Obsah (6)

§ 178§ 444§ 468§ 162§ 175§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-142708 Tsiviilasi Tsiviila

§ 178lg 2).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Holm Bank AS (hageja) esitas
2. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule hagi R. R. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võla 387 eurot 19 senti (põhivõlg 336 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 26 eurot 19 senti ja sissenõudekulud 25 eurot). Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel
3. märtsil 2023 sõlmitud laenulepingust nr 00401303160, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 336 eurot Veljekoda OÜ-lt kauba ostmiseks. Kostja pidi laenu tagastama laenugraafiku alusel osamaksetega. Kostjal on osamaksed tasumata.
4. Kohus võttis hagi
5. veebruari
6. a määrusega menetlusse. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus saatis hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määruse kostjale. Kostja kinnitas hagimaterjalide kättesaamist
7. märtsil 2024 avaliku e-toimiku kaudu. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hageja nõude. 4.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

7. Hageja hagiavalduses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 160 eurot (riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 140 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). 2

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (140 eurot). Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud

§ 172lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka.

See tähendab, et need kulud kannab

§ 162lg 1 alusel kostja.

Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 160 eurot (140 + 20). Hageja ei ole taotlenud, et kostja tasuks hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist, järelikult jätab kohus viivised välja mõistmata. 8. Menetluskulude kindlaksmääramine ei ole vaidlustatav (

§ 178lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik 3