← Eesti

2-22-17273/21

Obsah (6)§ 164§ 146§ 65§ 168§ 162§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-22-17273 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi M Ki (pankrotis) maksejõuetusavaldus Menetlus

§ 164

lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

  1. Viru Maakohtu esimehe
  2. septembri
  3. a käskkirja nr 11-1/25 alusel jagati tsiviilasi 222-17273 menetlemiseks Viru Maakohtu kohtunik Viljo Junolaineni menetlusse.
  4. Viru Maakohtu 28.02.
  5. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-17273 kuulutati välja M Ki pankrot ja pankrotihalduriks (usaldusisiku ülesannetes) nimetati Ly Müürsoo. 2
  6. 24.09.
  7. a esitas M K (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo kohtule pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja, mille palus kinnitada. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus M Ki pankroti väljakuulutamise teade 24.08.2023.a. Haldur määras võlausaldajate nimekirjaga tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks tähtaja 09.09.
  8. a. Võlausaldajad, haldur ja võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
  9. Haldur esitas 26.01.
  10. a kohtule M Ki (pankrotis) 19.02.
  11. a lõpparuande. Teade lõpparuande kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.02.
  12. a., vastuväidete esitamise tähtaeg oli kuni 29.02.
  13. a. Esitatud lõpparuande kohaselt: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. M K omab AS-is SEB Pank arvelduskontot nr xxx, mille saldo oli 32,20 eurot. M K ei olnud esitanud
  14. a ja
  15. a füüsilise isiku tuludeklaratsioone. Haldur esitas esitamata tuludeklaratsioonid, kuid tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud tulumaksu ei olnud. M K viibib xxx. Pankrotihaldur esitas 02.03.
  16. a Riigi Tugiteenuste Keskusele avalduse, milles palus VangS § 44 lg 1 alusel arestida 50% sissetulekutest. Arestimise alusel on pankrotivarasse laekunud kokku 2 433,20 eurot. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta.

§ 146

lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) masskohustused; 4) pankrotimenetluse kulud.

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150 lg 2 koosmõjust on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa. Ajutise pankrotihalduri tasu on kokku 1 404 eurot koos käibemaksuga, millest 870 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi vahenditest ja 534 eurot koos käibemaksuga M Kilt (alus: Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.02.2023. a määrus).

§ 65lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Haldur taotleb tasu määramist

§ 65

lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1– 3 alusel. Haldur palub määrata tasu summas 1 300 eurot, lisandub käibemaks 286,00 eurot kokku 1 586,00 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. 3 II rahuldamisjärgu võlausaldajale on teostatud jaotise väljamakseid summas 313,20 eurot: Jrk. nr Nõudeavalduse esitaja 1 Tunnustatud Jaotis % nõude summa (eurodes) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 14 411,17 Välja makstud nõude summa (eurodes) 100 313,20 III järgus nõudeid ei tunnustatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiga tagatud vara puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. M Ki nimele on registreeritud sõiduauto xxx (reg.märk xxx, esmane registreerimisaasta xxx). Transpordiamet teatas, et registrikanne on peatatud, kuna korralise ülevaatuse lõppemisest ja viimasest liikluskindlustuse poliisi lõppemisest on möödas rohkem kui 2 aastat (viimane ülevaatus kehtis kuni 06.2014. a). Võlgnik ise ei ole oma maksejõuetusavalduses varana nimetatud sõidukit märkinud. Seega kõike kogumis hinnates asub pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes seisukohale, et sõiduki näol ei ole tegemist likviidse varaga, mida saab arvata pankrotivara hulka. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Käesolevas menetluses ei olnud vara, mida pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes oleks saanud valitseda. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ei ole raha saanud on 14 097,97 eurot Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulud puuduvad. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /…/ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. M K ei ole võlanõudele vastuväidet esitanud. 4 M Ki pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - kinnitada M K pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus; - pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo halduri ja usaldusisiku kohustustest; - kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 1 586 eurot (sh käibemaks), mis välja maksta OÜ Sentire M.K kontole nr xxx pankrotivara arvelt; - jätkata M K kohustustest vabastamise menetlust ja nimetada usaldusisikuks Ly Müürsoo KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud lõpparuandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada lõpparuande kinnitamisega. 6. Pankrotiseaduse (

) § 163 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud lõpparuanne vastab

§ 162sätestatule.

  1. 19.02.
  2. a avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta. Samuti teatas ta sellest, et lõpparuandele saab esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud. 8.

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

  1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
  2. Kohus algatas 28.02.
  3. a pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
  4. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue 5 usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
  5. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 28.02.
  6. a, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo.
  7. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1)Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
(2)Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3)Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
(5)Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.
(6)Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
  1. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
  2. Kohus hoiatab, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
  3. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
  4. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS §
  5. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Halduri tasu kinnitamine 6 17.

§ 65lg 1 kohaselt, halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 18.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. 19.

§ 65

lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. 20. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 65lg 11, § 65 1tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 1 586 eurot, sh käibemaks.

Nimetatud summa mõista välja pankrotivarast. 21. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 65lg 1, § 65 lg 11 § 162, § 163, § 165 lg 3, Fi

MS § 45, kinnitab kohus pankrotihaldur Ly Müürsoo 19.022024. a lõpparuande ja lõpetab pankrotimenetluse. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.