Obsah (6)

§ 2§ 37§ 121§ 133§ 249§ 110

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2375 Määruse kuupäev 24. august 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Eesti Töötukassa tegevuse peale seoses töövõimet

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt

§ 2

lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja soovib Eesti Töötukassa kohustamist maksta talle uuesti ajavahemiku 1.-21. august 2023 eest 390,60 eurot töövõimetoetust. Kaebaja küll nõuab kaebuses ka Eesti Töötukassa otsuse tühistamist, millega maksti talle kõnealune toetus, kuid Eesti Töötukassa poolt kohtule esitatud selgituste kohaselt ei ole selle osas eraldi otsust tehtud, mille tühistamist saaks kaebaja nõuda. Seda arvestades tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud kohustamisnõude (

§ 37lõike 2 punkt 2).

4. Kohus leiab, et J. Reinomäe kaebus tuleb tagastada

§ 121

lõike 2 punkti 2 1 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 5. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on

§ 121

lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras

§ 133lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi.

Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohtu hinnangul saab kaebaja poolt nõutavat summat (s.o 390,60 eurot) ja

§ 133

lõikes 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet antud asjas väheintensiivseks.

1. Samuti ei pea kohus praeguse kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks. Riigivastutuse seaduse § 6 lõike 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt määrati kaebajale Eesti Töötukassa
2. detsembri
3. a otsusega nr TVT/22/061678 töövõimetoetus perioodiks
4. november 2022 –
5. september
6. Kuivõrd kaebaja viibis alates
7. augustist 2023 vahi all, siis lõpetati talle sellest kuupäevast alates töövõimetoetuse maksmine lähtudes TVTS § 12 lõikest
8. Nimetatud sätte kohaselt ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Küll aga maksti kaebajale töövõimetoetust kuni
9. augustini 2023, mil kaebaja veel vahi all ei viibinud. TVTS § 17 lõike 1 kohaselt maksab Töötukassa töövõimetoetuse välja igal kuul eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks. Seetõttu maksti kaebajale septembris 2023 ka veel välja 2 3-24-2375 töövõimetoetus perioodi 1.-
10. august 2023 eest, kuivõrd kaebaja oli õigustatud seda saama. Kaebajale tehtud väljamaksest arestis kohtutäitur K. Põlts
11. septembril 2023 täiteasja nr 052/2002/8095 raames 17,44 eurot. Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule Eesti Töötukassa tegevuses õigusvastasust ning kaebajal ei ole alust nõuda perioodi 1.-
12. august 2023 eest töövõimetoetuse uuesti maksmist.
13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
2. Kaebaja on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse nõutava töövõimetoetuse summas 390,60 eurot tasumise kohustamiseks tema vanglast vabanemisel, s.o
3. augustil
4. 10.

§ 249

lõige 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ka olukorras, kus kohus kaebuse tagastab. 11. Kohus vabastab kaebaja

§ 110

lõike 1 punkti 1 ja § 116 lõike 1 alusel põhjendusi esitamata riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 12.

§ 249

lõike 1 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. See tähendab, et kaebajal peab olema esialgse õiguskaitse vajadus. Sellist vajadust tunnustatakse kohtupraktikas ka siis, kui kohtuotsuse täitmine on võimalik ka esialgset õiguskaitset kohaldamata, kuid taotleja peab menetluse kestel taluma ebamõistlikke piiranguid. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutaks kaebaja enne kohtuvaidluse lõppu kaebuse eesmärgi, nagu praeguselgi juhul, peavad esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema eriti kaalukad põhjused ning samuti peaksid kaebusel olema head eduväljavaated. Kohtu hinnangul antud juhul taolisi asjaolusid ei esine. Kaebaja soovib kõnealuse summa väljamaksmist põhjusel, et oleks tagatud tema hakkamasaamine vanglast vabanemisel. Eesti Töötukassa on kaebajale

1. augusti
2. a vastuses selgitanud, et vanglast vabanemisel on kaebajal võimalik esitada töövõimetoetuse saamiseks uus töövõimetoetuse taotlus. Samuti on kaebajal vajadusel võimalik toimetulekuraskuste korral pöörduda oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kes korraldab sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste jm abi andmist. Seega ei kaasne kaebajale mingeid pöördumatult raskeid tagajärgi, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Lisaks leidis kohus eelnevalt, et praeguse kaebuse rahuldamine ei ole kuigi tõenäoline, mis omakorda õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Reinomäe esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3