Obsah (8)

§ 18§ 54§ 45§ 50§ 46§ 47§ 49§ 44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-11007 Tsiviilasi J. R. maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Pank

§ 18lg 10).

Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (

§ 54lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Harju Maakohtu menetluses on J. R. (võlgnik) maksejõuetusvavaldus. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik oma kohustusi tasuda, kuna ta oli pikaaegselt vangis ning praegu puudub tal töö. Tema igakuiseks sissetulekuks on sotsiaaltoetused 349 eurot. Muu vara puudub. Avalduse järgi on võlgnikul kohustusi 10 307,45 eurot. Võlgnik palub kuulutada välja füüsilise isiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui

-s ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 2.

1. Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni. Usaldusisiku 20.08.2024 aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi eeldatavalt 26 635,63 eurot (ei hõlma täitemenetluste kulusid). Võlgniku sissetulekuks on sotsiaaltoetused 349 eurot kuus. Töökoht võlgnikul puudub, kuid ta teatas, et 2 otsib aktiivselt tööd töötukassa vahendusel. Võlgnikul on osaline töövõime. Võlgniku pensionikonto saldo on 4412,14 eurot, tegemist on II samba pensioniosakutega. Võlgnikule kuulub arvelduskonto SEB Pank AS-is, kuid sellel rahalised vahendid puuduvad. Muu vara võlgnikul puudub. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisik ei tuvastanud. Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et võlgnik on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga – võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 26 635,63 eurot. 2.
2. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning tegemist võib olla raugemise olukorraga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse (

§ 45

lg 2).

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Usaldusisiku hinnangul ei ole põhjendatud algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik toob välja, et 60% võlgniku kohustustest on nõuded, millest ei saa kohus kohustustest vabastamise menetluse lõppedes võlgnikku vabastada (õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ja elatise maksmise). Aruandes esitatust nähtub, et võlgnikul on järgmised kohustused: 913,90 eurot elatisnõue, 15 000 eurot kahjunõue, 2177 eurot menetluskulude nõuded riigile, 8150,04 eurot võlanõuded, 111,96 eurot trahvinõue. Seega on eeldatavasti nõudeid, millest

§ 50

lg 2 järgi võlgnik ei vabane, kokku summas 18 202,86 eurot (kahjunõue, menetluskulud riigile1, trahv). Aruande kohaselt on kohustusi kokku 26 635,63 eurot. Kuigi võlgnik ei vabane eelduslikult nõuetest kogusummas 18 202,86, on võlgnikul siiski ka mitmeid võlanõudeid, mille vabastamise üle on võimalik otsustada. Kokku on selliseid nõudeid summas 8150,04 eurot. Seega ei saa menetlust pidada perspektiivituks. Samuti on usaldusisik välja toonud, et nõuete puhul, mis pöörati täitmisele aastatel 2009–2011 (võlanõuded) ja aeguvad hiljemalt 2029. aastal, ei ole samuti otstarbekas menetlust algatada, kuna võlgniku sissetulek ei ole tõenäoliselt piisav võlgade rahuldamiseks arvestatavas ulatuses. Kohtu hinnangul pole usaldusisiku poolt välja toodu puhul tegu

§ 45lg-s 3 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alusega.

2.3. Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim viis on pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks ning kohtu hinnangul on põhjendatud algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus (vt p 2.2). Kohus ei tuvastanud

§ 45lg-s 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid.

Seega tuleb

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 2.4. Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Svetlana Pilden on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Seega nimetab kohus võlgniku pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (

§ 46

lg 1).

§ 46

lg-st 3 tulenevalt tuleb usaldusisikul võlgniku kohustustest vabastamise 1 Seaduse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus selleks, et võlgnik saaks vabaneda kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustusest – Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2023 määrus asjas 2-22-13205, p 15; Riigikohtu 23.09.2015 määrus asjas 3-2-1-92-15, p

1. 3 menetluse kohta esitada kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.
2. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.
3. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1 ja 2).
4. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed (PankrS § 35 lg 1). Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (PankrS § 36 lg 6).
5. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg-te 1 ja 2 järgi on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete vähemalt osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada. 7. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg-d 3-7).

Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (

§ 46lg 2).

8. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg 1).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda, kuid see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Kohus võib asjaolusid arvestades (eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses) vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka ühe aasta möödumist menetluse 4 algatamisest (

§ 49lg 3).

Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44). Menetluskulud 9.

Usaldusisikul on

§ 54

lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused PankrS ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja

§ 45

lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (

§ 54lg 2).

9.1. Usaldusisik on esitanud tasunõude 7 töötunni eest kokku 910 eurot (130 eurot tund), millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos taotlusega ka tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (

§ 54lg 4).

Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1110,20 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku taotlusel ja

§ 54lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Kuivõrd büroo on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka käibemaks (PankrS § 65 lg 11).

§ 54lg 2 ja Pankr

S § 23 lg 4 alusel mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult. 9.2. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ning tema sissetulek ei ole piisav kandmaks usaldusisiku kulusid. Seega leiab kohus, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara ega ka võlgniku arvel kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et usaldusisiku tasu tuleb lähtudes

§ 54lg-st 2 ja Pankr

S § 23 lg-st 4 hüvitada riigi vahenditest. Kohus lähtub usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel PankrS § 23 lg-tes 4 ja 51 ettenähtud piirmääradest. 05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so 66 eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 7 töötunni eest ning menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud juhul 462 eurot (7 tundi x 66). Arvestades menetlusabi saamiseks ettenähtud piirmäärasid, on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada usaldusisiku tasu 462 euro ulatuses (lisandub käibemaks 101,64 eurot) riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu ülejäänud osas, so 546,56 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 5