← Eesti

2-23-989/47

Obsah (5)§ 429§ 432§ 433§ 173§ 164

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Anna-Mariel Kink Määruse tegemise aeg ja koht 13.09.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-989 Tsiviilasi A, B

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Hagejad esitasid 19.01.2023 hagid kostja vastu, paludes kohtul mõista kostjalt: - alaealise hageja I kasuks välja igakuine elatis kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 700 eurot, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 2-23-989 sätestatud alammäär, mida indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil PKS § 101 lg 3 ja 4 kohaselt Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja millele lisandub täiendavalt kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Esimene indekseerimine toimub 01.04.2023.a; - hageja II kasuks alates 19.01.2023.a. kuni hageja II 21-aastaseks saamiseni (xx.xx.xxxx.a.) summas 700 eurot, kuid mitte vähem kui PKS § 101 sätestatud alammäär, mida indekseeritakse iga aasta
  3. aprillil PKS § 101 lg 3 ja 4 kohaselt Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja millele lisandub täiendavalt kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Esimene indekseerimine toimub 01.04.2023.a. - hageja I kasuks tagasiulatuv elatis perioodil alates 19.01.2022 – 18.01.2023 summas 7275 eurot; - hageja II kasuks tagasiulatuv elatis perioodil alates 19.01.2022 – 18.01.2023 summas 8400 eurot; Hageja tõi esile järgmised asjaolud: − − − − Hagejad on X ja kostja ühised lapsed. Poolte kooselu lõppes 13.12.
  4. Hagejad elavad pere endise ühises kodus koos emaga. Alates detsembrist 2021.a hageja elab isa juures ning on vahetult ja täielikult isa ülalpidamisel. − Hagejate ema ja kostja on pidanud läbirääkimisi kostja poolt laste ülalpidamises osalemise ning elatise tasumise osas, kuid kostja ei ole enda lubadusi elatise tasumise osas kohaselt täitnud, millest tulenevalt on kostja rikkunud oluliselt ka hagejate ülalpidamiskohustust ja toonud kaasa vajaduse elatise osas hagiavalduse esitamiseks. − Kommunaalkulud on olnud hagejate ema kanda. Alates
  5. a augustist ei kanna kostja ka vanemate ühist laenukohustust, kuigi varasemalt on märkinud, et see on justkui kostja panus laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks. − Kostja on tasunud hageja I osas elatise tasumise kohustust kokku summas 1125 eurot järgmiselt: o o o o o 9.09.2022.a. summas 225 eurot; 02.10.2022.a. summas 225 eurot; 07.11.2022.a. summas 225 eurot; 05.12.2022.a. summas 225 eurot; 02.01.2023.a. summas 225 eurot. − Hagejate ema on püüdnud ka pärast 11.08.2022 kostja e-kirja saavutada hagejatele elatise tasumise või ülalpidamiskohustuse täitmise osas kokkulepet, kuid kahjuks tulutult. 10.11.2022 saatis hagejate ema kostjale ka laste ülalpidamiskulude osas koostatud tabeli, kuhu oli lisanud laste kuludest nii palju andmeid kui võimalik ja millest tulenes, et laste ülalpidamise kulud igakuiselt on vähemalt kummagi lapse osas 1400 eurot kuus ning tegi ettepaneku, et kostja kohustust lastele elatise tasumise osas 2

(5)2-23-989 vastavalt 700 eurot kummagi hageja osas arvestatakse poolte kaasomandi jagamise vaidluses. Kostja teatas sellele vastuseks 15.11.
  1. a e-kirjas, et ei „aktsepteeri sinu poolt välja pressitud rahalisi nõudmisi“. − Hagejate keskmised kulud kuus on kokku hagejal I umbes 1550 eurot ja hagejal II umbes 1475 eurot.
  2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised: − Kostja ei ole rikkunud hageja I osas ülalpidamise kohustust - hagile on lisatud tõendina lisa 11, mis tõendab, et kostja on hagejale I elatist tasunud. − Kostja on jätkanud elatise tasumist - viimati tasus kostja hagejale I elatist 01.02.2023 summas 235 eurot. − Hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis tõendavad, et kostja peab elatist tasuma kuni mõlema hageja 21-aastaseks saamiseni. − Kostja nõustus, et hagejad on tema lapsed. − Kostja nõustus, et hagejad elavad koos emaga ja nende suhtlus isaga on stiihiline. − Kostja ei ole nõustunud hagejate ema nõudmistega ning pole kokkuleppeid sõlminud. Väidetavate lubaduste näol võib olla tegemist mittetäielike kohustustega (VÕS § 4). − Kostja poolt hagejate seaduslikule esindajale tehtud varasemad pakkumised kompromissi saavutamiseks on tehtud hagejate ema poolt kostjale avaldatud vaimse surve all. Surve põhjuseks on olnud hagejate ema soov saada enda ainuomandisse kostja ja hagejate ema kaasomandis olev kinnisasi asukohaga XXX. Hagejate ema takistas lahutusprosessi läbiviimist ega olnud nõus ühtegi kokkulepet sõlmima enne kui nimetatud kinnisasi on täielikult tema nimele kirjutatud. Kusjuures hagejate ema tasus nimetatud kinnisasja soetamise ja ülalpidamise kuludest üksnes tühise osa. − Hagejate eluase on kostja ja hagejate ema kaasomandis olev kinnistu (elamu), mille osas on käimas kaasomandi lõpetamise vaidlus tsiviilasjas nr 2-22-
  3. − Kostja vaidles vastu hagiavalduse põhjenduste p-des 7-9 toodule. − Paljud hagejate kulud on ülepaisutatud või põhjendamatult liiga suured. − Hagejate emal on olnud võimalik vähendada eluaseme kulusid. Kindlasti tuleb hagejate eluasemekuludest maha arvestada kasutuseelis 185 eurot kuus, kuna nagu eelnevalt öeldud, kostja tema kaasomandis elavatelt endistelt pereliikmetelt üüri ei küsi ega ole küsinud. − Kostja esitas konkreetsemaid vastuväiteid seoses kuluga laagrile, välisreisidele ja trennidele. Hagejate kulude tabelid sisaldavad samuti kulutusi, mis ei ole otseselt seotud laste esmavajadustega või on mugavuskulud (nt auto, lemmiklooma toit) või meelelahutus (xBoxi liikmemaks). Samuti on osad kulutused kostja hinnangul ebamõistlikult suured (nt taskuraha), sünnipäeva tähistamise kulu, meelelahutuskulud, toidukulu. − Mõlema hageja puhul on toodud välja toidukulu 250 eurot kuus. Justiitsministeeriumi tellitud ning
  4. aastal valminud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes on Tervise Arengu Instituudi poolt hinnatud 13-17 aastaste laste keskmiseks energiavajaduseks päevas 2600 kcal, millest tulenevalt on sellise energiavajaduse korral lapse toidukorvi hind keskmiselt 166 eurot kuus (noorem laps kulutab ka vähem kcal). Nimetatud uuringu kohaselt lapse ülalpidamiskulud muutuvad lapse vanusega – hagejate puhul on aga vastupidi ning lastele kulutatakse keskmiselt kõige rohkem suurlinnades, hagejad elavad aga Harju maakonna väikelinnas XX. 3
(5)2-23-989 − Eluaseme kulusid on võimalik vähendada näiteks liigsuure (ca 300 m²) eluaseme välja vahetamisega elamispinna väiksema vastu, asendades laste autoga liikumise ühistranspordiga jne. Hagejad koos emaga elavad üle oma võimete. − Kostja ei ole suuteline tasuma kokku 1400 eurot. Kostja sissetulek ühes kuus on 2725 eurot bruto ehk 2145,12 eurot neto. Kostjale jõukohane on tasuda hagejale I elatist ühes kuus 150 eurot. Kostja perekond on 2-liikmeline, suure osa teise poole kuu kuludest aitab tasuda abikaasa. Kostja igakuised kulud on 2285 eurot, mille kostja esitas tabelina ja mida kohus üksikasjalikult välja ei too. Hetkel on kostja kulud natuke suuremad, kui tema sissetulek. Kostjal on mitmed kulud, sh ümberõpe Londonis, tasunud säästude arvel, sh abiks ka abikaasa kogutud reservid. Kostja soovib vahetada töökohta, mistõttu ka osaleb ümberõppel. Juhul kui kohus lõpetab kaasomandi ning XXX kinnistu müügi arvelt tasutakse ka pangalaenu jääk, vähenevad kostja kulud 270 euro võrra kuus, st märkimisväärselt. Kostja elab täna oma võimete piiril. Kostja tasub regulaarselt elatist hagejale I ja hagejate eluasemeks oleva kinnistu laenumakse tasumine (kokku 500 eurot kuus). Juhul kui hageja nõue leiab rahuldamist, kannatavad selle tõttu nii kostja kui kostja perekond, sh võivad tekkida makseraskused. − Igakuise ja tagasiulatuva elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada lastetoetustega (PKS § 101 lg 5). − Kostja vaidles vastu ka tagasiulatuva elatise nõudele. Hagejate nimetatud nõue põhineb ebamõistlikult suurtel hagejate kuludel. Kostja palus arvesse võtta kostja poolt hagejate huvides tehtud kulutusi. Kostja on peale kooselu lõppu kandnud erinevaid hagejate kulusid, sh hagejate ja ema kommunaalkulud, eluaseme laen, hagejate ema käsutuses oleva auto liising, eluasemega seotud kindlustused ja muud haldamise kulud, lastele tasutud taskurahad jms kokku summas 34 556 eurot, mis teeb kuu keskmiseks kompensatsiooniks kahe lapse peale kokku ca 1330 eurot (kuus). Perioodil jaanuar 2022 - detsember 2022 on kostja kompenseerinud hagejate kulusid kokku summas 16 143 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks kompensatsiooniks ca 1345 eurot. Lisaks on kostja hagejate ema omandisse andnud 100% kostja poolt finantseeritud sõiduauto Audi A6 (tootmisaasta 2011, Auto24.ee põhjal eeldatav turuväärtus 10 000-15 000) eurot, mida ei ole kajastatud kostja kulude kompensatsioonide arvutuste koosseisus. − 08.03.23 selgitas kostja, et on esitanud avalduse enda tööandjale, paludes lõpetada tema ja YYY vahel sõlmitud tööleping alates 01.06.2023. Nimetatud tõendiga tõendab kostja, et seoses töölt lahkumisega väheneb tema võime elatist tasuda, kuna tema igakuine sissetulek palga näol senisel kujul kaob. 3. 12.09.2024 esitasid hagejad hagist loobumise avalduse ja kostja nõusoleku selleks ning palusid hagist loobumise avaldus vastu võtta ja käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

  1. Kohus leiab, et hagiavaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus.
  2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 432ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 4

(5)2-23-989 Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

7.

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 8.

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.