Obsah (7)

§ 121§ 2§ 38§ 41§ 43§ 28§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-675 Määruse kuupäev 9. september 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Xi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Ka

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale tõlgituna vene keelde. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas
2. jaanuaril 2024 Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses lähedastega toimunud lühiajaliste kokkusaamistega, mille käigus eraldati ta lähedastest klaasist vaheseinaga ja nad pidid kasutama sisetelefoni. Taotluse kohaselt toimusid sellised lühiajalised kokkusaamised Xil abikaasa, venna ja sõpradega, kokku kuue erineva lähedasega 13 korral.
3. Viru Vangla andis
4. veebruari
5. a kirjaga nr 6-16/24/16-2 Xile tähtaja kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla selgitas, et rahvastikuregistri andmetel puudub kinnipeetaval vend, kellega tal oleks olnud võimalik taotleda lühiajalist kokkusaamist klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Kinnipeetava sõbrad ei kuulu vangistusseaduse (VangS) § 25 lg-s 1 loetletud isikute ringi, kellega oleks võimalik taotleda lühiajalisi kokkusaamisi klaasist vaheseinaga 3-24-675 eraldamiseta. Kinnipeetav ei ole kahjunõudes märkinud, millistel kuupäevadel tal jäid vangla õigusvastase tegevuse tõttu lähedastega lühiajalised kokkusaamised klaasist vaheseinaga eraldamiseta toimumata. Vangla leidis, et ilma täpsete kuupäevadeta ei ole võimalik kinnipeetava esitatud taotluseid ja kokkusaamiste võimaldamise menetluse käiku kontrollida.
6. X sai Viru Vangla kirja kätte
7. veebruaril 2024 ning märkis sellele käsikirjaliselt, et ta on esitanud kõik dokumendid.
8. Viru Vangla jättis
9. veebruari
10. a otsusega nr 6-16/24/16-3 Xi kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, lähtudes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-st 3, sest kinnipeetav ei kõrvaldanud puuduseid ettenähtud tähtajaks. Vangla otsuse kohaselt oli X esitanud vanglale erinevaid taotluseid pikaajaliste kokkusaamiste ja tavapäraste (s.o klaasist vaheseinaga eraldamisega) lühiajaliste kokkusaamiste kohta, kuid ei esitanud taotluseid lühiajalisteks kokkusaamisteks vaheseinaga eraldamiseta. Vangla leidis, et Xi kahjunõue nr 6-16/24/16-1 on oluliste puudustega ning kinnipeetav ei kõrvaldanud puuduseid taotluses, st ei toonud välja, milliste kuupäevade osas ta taotles vanglalt kokkusaamisi klaasist vaheseinaga eraldamiseta, kuid mida vangla ei võimaldanud.
11. X esitas
12. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 eurot seoses pereliikmetega, s.o abikaasa, poja ja tütrega, toimunud lühiajaliste kokkusaamistega klaasist vaheseinaga eraldamisega. Ta leiab, et vangla tagastas tema kahju hüvitamise taotluse alusetult. X palub kohtul arvestada
13. jaanuari
14. a kahjunõudes esitatud põhjendustega. Viru Vanglas kohaldati imperatiivselt kõikide külastuste osas klaasist vaheseina. Klaasist vaheseinata kokkusaamisi sai taotleda alles pärast justiitsministri
15. novembri
16. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 31 muutmist
17. aastal.
18. Kohus jättis
19. juuni
20. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks summas 45 eurot või menetlusabi taotluse esitamiseks ning kaebuse aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Kaebajal tuli täpsustada, kellega ja millisel ajavahemikul toimunud lühiajalised kokkusaamised klaasist vaheseinaga eraldamisega kaebajale kahju põhjustasid ning kas ta taotles vanglalt lühiajalisi kokkusaamisi ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta.
21. X esitas
22. juunil 2024 venekeelse taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks koos väljavõttega kinnipeetava vabakasutuskontost. Kaebaja ei täpsustanud kaebuse aluseks olevaid asjaolusid.
23. Kohus jättis
24. juuni
25. a määrusega kaebuse korduvalt käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus andis kaebajale täiendava võimaluse täpsustada, millistel kuupäevadel või millises ajavahemikus toimusid tema lühiajalised kokkusaamised abikaasa, poja ja tütrega, millega seoses tekitatud kahju hüvitamist ta kaebusega nõuab. Samuti kohustas kohus kaebajat täpsustama, kas ja milliste hüvitamiskaebusega hõlmatud kokkusaamiste osas esitas ta vanglale enne kokkusaamist taotluse, et lühiajaline kokkusaamine toimuks ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Lisaks selgitas kohus kaebajale uuesti hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja regulatsiooni ja andis võimaluse esitada vajadusel kaebetähtaja ennistamise taotlus.
26. X esitas
27. juunil 2024 kohtule avalduse, milles viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele asjas nr 35245/19 ja sellest lähtudes leiab, et tema õigusi on rikutud ja talle tuleb hüvitada materiaalne kahju 13 lühiajalise kokkusaamise eest klaasist vaheseinaga eraldamisega tema sugulaste ja tuttavatega. 2 3-24-675
28. Kohus tegi Viru Vanglale täiendava kohtunõude, millele vastuseks teatas vangla, et kaebajal oli ajavahemikul
29. jaanuarist 2021 kuni
30. juuli 2022 planeeritud kokku 18 kokkusaamist, millest toimusid kokkusaamised abikaasaga (abielu kestis kuni
31. märtsini 2024). Xil ei ole rahvastikuregistri järgi lapsi. Vangla ei ole võimaldanud kaebajale sõpradega lühiajalisi kokkusaamisi ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta. KOHTU SEISUKOHT 11.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus leiab, et kaebus tuleb

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada.

11.1.

§ 2lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses.

Seepärast tuleb kaebajal märkida kaebuses nii kaebuse nõue kui ka kaebuse alus (

§ 38lg 1 p-d 5-7).

Kaebuse faktilised asjaolud (eelkõige andmed selle kohta, millise tegevusega kaebaja õigusi rikuti), peab kaebaja ise esile tooma. Kohus ei saa sisustada kaebuse alust kaebaja eest, sest kohus ei või teha otsust aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire (

§ 41lg 1).

Kui kaebaja ei sisusta kaebuse alust ega täpsusta kaebust ka kohtu antud tähtaja jooksul ning kohtule ei ole kaebaja tahe asja materjalide põhjal arusaadav, ei ole kohtul võimalik kaebust lahendada. 11.

1. Kohtule on praeguses asjas teada, et kaebaja soovib esitada hüvitamiskaebuse. Kaebaja jättis aga kohtule täpsustamata kaebuse aluse, s.o põhiliste asjaolude kogumi, millega seoses ta soovib hüvitamiskaebuse esitada. Kaebaja ei ole kaebuses ega Viru Vanglale
2. jaanuaril 2024 esitatud kahju hüvitamise taotluses märkinud, milliste lühiajaliste kokkusaamistega tekitatud kahju hüvitamist ta nõuab (kellega ja millal või millisel ajavahemikul kokkusaamised toimusid või pidanuksid toimuma). Kaebuse kohaselt hõlmab kaebus kaebaja lühiajalisi kokkusaamisi abikaasa, poja ja tütrega. Seevastu vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ning kohtule
3. juunil 2024 esitatud avalduses märgitu kohaselt hõlmab nõue 13 lühiajalist kokkusaamist sugulaste ja tuttavatega. Vaatamata sellele, et kohus andis kaebajale võimaluse kaebuse alust täpsustada, ei selgitanud kaebaja kohtule, kellega ja millal toimunud või toimuma pidanud lühiajaliste kokkusaamistega seoses ta praeguses asjas kaebuse esitas. Kohtule ei ole ka muude asjas kogutud materjalide põhjal teada, milliste lühiajaliste kokkusaamistega tekitatud kahju hüvitamist soovib kaebaja nõuda. Ilma nimetatud teabeta pole kohtul muu hulgas võimalik kontrollida, kas kaebaja läbis kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt ning kas kaebus on esitatud tähtaegselt. 11.
4. Kuna Xi kaebus ei vasta

§-des 37–39 sätestatud nõuetele, kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebuse puuduseid ja puudused takistavad asja läbivaatamist, tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

12. Kohus märgib täiendavalt, et kaebuse tagastamise alusena saaks praeguses asjas kohaldada ka

§ 121

lg 1 p 4, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korras. Kohtu hinnangul jättis Viru Vangla

1. veebruari
2. a otsusega nr 6-16/24/16-3 kaebaja kahjunõude õiguspäraselt läbi vaatamata, sest kaebaja ei määratlenud, milliste toimingutega talle väidetavalt kahju põhjustati. Nii nagu kohtul, ei ole ka vanglal võimalik sisustada kahju hüvitamise nõude alust kannatanu asemel. 3 3-24-675
3. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus on praeguses asjas kogunud teavet kaebaja taotletud ja toimunud lühiajaliste kokkusaamiste kohta, mis lihtsustab tal vanglale soovi korral uue kahju hüvitamise taotluse esitamist. Vajadusel saab kaebaja taotleda vanglalt täiendavate asjassepuutuvate tõendite kogumist. Kohtusse pöördudes tuleb kaebajal muu hulgas silmas pidada, et kohus ei luba menetlusosalisel kohut tahtlikult ebaõigete andmete esitamisega eksitusse viia – sellist isikut võib kohus trahvida (

§ 28lg 2).

1. Kuna kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, jätab kohus selle läbi vaatamata.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4