3-24-839/5

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-839 Määruse kuupäev

1. august 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Eesti Töötukassa tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses töövõimetoetuse taotluse menetlemisega RESOLUTSIOON
2. Tagastada Jaak Reinomäe kaebus.
3. Jätta Jaak Reinomäe taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. Jaak Reinomägi esitas
5. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa vastu. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju 5000 eurot hüvitamist, mis on talle väidetavalt tekitatud seoses tema
6. septembril 2021 Eesti Töötukassale esitatud töövõimetoetuse taotlusele järgnenud õigusvastase menetlusega. Kaebaja märgib, et pärast kõnealuse taotluse esitamist nõudis Eesti Töötukassa temalt
7. septembri
8. a kirjaga arvelduskonto numbri teatamist, kuhu töövõimetoetus maksta, kuid ei selgitatud, et vahi all olevale isikule töövõimetoetust ei maksta. See selgus kaebajale alles pärast seda, kui ta pöördus kaebusega kohtusse haldusasjas nr 3-21-
9. Kaebaja ei mõista, miks tal oli vaja esitada konto number, kui oli teada, et kaebaja on vahi all. Kaebaja sõnul lõi Eesti Töötukassa olukorra, kus kaebaja pidi kohtusse pöörduma ega teavitanud koheselt, et vahi all olles ei ole isikul õigust töövõimetoetusele. Kaebaja peab õigusvastaseks Eesti Töötukassa
10. septembri
11. a kirja talle puuduste kõrvaldamiseks (s.o töövõimetoetuse makseviisi valiku esitamiseks) tähtaja andmise kohta. Kaebaja sõnul on talle eeltoodud Eesti Töötukassa tegevusega tekitatud kannatusi ja hingelist valu. Kaebaja esitas kaebuses ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastuse saamiseks.
12. Eesti Töötukassa esitas
13. juulil 2024 vastusena kohtunõudele antud kaebusega seonduvad haldusmenetluse dokumendid.
14. Kohus leiab, et J. Reinomäe hüvitamiskaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle 3-24-839 esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
15. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohus leiab, et Eesti Töötukassa tegevus kaebaja
16. septembri
17. a töövõimetoetuse taotluse menetlemisel ei saanud põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks kaebaja õiguste intensiivse riive.
18. Samuti ei pea kohus praeguse kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikes 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lõikes
19. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Praeguses kaebuses Eesti Töötukassale seonduvalt kaebaja töövõimetoetuse taotluse menetlemisega ette heidetav tegevus ei ole kohtu hinnangul taoliste olukordadega võrreldav. Isegi kui asuda seisukohale, et Eesti Töötukassa tegevus kaebajalt vahi all viibides
20. septembri
21. a kirjaga töövõimetoetuse makseviisi eelistust küsides oli kaebaja jaoks eksitav, siis ei saanud see kohtu hinnangul siiski põhjustada kaebajale selliseid tagajärgi või alandada tema väärikust määral, mis tingiks kaebaja kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise.
22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
23. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2