Juhul kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, taotleb kaitsja karistuse kergendamist ja vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Karistus ei vasta süüdistatava süü suurusele. Süüdistuse järgi pakkus süüdistatav alkoholi kannatanule, kes on avaldanud, et talle meeldib alkoholi tarvitada. Seega võib süüdistatava tegu käsitada kallutamisena, kuid samas puudub mõjutamine või suunamine ja pigem saab rääkida kannatanu soovile vastutulekust. Vangistuse reaalne ärakandmine pole süüdistatava isikut ja karistuse eesmärke arvestades kohane. Prokuratuuri seisukoht
  10. Prokuratuur palub jätta apellatsiooni rahuldamata. Maakohus käsitles tõendeid piisava põhjalikkusega käsitlenud tõendeid ja need ei jäta kahtlust süüdistatava süüs. Kohus põhjendas piisavalt ka süüdistatavale mõistetavat karistust. Kaitsja väide, et maakohus tõlgendas ebatäpsused, vastuolud ja kahtlused süüdistatava kahjuks, on eksitav, sest kohus vähendas süüdistuse mahtu just usaldusväärsete tõendite nappuse tõttu. Kaitsja kahtleb kannatanu ütluste 4
(9)usaldusväärsuses, kuid ta loobus ise võimalusest ristküsitluses kannatanu ütlusi kahtluse alla seada, sest süüdistavava taotlusel, mida kaitsja toetas, lahendati kriminaalasi lühimenetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT (
  1. a)Sissejuhatus 19. Kolleegium leiab, et maakohus järgis süüdistatava süü tuvastamisel kriminaalmenetlusõiguse sätteid ega teinud karistust mõistes selliseid kaalutlusvigu, mis tingiksid vajaduse karistust muuta. Apellatsioonis esitatud väited seda ümber ei lükka. Samas täiendab kolleegium vaidlustatud otsuse põhjendusi karistuse kohta. Ringkonnakohus võtab seisukoha kõigepealt süüküsimust (
  2. b)ja seejärel karistust puudutavate kaitseargumentide suhtes (c). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku kaebemenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse (d). (
  3. b)Süüküsimus 20. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et maakohus kaldus kõrvale tõendamise üldtunnustatud põhimõtetest ja oli tõendite usaldusväärsust hinnates ebajärjepidev. Vaidlustatud otsuses on toodud küllaltki üksikasjalik tõendite analüüs ning maakohtu siseveendumuse kujunemine tõendite usaldusväärsuse hindamisel ja vastuolude kõrvaldamisel on jälgitav ja veenev. Kolleegium ei pea vajalikuks seda täienisti korrata, märkides vastuseks apellatsioonile järgmist. 21. KrMS § 61 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud menetlusõiguse aluspõhimõte, täpsemini tõendite vaba hindamise põhimõte, mille järgi ei tohi ühelgi tõendil olla kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi (Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK) 22.10.2021, 1-20-2883/30, p 27). Isiku süüküsimuse lahendamisel tõendatusele ülemäära rangete nõuete esitamist saab käsitada menetlusõiguse rikkumisena. KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus ei tule mõista selliselt, et kohtu usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ja väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu. Kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ja üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ja väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (vt RKKK 12.02.2021, 1-20-1301/35, p 12). 22. Süüdistatava ütlused on suuresti vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja tuleb lugeda ebausaldusväärseks. Süüdistatava ütlustest ei selgu juba see, millist kuupäeva ta silmas pidas. Samuti eitas süüdistatav, et tema juures üldse käisid 27. juulil 2023 kannatanu ja politseipatrull (vt I kd, tl 30). See on ilmselges vastuolus nii kannatanu kui ka A.P. i ütlustega (vt maakohtu otsuse lk 5), aga samuti indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Politseipatrull tegi kindlaks süüdistatava elukohas 27. juulil 2023 kella 16.10 ajal süüdistatava alkoholijoobe (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,51 mg/
  4. l)(vt I kd, tl 3). 23. Kannatanu andis ütlusi 28. juulil 2023 (vt I kd, tl 1 pd). Tema öeldu ei jäta muljet eelmisel päeval juhtunu väljamõtlemisest. Märkimist väärivad kannatanu sõnad, et talle meeldibki vahel alkoholi tarvitada, mis osutavad samuti pigem sellele, et ta räägib tõtt ja tal pole midagi varjata (vt ka maakohtu otsuse lk 8). Kannatanu rääkis, et süüdistatav kutsus teda 27. juulil 2023 kella 7 paiku enda juurde ja kannatanu läkski. Süüdistatav pakkus kannatanule pitsist viina juua ja vaatamata paaril korral kannatanu keeldumisele jätkas süüdistatav alkoholi pakkumist, kuni kannatanu võttis pitsi vastu. Pärast valas süüdistatav korduvalt kannatanu pitsi uuesti viina täis. 5
(9)Nii jõid süüdistatav ja kannatanu mõnda aega viina. Kannatanu väitel võis ta juua 30–40 pitsi, kuid täpselt ei mäleta. A.P. tuli süüdistatava korterisse kella 7.30 paiku ja ta ei näinud kannatanule alkoholi pakkumist.
  1. Kolleegium möönab, et kannatanu ja A.P. i ütlustes on teatav vastuolu, kuid ei leia erinevalt kaitsjast, et nende ütlustes oleks selliseid ebakõlasid, mis kahandaksid kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kannatanu väitel saabus A.P. süüdistatava korterisse
  2. juulil 2023 kella 7.30 ajal, mil ka kannatanu ise oli seal (vt I kd, tl 1 pd). A.P. i sõnul läks ta süüdistatava korterisse
  3. juulil 2023 pärastlõunal (vt I kd, tl 21). Kolleegium nõustub maakohtuga, et A.P. ei pruugi täpselt mäletada
  4. juulil 2023 toimunut (vt maakohtu otsuse lk 6). Seda põhjusel, et A.P. kuulati tunnistajana üle neli kuud pärast menetletavat kuritegu. Lisaks on A.P. käinud tõenäoliselt süüdistatava juures korduvalt, mida kinnitab süüdistatava öeldu, et A.P. ist on raske vabaneda (vt I kd, tl 30), aga ka kannatanu sõnad, et A.P. nimeline mees käib süüdistataval tihti külas (vt I kd, tl 1 pd). A.P. i viibimist süüdistatava korteris kinnitab K.H. kõne Häirekeskusele, millest selgub, et ta suhtles aknal olnud A.P. nimelise mehega (vt I kd, tl 23 ja maakohtu otsuse lk 4). Seega võib öelda, et A.P. saabus süüdistatava elukohta
  5. juulil 2023 kella 7.30 paiku. Kannatanu kallutamist alkoholi tarvitamisele ei pruukinud A.P. näha seetõttu, et ta saabus korterisse pärast kannatanut ehk siis ajal, mil kannatanu juba jõi alkoholi. Tähelepanuväärne on A.P. i öeldu, et ta ei näinud küll kannatanut alkoholi joomas, kuid nägi süüdistatava elukohta saabudes, kuidas kannatanu istus laua taga, pits ees. Sellest järeldas A.P. , et kannatanu on alkoholi pruukinud (vt I kd, tl 21).
  6. Kolleegium ei jaga kaitsja kriitikat ka K.H. ütluste suhtes. Pelgalt see, et K.H. rääkis, kuidas ta kuulis süüdistatavat väidetavalt tunnistamas seda, et ta ostis kannatanule õlut, K.H. ütlusi ebausaldusväärseks ei muuda. Samuti ei näita kannatanu indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuv, et K.H. le helistati
  7. juulil 2023 alles kell 16.46 (vt I kd, tl 2 pd), justkui ei viibinud ta sündmuskohal enne seda. Teabesalvestise protokollist selgub, K.H. tegi
  8. juulil 2023 kell 15.08 kõne Häirekeskusele ja ta viibis samal ajal kannatanu korteri juures ega pääsenud korterisse. Kõne tegemise ajal suhtles K.H. aknal olnud A.P. nimelise mehega (vt I kd, tl 23 ja maakohtu otsuse lk 3). K.H. ütluste usaldusväärsust kinnitavad eeskätt tema kõne Häirekeskusele ja kiirabikaardi väljatrükk, mis kajastavad kannatanu elukohaks oleva korteri juures ja korteris sees toimunut ühetaoliselt ja usutavalt (vt maakohtu otsuse lk 3 ja 4).
  9. Lisaks pole kaitsjal õigus selles, nagu pidas maakohus kannatanu ütlusi kaalukas osas ebausaldusväärseks, kui seadis kahtluse alla kannatanu tarbitud alkoholi koguse. Kolleegium ei pea alkoholi koguse osa määravaks ja seda ei nähtu ka vaidlustatud otsusest. Kuigi kannatanu väidetud 30–40 pitsi viina joomine on ümber lükatud (vt maakohtu otsuse lk 8), ei muuda see tõsiasja, et süüdistatav pakkus kannatanule viina ja nad koos seda mõnda aega ka jõid. Pealegi möönis kannatanu ise, et ta ei mäleta täpset tarbitud alkoholi kogust ja pakkus, et see oli umbes 30–40 pitsi viina.
  10. Apellatsioonis on seatud kahtluse alla ka kuriteo aeg. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et kannatanu alkoholijoovet mõõdeti ja joove tuvastati
  11. juulil 2023 kell 16.
  12. Protokolli on aga kantud ka kannatanu enda öeldu selle kohta, et ta jõi hoopis
  13. juulil 2023 (vt I kd, tl 2).
  14. juulil 2023 andis kannatanu hoopis ütlusi, et ta hakkas alkoholi tarvitama
  15. juulil 2023 kell 7 (vt I kd, tl 1 pd). Kuigi nende kahe tõendi vahel on kannatanu öeldu osas ebakõla, nõustub kolleegium maakohtuga, et kuriteo toimepanemise ajana saab määratleda
  16. juuli 2023 ajavahemiku kella 7 ja 15 vahel. Kannatanu oli
  17. juulil 2023 selgitusi jagades alkoholijoobes, aga päev hiljem ülekuulamisel andis ta ütlusi kainena. Seepärast on põhjust uskuda
  18. juulil 2023 räägitut. Lisaks nähtub K.H. ütlustest ja teabesalvestise vaatlusprotokollidest, mis kajastavad
  19. juulil 2023 tehtud Häirekeskuse kõnesid, et süüdistatava 6
(9)ja kannatanu alkoholi tarvitamine toimus suure tõenäosusega just
  1. juulil 2023 enne kella 15 (vt kokkuvõtlikult maakohtu otsuse lk 3). Nii K.H. kui ka lastekaitsetöötaja sõnasid Häirekeskuse kõnes (vastavalt
  2. juulil 2023 kell 15.08 ja 14.19), et nendele teadaolevalt andis süüdistatav kannatanule alkoholi ja viimane on nüüdseks purjus. Kolleegium osutab sellelegi, et kuriteo toimepanemise aeg ei pea olema tuvastatud sekundi või minuti täpsusega ja sõltuvalt asjaoludest võib seda määratleda ka mingi ajavahemikuna. Seda seisukohta väljendas Riigikohus kriminaalasjas, mida menetleti samuti

§ 182

järgi ja mille osas luges Riigikohus piisavalt piiritletuks ja kaitseõigust mitterikkuvaks lausa ajavahemiku „

  1. a jaanuarist kuni juunini“ (vt RKKK 17.02.2011, 3-1-1-111-10, p 7).
  2. Eelnevat kokku võttes ei pea paika apellatsioonis leitu, justkui süüdistaks kannatanu alusetult süüdistatavat ja ta võis saada alkoholi mujalt. Asja materjalide seas olevad tõendid kinnitavad, et süüdistatav kallutas suure tõenäosusega ja väljaspool mõistlikku kahtlust alaealist kannatanut millalgi
  3. juulil 2023 alkoholi tarvitama. Maakohtu otsuses on tuvastatud, et süüdistatav tegi seda kavatsetult ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad (vt maakohtu otsuse lk 8). Seega pani süüdistatav toime kuriteo

§ 182lg 1 järgi.

(c) Karistus 29. Nõustuda ei saa kaitsjaga ka karistuse osas.

§ 182lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.

Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et süüdistatavat on vaja karistada 6-kuulise vangistusega, mis vastab

§ 182lg-s 1 kehtestatud karistuse keskmisele määrale.

Samuti leiab kolleegium, et see vangistus tuleb süüdistataval reaalselt ära kanda. Küll aga täiendab ringkonnakohus kõnealuses osas vaidlustatud otsust. 30. Nii karistuse liigi kui ka selle määra valik ning karistuse asendamine üldkasuliku tööga peab põhinema

§ 56

lg 1 mõistes hinnangul süüdistatava süü suurusele, samuti võimalusel mõjutada teda edaspidi kuritegudest hoiduma (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel (üldpreventsioon). Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Hinnates süü suurust, tuleb aluseks võtta kuriteo asjaolud, sh toime pandud tegu ja tagajärg ning süüdistatava käitumise motiiv ja eesmärk. Eripreventiivne kaalutlus on hinnang selle kohta, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes. Üldpreventsiooni eesmärgil korrigeeritakse karistust juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid. (Vt nt RKKK 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 26, 20.06.2022, 1-206745/88, p 62 ja 03.04.2023, 1-22-227/66, p 12.)

  1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et rahaline karistus ei avaldaks süüdistatavale mõju ega täidaks enda eesmärki. Maakohus tugines seda leides sellele, et süüdistatav pole siiani tasunud talle väärteo toimepanemise eest
  2. septembril 2022 määratud rahatrahvi. Kohus märkis sedagi, et süüdistatav ei tööta ja ta on osalise töövõimega. Kolleegium peab neid kaalutlusi põhimõtteliselt asjakohasteks, ehkki mitte määravaks. Maakohus arvestas süü suuruse hindamisel õigustatult sellega, et süüdistatav andis kannatanule just kanget alkoholi. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Küll aga ei pea kolleegium kohaseks vaidlustatud otsuses märgitut, et „[s]amas ei ole süü ka väga väike, sest lisaks alaealises alkoholi tarvitamise soovi tekitamisele tarbis süüdistatav ka ise koos kannatanuga alkoholi“ (vt maakohtu otsuse lk 9). Tõik, et süüdistatav tarvitas koos kannatanuga alkoholi, ei näita

§ 182lg 1 järgi karistust mõistes süü suurust. Kolleegium ei loe seda aga oluliseks kaalutlusveaks, mis tooks kaasa karistuse muutmise. 7

(9)32. Ringkonnakohus osutab süüdistatavale mõistetavat karistust põhjendades ka järgnevale. Süüdistatava süü suurust mõjutab asjaolu, et ta pakkus kannatanule korduvalt alkoholi ja seda isegi hoolimata sellest, et kannatanu esialgu alkoholist keeldus. Süü suuruse hindamisel on oluline ka see, et süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetult (

§ 16

lg 2), seades lausa eesmärgiks alaealise kannatanu kallutamise alkoholi tarvitama (vt maakohtu otsuse lk 8). Kolleegium võtab – nii nagu maakohus – arvesse sedagi, et süüdistatav pakkus kannatanule viina, mis on kange alkohol ja mille mõju alaealisele on eelduslikult märgatavalt suurem kui lahjal alkoholil. Kannatanu tarbitud alkoholi toimet näitab asjaolu, et kannatanu ärkas alles kiirabitöötajate äratamise peale ja tal olid joobetunnused (vt maakohtu otsuse lk 4 ja 5). Süüdistatava karistust mõjutab seegi, et tal on kehtiv kriminaalkaristus alkoholiga seotud kuriteo toimepanemises, sest ta tunnistati süüdi ja teda karistati Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-6212

§ 424lg 1 järgi.

Asjaolu, et kannatanu on ka varem alkoholi tarvitanud ja see pole talle vastumeelt, ei mõjuta praegu süüdistatava süü suurusele antavat hinnangut. Maakohus tuvastas, et süüdistatav pakkus kannatanule alkoholi omal algatusel, tekitades ise kannatanus soovi alkoholi tarvitada (vt kokkuvõtlikult maakohtu otsuse lk 8). Osutamist väärib ka see, et

§ 182

lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu täidetuse seisukohalt piisab sellest, kui teo toimepanija üksnes mõjutab alaealist alkoholi tarvitama.

§ 182

lg 1 on abstraktne ohudelikt ega nõua, et alaealine hakkakski kallutamise peale alkoholi tarvitama. Menetletaval juhtumil ei piirdunud süüdistatav aga pelgalt kallutamisega, vaid süüdistatav ja kannatanu tarvitasidki mõnda aega süüdistatava mõjutamise järel koos alkoholi. 33. Süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus

§ 424lg 1 järgi, mis mõisteti Tartu Maakohtu 13.

oktoobri

  1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-
  2. Ehkki see karistus jäeti 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, rikkus ta katseajal järjepidevalt käitumiskontrolli nõudeid (ei osalenud näiteks talle määratud programmis „Kainem ja tervem Eesti“, polnud kriminaalhooldajale kättesaadav, rikkus korduvalt nii registreerimiskohustust kui ka alkoholi tarvitamise keeldu). Tartu Maakohtu
  3. augusti
  4. a määrusest nähtub, et süüdistatava kohta esitati kokku neli erakorralist ettekannet. Talle anti korduvalt võimalus end parandada, tema katseaega pikendati, talle määrati alkoholi tarvitamise keeld ning ta suunati alkoholi tarvitamise vastasele ravile, kuid miski ei toonud edu. Viimaks pöörati vangistus Tartu Maakohtu
  5. augusti
  6. a määrusega täitmisele, kuid see asendati üldkasuliku tööga. Aga sellestki ei piisanud, sest süüdistatav jätkas talle antud järjekordsest võimalusest hoolimata rikkumiste toimepanemist. Ta tarvitas kohtu seatud keelule vaatamata uuesti mitu korda alkoholi, mille osas kriminaalhooldaja hoiatas teda kaks korda, kuni lõpuks esitas erakorralise ettekande. Tartu Maakohtu
  7. detsembri
  8. a määrusega pöörati süüdistatavale mõistetud ära kandmata vangistus 3 kuud ja 16 päeva täitmisele, mis jäeti Tartu Ringkonnakohtu
  9. jaanuari
  10. a määrusega muutmata. Oluline on seegi, et praegu menetletava kuriteo pani ta toime pärast katseajal käitumiskontrolli nõuete järjepidevat rikkumist ja mitme erakorralise ettekande esitamist ning enne Tartu Maakohtu
  11. augusti
  12. a määrust. See näitab, et süüdistatavat ei heidutanud uut alkoholiga seotud kuritegu toime panemast isegi see, kui ta oli selleks hetkeks lõppenud katseajal pannud korduvalt toime erinevaid rikkumisi ja parasjagu oli kõne all eelmise kuriteo eest mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. Samal ajal kui süüdistatava suhtes toimetati kriminaalmenetlust

§ 182

lg 1 järgi, jätkas ta asjas nr 1-21-6212 kohaldatud käitumiskontrolliga pandud kohustuse rikkumisega, tarvitades korduvalt alkoholi. See päädis vangistuse täitmisele pööramisega. Kusjuures süüdistatav ei ilmunud seda karistust ise kandma, vaid ta toimetati vanglasse sundtoomisega. 34. Neil asjaoludel on tarvis süüdistatavale mõista vangistus. Kolleegium ei näe võimalust jätta seda tingimisi täitmisele pööramata. Samuti ei pea kolleegium võimalikuks kohaldada süüdistatavale üldkasulikku tööd, sest see ilmselt ebaõnnestuks, pidades silmas süüdistatava suhteliselt hiljutisi 8

(9)käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumisi, mis luhtas ka üldkasuliku töö. Rikkumised ei lõppenud isegi pärast süüdistatavale korduvalt antud võimalust end muuta ja näidata, et ta on valmis päriselt muutuma ja abi otsima. Enne vangistuse kandma asumist ei võtnud süüdistatav midagi ette selleks, et enda pikaajalise ja tema kuritegusid ilmselgelt soodustava alkoholiprobleemiga tegeleda. Süüdistatava viimastel aastatel toime pandud kuriteod (

§ 424

lg 1 ja § 182 lg 1 järgi) ja käitumiskontrolli arvukad rikkumised on tingitud just alkoholi tarvitamisest. Võttes arvesse eeskätt süüdistatava süü suurust

§ 56

lg 1 ls 1 mõistes ja kaaludes võimalusi, mis mõjutaksid teda edaspidi alkoholiga seotud kuritegude toimepanemisest hoiduma

§ 56lg 1 ls 2 järgi, peab kolleegium põhjendatuks 6-kuulise reaalse vangistuse mõistmist (millest tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel maha arvata üks kolmandik). (d) Kokkuvõte ja menetluskulu

  1. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  4. Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 245,22 euro hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 47 minutit ning apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 150 minutit. Kaitsja taotleb selle eest 201 eurot, millele lisandub käibemaks 44,22 eurot.
  5. Justiitsministri
  6. juuli
  7. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 6 lg 4 sätestab, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses on kokku kuni 144 eurot ühes kohtuastmes. Seega ületab kaitsja taotletud 201 eurot korra järgi sätestatud tasu maksimaalmäära lihtmenetluses ühes kohtuastmes. Korra § 2 lg 1 näeb ette, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Sellist põhjendatud taotlust pole kaitsja praegu ringkonnakohtule esitanud. Pelgalt tasutaotluse blanketil riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute märkimisest koos ajakuluga ei piisa. Advokaadil tuleb selgitada, millistel põhjustel kujunes õigusabitoimingute tegemine eriliselt töömahukaks ja miks soovib ta tasu suurendamist just taotletavas ulatuses. (Vt RKKK 05.06.2020, 1-17-11182/201, p 16.) Kolleegium ei näe tasu suurendamiseks ka põhjust, võttes arvesse praeguse asja väikest mahtu ja seda, et asja lahendamisel pole keerukaid õiguslikke küsimusi.
  8. Ehkki kolleegium ei pea apellatsioonis esitatud väiteid põhjendatuks, pole need samas ka ilmselgelt sobimatud ja ainetud. Seetõttu loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks riigi õigusabi osutamist 144 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 31,68 eurot, kokku seega 175,68 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda. Mario Truu Ingrid Kullerkann Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.