KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-142885 Tsiviilasi AS PlusP

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 alusel võib kohus otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus esitab asjaolude kirjelduse ja põhjendused vajalikuks peetavas ulatuses.

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab A.K. vastu esitatud hagis 1074,43 euro suuruse põhivõlgnevuse, 491,74 euro suuruse viivise, 35 euro suuruse sissenõudekulude ning jooksva viivise väljamõistmist 0,065% päevas põhinõudelt alates 02.12.
3. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud järgmistest lepingutest: 5.
4. 21.11.2019 Elisa Osamaksetega vara müügileping nr. 8849953 (ostetav kaup ONEPLUS OnePlus 7T Pro 8+256GB maksumusega 749€, ei lisandunud intressi ega muid tasusid). 5.
5. 13.10.2020 Elisa liitumisleping nr. telekommunikatsiooniteenust numbrile xxxxxxxx), 10042191 (pakuti 5.
6. 13.10.2020 Elisa Osamaksetega vara müügileping (Liitumislepingu nr. 10042191 lisa) nr. 100423961 (ostetav kaup - OnePlus 8 Pro 5G 12GB+256GB maksumusega 999 €, ei lisandunud intressi ega muid tasusid).
7. Elisa Eesti AS osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ja müüs järelmaksuga kauba, mille eest kostja kohustus tasuma vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja jättis oma kohustused täitmata, ei tasunud temale esitatud arveid alates 18.06.
8. Elisa Eesti AS teavitas 15.08.2021 tingimuslikult lepingu lõpetamisest, kui kostja võlgnevust ei tasu ja luges lepingud lõppenuks 31.08.
9. Elisa Eesti AS loovutas 13.04.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale.
10. Hagi jääb rahuldamata 35 euro sissenõudekulude nõudes, sest hagis puuduvad põhjendused nõude aluse kohta. VÕS § 113 2 ei sätesta nõude alust, vaid piirab kulude välja nõudmise ulatust. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

9.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 3

§ 4842).

11. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 50 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud põhjendatud õigusabikuluks 50 eurot (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092). 12. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 385 eurot, sh riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 50 eurot. 13. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 4