) § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus tuvastas, et V S ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus tuvastas esitatud aruannetest, et võlgnik töötas 30.01.2019-12.04.2019 puhastusteenindajana, kust lahkus pärast rasedaks jäämist, sest tööandjal ei olnud võimalik viia võlgnikku üle kergemale tööle. Võlgnik uuris erinevaid koolituste võimalusi, kuid Töötukassa neid ei võimaldanud ning Tallinnas toimuvale raamatupidaja kursusele ei saanud võlgnik minna, kuivõrd pere kolis R. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel asunud õppima K K mootorsõidukitehniku erialale ning loonud oma ettevõtte P A OÜ, mille põhitegevusalaks on autopesu jms teenindus. Perioodil 25.02.202124.02.2022 oli võlgnikule määratud puuduv töövõime.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 4 Tsiviilasi nr 2-18-354 Kohtule on esitatud iga-aastaselt aruanded ning kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik varjanud tulusid ega vara.
Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud kõikide võlausaldajate nõuded. Kokku on võlgnik võlausaldajatele tasunud 6445.13 eurot.
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamaksete tegemisel järginud ettenähtud jaotisi ehk võlausaldajaid ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel koheldud võrdselt. Sellest tulenevalt on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasutud ära kõikide võlausaldajate nõuded peale ühe (võlausaldaja J I OÜ (I D A) nõude jääk on 1350 eurot). Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgniku täitmata kohustuste osas viiakse läbi kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel tuleb võlgnikul teha endast kõik võimalik vähendamaks võlausaldajate nõudeid. Kohus on eespool tuvastanud, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud kõikide võlausaldajate nõuded peale ühe. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Lisaks on võlgnik eelistanud võlausaldajate nõuete rahuldamisele perekonna vaba raha endale tööruumi ehitamisele kulutamist, mistõttu ei olnud võlgnikul võimalik ka mitmel kuul tööd teha. Võlgnik on märkinud, et tegi teadliku valiku raha tööruumi ehitamise alla panemisel, sest tööruum oli vajalik töö tegemiseks. Lisaks märkis võlgnik, et kui ta ei oleks tööruumi ehitamisega tegelenud, oleks kogu võlasumma olemas olnud. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesoleval juhul raske hooletusega rikkunud oma kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on võlgnik investeerinud tööruumidesse, et tagada oma sissetulek läbi igakuise töötasu, mille arvelt võlgnik on käesolevaks ajaks rahuldanud kõikide võlausaldajate nõuded. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 5 Tsiviilasi nr 2-18-354 (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14) ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Võlgadest vabastamise menetluse üks eesmärke on anda võlgnikule võimalus vähendada oma võlgnevust võlausaldajate ees ning neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada seeläbi väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ja normaalseks sotsiaalseks eluks. Riigikohus on mitmes lahendis väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei ole võimalus vabaneda oma kohustustest eelduslikult iga võlgniku õigus. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik oluliselt rikkunud võlausaldajate huve, kuigi võlgnik ei ole järginud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ja ei ole teinud väljamakseid võlausaldajatele vastavalt jaotistele, on võlgnik tasunud kõigi võlausaldajate nõuded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et esineb alus vabastada V S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kuna V S on täitnud pankrotimenetluses kõigi teadaolevate võlausaldajate nõuded. Kohus lõpetab V S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku vabastamine
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab V S kohustustest vabastamise menetluse, tuleb V S vabastada usaldusisiku kohustustest tema kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.