Obsah (10)

§ 2§ 54§ 18§ 45§ 46§ 47§ 49§ 50§ 8§ 59

2-24-7838 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 06. september 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-24-7838 Tsiviilasi J.S maksejõuetusavaldus Menetlusto

) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.

1. Usaldusisik Kristjan Aava esitas 22.07.2024 kohtule usaldusisiku aruande. 4.
2. Usaldusisiku poolt tehtud järelpärimiste vastuste ja võlgniku maksejõuetusavalduse alusel on usaldusisik koostanud võlanimekirja, mille kohaselt on kolmandatel isikutel nõudeid võlgniku vastu kogusummas 3523,72 eurot, seejuures on kõik nõuded täitemenetluses. 4.
3. Võlgniku sissetulekud. Võlgnikul on arvelduskonto AS-is SEB Pank, mille saldo 14.06.2024 seisuga olid 3,72 eurot (lisa 7) ja arvelduskontod Swedbank AS-is, mille saldod 08.07.2024 seisuga olid 1,28 eurot ja 0,43 eurot (lisa 8). Võlgniku sõnul ei kasuta ta oma kontosid. Võlgnikul puuduvad sissetulekud. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetel (lisa 9) on võlgniku viimase kolme aasta sissetulek alljärgnev: aastal 2021 summas 3788,00 eurot; aastal 2022 ei ole esitanud tuludeklaratsioone; aastal 2023 summas 1735,46 eurot. 4.3 Andmed võõrandatud registervara kohta. Usaldusisik on registervara võõrandamise kontrollimiseks teinud päringu Transpordiametile, kellelt saadud vastuse kohaselt ei ole käesoleval ajal võlgniku omandis sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette. 4.
4. Andmed võõrandatud kinnisvara kohta Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgnik ühegi kinnisasja omanikuks, samuti ei ole võlgniku kasuks kinnisasju koormatud. 4.5 Andmed finantsvara ja osaluste kohta äriühingutes. Usaldusisik on kontrollinud võlgniku kohta avaldatud andmeid väärtpaberite keskdepositooriumi andmebaasist internetikeskkonnas nasdaqcsd.com, millelt nähtuvalt ei ole võlgniku nimele avatud väärtpaberikontot. Usaldusisik on kontrollinud võlgniku kohta avaldatud andmeid E-äriregistri andmebaasist, millest nähtuvalt kuulub võlgnikule J E OÜ (rk xxxxx) 100% osalus, kuid võlgnik on hinnanud osaühingu väärtuseks 0,00 eurot. Võttes arvesse, et ühingul puudub tegevus, samuti ei nähtu avalikult kättesaadavatest andmetest, et ühingul oleks mistahes varasid, nõustub usaldusisik võlgnikuga ning leiab, et äriühingu J E OÜ 0,01 euro suurune osa on väärtusetu ning selle müügist ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. 4.6 Usaldusisiku hinnang võlgniku maksejõulisusele Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi summas 3523,72 eurot.

§ 2

lg 1 sätestab, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Võlgnik taotleb avalduses pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu seetõttu, et puudub mistahes vara, mille arvelt saaks vähendada kohustuste mahtu, samuti puudub võlgnikul püsiv sissetulek. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 5. Usaldusisiku taotlus tasu kindlaksmääramiseks. Käesoleval juhul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara ja sissetulek, mille arvelt täita usaldusisiku tasunõuet, mistõttu taotleb usaldusisik, et kohus annaks võlgnikule

§ 54lg 7 alusel menetlusabi.

Justiitsministri 05.02.2021 määrusega on kehtestatud ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord, mille § 2 lg 1 sätestab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest arvestusega 33,00 eurot poole tunni kohta. Kooskõlas viidatud õigusakti sätetega, avaldab usaldusisik, et käesolevas maksejõuetusmenetluses tehtud toimingud on alljärgnevad: 25.06.2024 võlgniku avaldusega tutvumine, täitemenetluste kontrollimine ja peatamise taotlemine 40 minutit; 28.06.2024 Päringu koostamine ja edastamine EMTA 20 minutit; 28.06.2024 Päringu koostamine ja edastamine Transpordiamet 20 minutit; 28.06.2024 Päringu koostamine ja edastamine krediidiasutustele 20 minutit; 28.06.2024 Inkassopäringu koostamine ja edastamine 20 minutit; 01.07.2024 3 2-24-7838 Rahvastikuregistri, kinnistusraamatu, äriregistri jm andmebaaside kontrollimine 1 tund; 08.07.2024 Päringute teel saadud vastuste süstematiseerimine, toimiku koostamine 2 tundi 30minutit; 11.07.2024 Võlgade ja varade nimekirja koostamine, kontoväljavõtte kontrollimine ja andmete analüüsimine 2 tundi; 23.07.2024 Usaldusisiku aruande koostamine ja esitamine 2 tundi 45 minutit, kokku 10 tundi 15 minutit. Kokkuvõttes taotleb usaldusisik tasu kindlaksmääramist 10 tunni ja 15 minuti eest, kogumaksumusega 1 486,25 eurot, millele lisandub käibemaks. Usaldusisik palub, et tasu määrataks büroole mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo Palmits & Partnerid. Kooskõlas

§ 54

lg-ga 7 palub usaldusisik anda võlgnikule menetlusabi summas 759,00 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk kokku 925,98 eurot.

1. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes viidatud õigusaktidest teeb usaldusisik J.S maksejõuetusmenetluses alljärgnevad ettepanekud ning esitab alljärgnevad taotlused: kuulutada välja J.S (S, ik xxxxxxxxx) pankrot ning nimetada pankrotihalduriks Kristjan Aava; määrata, et usaldusisiku tasu tsiviilasjas 2-24-6694 on 1 486,25 eurot, millele lisandub käibemaks ning mis makstakse välja Advokaadibüroole Palmits ja Partnerid arveldusarvele AS-s Swedbank EE662200221050114301, mille kaudu usaldusisik tegutseb; anda võlgnikule tsiviilasjas 2-24-6694 menetlusabi ning hüvitada osaliselt usaldusisiku tasu, s.o summas 925,98 eurot riigi vahenditest. Kohtu seisukoht
2. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 18 lg 2 punktile

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 22.07.2024 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku andmetel võlgnikul sissetulek puudub. Kohus töötamise registrist tuvastas, et J.S töötab alates 29.06.2024 M P OÜ-s tähtajalise töölepingu alusel, registri andmetel saabub lepingu tähtaeg 26.09.
3. Seega saab asuda seisukohale, et võlgnikul püsiv sissetulek puudub. igasugune registervara puudub. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku 3523,72 eurot, Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu seetõttu, et puudub mistahes vara, mille arvelt saaks vähendada kohustuste mahtu, samuti puudub võlgnikul püsiv sissetulek. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
4. Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Kristjan Aava ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Kristjan Aava on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
5. PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja

§ 18

lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest. 4 2-24-7838

1. PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. TMS § 51 lõike 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused lõpevad. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
2. Vastavalt

§ 45

lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 13. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt

§ 47

lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 14.

§ 46

lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks. 15. Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (

§ 49lg 1).

Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. 16. Võlgniku vara- ja võlanimekirja kohaselt on võlgnikul muuhulgas kohustused Politsei- ja Piirivalveameti ees, nõuete liikideks rahatrahv ja mõjutustrahv.

§ 50

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võimaldada isikutel vabaneda ka sellistest kohustustest, mis on tekkinud isiku enda õigusvastasest käitumisest. Eeltoodust tulenevalt saab kohus kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel otsustada võlgniku kohustustest vabastamise tsiviilõiguslikust võlasuhtest tulenevast nõude, s.o käesoleval juhul Aktsiaselts PlusPlus Capital nõude, osas. 17.

§ 8

lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse 5 2-24-7838 alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 17.

§ 54

lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, mis alates 01.01.2024 on 164 eurot.
2. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 10 tunni ja 15 minuti eest 1486,25 eurot, millele lisandub käibemaks 326,97 eurot.
3. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu hüvitamist riigi vahenditest.

§ 54

lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 21. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada. Menetlusabi korras usaldusisiku tasu hüvitamist riigi vahenditest on taotletud summas 759 eurot. Halduri ajakulu ümardamine 10,5 tunnile vastab Justiitsministri 05.02.2021 määruse Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra (edaspidi Kord) § 1 lg 2 sätestatule, mille kohaselt arvestatakse tasu poole tunni täpsusega. Sama korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Arvestades halduri ajakulu 10,5 tundi ning Korra § 2 lg 1 sätestatuga saab kohus määrata usaldusisiku tasu hüvitamise riigi vahenditest summas (10,5 x 66) 693 eurot, millele lisandub käibemaks 152,46 eurot. 6 2-24-7838 Seetõttu hüvitatakse usaldusisikule menetlusabi korras riigi vahenditest tasu 10,5 tunni eest tunnitasu määraga 66 eurot ehk summas 693 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, ehk kokku 845,46 eurot. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ arvelduskontole. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning tasuda samuti büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 7