KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Määruse tegemise aeg ja koht 01.03.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-6196 Tsiviilasi K Gi avaldus Järveotsa tee

(korteriomandi- ja korteriühistu seadus) § 30 lg 2 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. 5.

§ 4

lg 1 kohaselt on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata.

§ 4

lg 3 järgi eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.

§ 4

lg 4 kohaselt maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Riigikohus on selgitanud, et mh kuuluvad korteriomanike kaasomandisse ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (3-2-1-155-14, p 12), sh on elamu küttesüsteemi osaks korteriomandi reaalosas asuv tagasivoolutoru veesiu liitmik (2-18-13649, p 14) ehk nn käterätikuivatustoru. 6. Tulenevalt

§ 34

lg 1 korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

§ 34

lg 2 järgi korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Vastavalt

§ 35

lg 1 korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. 7. Kohus leiab, et kuivõrd siugtoru on elamu küttesüsteemi osa, siis sõltumata sellest, kas toru asukoha muutmine muudab küttesüsteemi oluliselt, on igal juhul tegemist korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise küsimusega. Kaasomandi eseme valitsemise küsimus tuleb tulenevalt

§ 35

lg 1 otsustada vähemalt korteriomanike hääletamise teel, so üldkoosoleku otsusega. Avaldaja ei ole välja toonud, et üldkoosolek oleks vastu võtnud otsuse lubada avaldajal toru asukohta soovitud viisil muuta. Avaldaja on esitanud nelja korteriomaniku nõusolekud vee sulgemiseks (dtl 51, tõlge dtl 52), nähtuvalt kinnistusraamatust on Järveotsa tee 13 korteriomandeid xxx. Samuti ei nähtu esitatud tõendist, et ka nimetatud korteriomanikud oleksid andnud nõusoleku toru asukoha muutmiseks, viidatud on üldsõnaliselt „santehnilistele töödele“. Korteriomanike nõusolekuid ei asenda ehitusprojekt või teatis (dtl 77-102), samuti ei oma seadusest tuleneva regulatsiooni sisu osas mingit tähendust KÜ juhatuse seisukoht sellest, kuidas või mis vahenditest siugtoru vahetus vajadusel korraldatakse (juhatuse otsus dtl 160-161).

1. Kohus leiab, et korteriühistu poolt teostatava valitsemise osaks on mh kaasomandi osa eseme korrashoiu tagamine ning see hõlmab kohustust kaitsta kaasomandi osa eset 3 omavolilise muutmise eest. Et kaasomandi esemega seotud küsimuste otsustamine toimuks vastavalt seadusele on kohtu hinnangul kõigi korteriomanike huvides ning seda ei kaalu üles ühe korteriomaniku soov oma korteris ehitus- või remonttööde tegemiseks kiiremas korras. Kohus leiab, et olukorras, kus siugtoru asukoha muutmiseks puudub üldkoosoleku otsus, ei oleks veevarustuse sulgemise võimaldamine vastaval eesmärgil kooskõlas kõigi korteriomanike huvidega. Seetõttu on korteriühistu veevarustuse sulgemise võimaldamisest õigustatult keeldunud. Kohus märgib, et esitatust ei nähtu isegi, et avaldaja oleks enne kohtusse pöördumist vee sulgemist seoses siugtoruga nõudnud - avaldusele lisatud pöördumistes (dtl 8, tõlge dtl 10) on avaldaja põhjendanud vee sulgemise nõudmist üksnes lekkivate kraanide ja seonduva avariiohuga. Kohus jätab avalduse rahuldamata. Menetluskulud
2. TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
3. Kohus ei nõustu avaldajaga, et kuivõrd korteriühistu teostas avaldaja korteris veekraanide vahetuse, siis on nõue menetluse kestel osaliselt rahuldatud. Veevarustuse sulgemist puudutatud isik I mh pärast avalduse esitamist võimaldanud ei ole. Kohus leiab, et seoses avalduse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
4. Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis puudutatud isikul I kulu 1 501 eurot (sh km), so kulu lepingulisele esindajale. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Nimekirja kohaselt tegi puudutatud isiku I esindaja järgmised menetlustoimingud: - avaldusele vastuse koostamine koos seonduvate toimingutega 5 tundi; - 01.08.2023.a. läbirääkimiste pidamine avaldaja esindajaga koos seonduvaga 0,5 tundi; - 03.08.2023.a. tutvumine ts nr 2-23-6196 materjalidega, 20.02.2023 korteri 20.02.2023 rekonstrueerimise projektiga, ehr.ee (1 h), osalemine objektil paikvaatlusel (Järveotsa tee 13-95) KÜ juhatuse, K G ja tema lepingulise esindaja osavõtul kell 13.00- 14.00, 2 h; - 21.08.2023 tutvumine 20.07.2023 TLPA vastusega arvamusele Järveotsa tee 13 kasutusteatise kohta, EhS,

, RK lahenditega, õiguslik hinnang, vaide koostamine TLPA-le 6 lk, fotode, akti lisamine ja edast. TLPA-le, 4,5 h; - 19.02.24 avaldaja menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.

1. Kohus leiab, et 03.08.2023 toimingud valdavas osas ja 21.08.2023 toimingud täielikult ei ole esindamine käesoleva asja raames. Kohus paikvaatlust läbi ei viinud, samuti ei ole käesoleva tsiviilasja raames tehtud menetlustoimingud toimingud seoses TLPA-le vaide koostamisega. Toimingutele 1, 2 ja 5 märgitud ajakulu ei ole alust pidada ülemääraseks, märgitu on nimetatu osas kooskõlas ka menetluse käiguga. Tutvumaks avaldaja täiendustega, mis olid esitatud peale seda, kui puudutatud isik I oli juba avaldusele vastanud, võis täienduste mahtu ja sisu arvestades põhjendatult kuluda kuni 0,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu kokku on 6,5 tundi (5 + 0,5 + 0,5 + 0 + 0,5). Tasu 100 eur/h + km ei ületa kohtu hinnangul keskmist tasu sarnasele õigusteenusele. Puudutatud isikule I 4 hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokku on 781 eurot (6 x 120 + 0,5 x 122), mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele puudutatud isiku I kasuks välja avaldajalt.
2. Puudutatud isikutele II-XII hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
3. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5