Obsah (7)

§ 475§ 477§ 371§ 372§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 18. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-24-8026 Tsiviilasi K. R. maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Av

) § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. 3.

§ 475

lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Viru Maakohus selgitas avaldajale
2. mai
3. a määrusega, et avaldaja ei saa enamusest oma nõuetest kohustustest vabastamise menetluses vabaneda. Viru Maakohus selgitas ka, et võimalik, et osades avaldaja suhtes algatatud täitemenetlustes on nõuete täitmine aegunud.
4. Tartu Maakohus tutvus avaldaja suhtes algatatud täitemenetlustega (dtl 52jj). Avaldaja suhtes on algatatud 37 täitemenetlust, millest 26 on algatatud kohtuotsuse või -määruse alusel kriminaal- või väärteoasjas või Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsuse alusel. Osad trahvinõuded on rohkem, kui 4–5 aastat vanad, mistõttu nende sundtäitmine võib olla aegunud, samuti on väärteoasjades väljamõistetud rahatrahvid võimalik asendada arestiga. Lisaks on avaldaja suhtes mõned Tartu Linnavalituse otsuse alusel algatatud menetlused. Tsiviilnõudeid, mille tasumisest oleks avaldaja teoreetiliselt saanud menetluses vabaneda, on sundtäitmisel vaid 8, millest vähemalt kolmes täiteasjas võib nõuete sundtäitmine olla aegunud. Avaldaja enda kohustus ja avaldaja huvides esitada aegunud nõuetes avaldused täitmise aegunuks tunnistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja selliseid avaldusi ka osades asjades esitanud (vt nt tsiviilasjad nr 2-23-8877, nt 2-23-8433, nr 2-23-8435, nr 2-23-7130 ja nr 2-23-7079). Lisaks on avaldaja taotlenud vabastamist menetluskulude tasumisest (väärteoasjad nr 4-23-1210, nr 4-23-1212).
5. Lähtudes avaldaja kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine avaldaja maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul ilmselt perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel avaldaja siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis jäävad täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Seega ei täidaks praegusel juhul pankrotimenetluse läbiviimine avaldaja suhtes tema poolt silmas peetud eesmärki. 2 Avaldajal ei ole vara ega sissetulekut, millest kohustusi täita. Avalduse kohaselt on avaldaja sissetulekuks 200 eurot, millest tema saab kätte 30% (s.o 60 eurot). Kuivõrd avaldaja viibib kinnipidamisasutuses, siis on tema võimalused otsida tulutoovat tegevust väiksemad. Avaldaja vabaneb kinnipidamisasutusest
6. augustil
7. Nimetatud asjaolusid arvestades ei ole tõenäoliselt võimalik pankrotimenetluses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohustustest vabastamise menetlus aga tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses, mh üritab leida võimalikult tasuva töökoha, mida praegusel juhul takistab kinnipidamisasutuses viibimine. Vangistuses olles ei oleks avaldajal võimalik pankrotiseaduses sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täita, mis oleks aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata – seetõttu ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning sellest tulenevalt ka pankrotimenetluse algatamisel hetkel perspektiivi.
8. Kohus märgib, et avaldaja on juba varasemalt mitmel korral esitanud pankrotiavaldusi, kuid on olnud ise menetlustes mitteaktiivne, jättes kas riigilõivu tasumata (tsiviilasi nr 2-22-3211) või ärakuulamisele ilmumata (tsiviilasi nr 2-23-16858). Lisaks on võlgniku suhtes pankrotimenetlus lõpetatud raugemise tõttu (tsiviilasi nr 2-22-6858).
9. Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 2 p 2 alusel.

9.

§ 372

lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 10. Vastavalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulud tuleb

§ 168lg 1 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1) jätta avaldaja kanda.

Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. 11. Avaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.

§ 150

lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3