Obsah (11)

§ 113§ 416§ 164§ 402§ 1§ 4034§ 100§ 101§ 1132§ 397§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 05.08.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. 2-24-106302 Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja nõuded

1. Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi E V vastu võlgnevuse nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx OÜ 10.05.2023 laenulepingu nr xxx, millega lepiti kokku laenusummas 1503,35 eurot, intressimääras 38,10% aastas ja krediidi kulukuse määras 44,99% aastas. Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et 1503,35 euro laenamisel 36 kuuks, fikseeritud intressimääraga 38,10% aastas, on krediidi kulukuse määr 44,99% aastas, lepingutasu 98,35 eurot, tagasimakstav kogusumma 2544,12 eurot, 36 tagasimakset.
3. Kostja ja xxx OÜ sõlmisid 17.07.2023 refinantseerimislepingu nr xxx, millega lepiti kokku laenusummas 1583,77 eurot, mis koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 1503,35 eurot, lepingutasust 75,42 eurot ja tasumata meeldetuletuskirja tasust 5,00 eurot. Samuti lepiti kokku intressimääras 26,04% aastas ja krediidi kulukuse määras 29,99% aastas. Krediidikulukuse määr on arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et laenusumma on 1583,77 eurot (sh lepingutasu 75,42 eurot), muud kulud summas 98,24 eurot, intressimäär 26,04% aastas, laenutähtpäev 15.08.2029 ning kogu laen võetakse kohe kasutusse.
4. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste 2 2-24-106302 kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
5. Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laenu kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.
6. Lepingu katteks kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud ei ole. Tulenevalt osamaksete tasumisega viivitusse jäämisest, edastati kostjale võlateatised 22.09.2023, 22.10.2023 ja 15.11.
8. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 15.09.2023, 15.10.2023 ja 15.11.2023 osamakse tasumisega, edastas Krediidiandja kostjale 15.11.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx lepingu ülesütlemise teatise. Lepingu ülesütlemise teatisega andis krediidiandaja kostjale võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 29.11.2023 ei likvideerinud, olles täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas

§ 416üles 30.11.2023 seisuga.

7. Krediidiandaja loovutas tulenevalt

§ 164

tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude OK Incure OÜ-le, edastades kostjale 01.12.2023 Kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx teatise nõude loovutamise kohta.

1. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 1583,77 eurot, kuivõrd tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad.
2. Hageja palus mõista kostjalt välja tasumata intressi kokku summas 217,10 eurot, mis on kujunenud alljärgnevalt: - lepingu nr xxx alusel 38,10% aastas perioodi 10.05.2023-16.07.2023 eest kokku summas 97,72 eurot; - refinantseerimislepingu nr xxx alusel 26,04% aastas perioodi 16.08.2023-29.11.2023 eest kokku summas 119,38 eurot.
3. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise lepingujärgses määras 24% aastas põhivõlgnevuselt alates 30.11.2023 kuni 04.03.2024 summas 99,75 eurot.
4. Hageja palus mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulu summas 15,00 eurot. Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale edastatud 16.09.2023, 16.10.2023 ja 15.11.2023 ning tasumata tasulised võlateatised 22.09.2023 (5,00 eurot), 22.10.2023 (5,00 eurot) ja 15.11.2023 (5,00 eurot).
5. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja on edastanud kostjale 08.12.2023 (25,00 eurot) ja 3 2-24-106302 15.12.2023 (5,00 eurot) nõudekirju. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Kohtu seisukoht
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded kättetoimetatud 31.05.
7. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
8. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohtu põhjendused 15.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja xxx OÜ lepingu nr xxx, mille alusel andis xxx OÜ kostjale laenu summas 1503,35 eurot. xxx OÜ ja kostja sõlmisid ka refinantseerimislepingu nr xxx, millega lepiti kokku laenusummas 1583,77 eurot, mis koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 1503,35 eurot, lepingutasust 75,42 eurot ja tasumata meeldetuletuskirja tasust 5,00 eurot. Kuna lepingutest nähtub, et xxx OÜ, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti ehk laenu, siis on kohus seisukohal, et leping nr xxx ja refinantseerimisleping nr xxx on tarbijakrediidileping. 16. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. 4 2-24-106302 Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale, mistõttu tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

1. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis xxx OÜ kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust.
2. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse (nt maksehäire register) päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 19.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus esialgne võlausaldaja

§ 4034lg 6.

Kohtule teadaolevalt ei ole hageja ega xxx OÜ maksete ümberarvestust teinud.

1. Hagiavaldusest nähtub, et hageja lähtub nõude esitamisel refinantseerimislepingust. Esialgne võlausaldaja ütles viidatud lepingu üles 30.11.
2. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (

§ 416

lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine. 21.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 5 2-24-106302 Hageja märkis, et põhinõude suurus on 1583,77 eurot, kuivõrd kostja ei ole laenu katteks tagasimakseid teostanud. Hagiavaldusest nähtub, et xxx OÜ andis lepingu nr xxx alusel kostjale laenu summas 1503,35 eurot, arvestas sellest maha lepingutasu summas 98,35 eurot ja kandis kostja arvelduskontole 1405 eurot. Refinantseerimislepinguga nr xxx lepiti kokku laenusummas 1583,77 eurot, mis koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 1503,35 eurot, lepingutasust 75,42 eurot ja tasumata meeldetuletuskirja tasust 5,00 eurot. Seega hageja põhinõue koosneb laenust, lepingutasust ja meeldetuletuskirja tasust.

4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). Kohtu hinnangul ei ole hageja põhinõudes sisalduv lepingutasu nõue

4034 lg 7 kolmanda lause alusel põhjendatud. Tasu meeldetuletuskirja eest on õigus nõuda juhul, kui eelnevalt on saadetud tarbijale vähemalt üks tasuta meeldetuletus (

§ 1132lg 1).

Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja õiguseellane oleks saatnud kostjale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Seega ei ole põhinõudes sisalduv sissenõudmiskulu nõue, st tasu meeldetuletuskirja eest põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt, st 1503,35 euro ulatuses (1583,77 - 75,42 - 5). 22.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. xxx OÜ ja kostja on lepingute sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intressi kokku summas 217,10 eurot. Kuna kohus tuvastas, et hageja õiguseellane ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt

§ 4034

lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda

§ 94lg-s 1 sätestatud intressimäärast.

Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, vt RKTKo 26.11.2012, nr 3-2-1-141-12, p 10). Hageja taotletud perioodist alates 15.05.2023 kuni 29.11.2023 oli

§ 94lg-s 1 sätestatud intressimäär 2,50% ja 4%.

6 2-24-106302 Hagejal on õigus nõuda intressi

§ 94

lg-s 1 sätestatud määras laenusummalt 1503,35 eurot alates 15.05.2023 kuni 29.11.2023, kuivõrd kostja ei ole laenu katteks tagasimakseid teinud. Intressi suurus on 20,49 eurot ja see kujuneb alljärgnevalt: Intress 1503,35 eurot Intressimäär (aastas) 2,50% 1503,35 eurot 4% 15,65 eurot Periood Laen 15.05.202330.06.2023 01.07.202329.11.2023 4,84 eurot 23.

§ 101

lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivise nõue on

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Hageja võib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu nõuda viivist vastavalt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 1503,35 eurot alates 30.11.2023 kuni hagi esitamiseni, st 04.03.2024. Alates 01.12.2023 kuni 04.03.2023 oli

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 12% ja 12,50%.

Viivise suurus on 48,68 eurot ja see kujuneb alljärgnevalt: Periood Võlgnevus Viivis 1503,35 eurot Intressimäär (aastas) 12% 30.11.202331.12.2023 01.01.202404.03.2024 1503,35 eurot 12,50% 32,86 eurot 15,82 eurot 24. Hageja nõuab kostjalt

§ 1132lg 1 ja lg 2 p 3 alusel 45 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist.

Sissenõudmiskulu on põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning hagiavaldusest nähtuvalt oli sissenõudmiskulu nõude eeldused (

§ 1132lg 1) täidetud.

1. Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 1503,35 eurot, intressi 20,49 eurot, viivise 48,68 eurot ja sissenõudmiskulu 45 eurot. Hagi jääb rahuldamata põhivõlgnevuse 80,42 euro (1583,77 - 1503,35), intressi 196,61 euro (217,10 - 20,49), viivise 51,07 euro (99,75 - 48,68) osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 7 2-24-106302
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
4. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 83,14% ulatuses (1945,62/1617,52), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 83,14% ulatuses kostja kanda ja 16,86% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 261,89 eurot (315*83,14%) ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 29. Ts

MS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8