← Eesti

2-24-8940/5

Obsah (10)§ 444§ 468§ 124§ 173§ 174§ 168§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Kertu Altin Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2024, Tallin

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 1. X esitas Harju Maakohtule hagi Osaühingu EUROPARK ESTONIA vastu võla nõudes. 2. 15.08.2024 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles võtab hagi õigeks ja palub menetluskulud jätta hageja kanda. 3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on 15.08.2024 esitatud vastuses hagi õigeks võtnud. 4. Tulenevalt

§ 444

lg-st 3 jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. 5. Kooskõlas

§ 468lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Tsiviilasja hind on

§ 124lg 1 järgi 15 eurot.

7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 8.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

  1. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks ja on hagi kohe õigeks võtnud.
  2. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja vastusest nähtuvalt esitas hageja leppetrahvi väljastamise päeval 17.05.2024 kostjale pretensiooni leppetrahvi osas, kuid kostja jättis selle rahuldamata. Kostja selgituste kohaselt, ei ole hageja täiendavalt, pärast leppetrahvi tasumist, kostja poole pöördunud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus leiab, et hagejal ei olnud korduvat kohustust paluda kostjalt leppetrahvi tühistamist ja 15 eurot tagastamist. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on 17.05.2024 pöördunud kostja poole leppetrahvi tühistamiseks ja kostja on jätnud hageja taotluse rahuldamata, ei ole kostja kohtuväliselt täitnud hageja nõuet ning seega on kostja andud põhjuse hagi esitamiseks.
  3. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista hagi ettevalmistamise kulud 300 eurot ja riigilõivu 100 eurot. Hageja põhjendatud menetluskuluks on

§ 138lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

12. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ennast käesolevas menetluses esindanud ise, mistõttu ei kuulu hagi ettevalmistamise kulud 300 eurot kostjalt väljamõistmisele

§ 144

p 1 ja

§ 175lg 1 alusel.

Samuti ei kuulu hagi ettevalmistamise kulud hüvitamisele

§ 144p 3 alusel, kuna hagejal oli võimalik hagi ette valmistada ka töövälisel ajal.

Samuti on 2/3 kohus 09.07.2024 määruses selgitanud hagejale, et olukorras, kus hageja taotleb enda ajakulu eest menetluskulude väljamõistmist, tuleb hagejal muuhulgas selgitada ja tõendada, kas hagejal on jäänud saamata töötasu või muu püsiv sissetulek. Hoolimata kohtu selgitustest ei ole hageja vastavaid tõendeid esitanud. Kohus selgitab, et üksnes menetlusosalise ajakulu ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel menetluskuludena hüvitatav. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks hageja hagiavalduse koostamise kulu 300 euro ulatuses. 13. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3/3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.