Obsah (7)

§ 164§ 436§ 230§ 459§ 445§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 06. september 2023.a, Tallinnas Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõudes

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 26.11.2021.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuise elatise seaduses sätestatud miinimumsummas s.o 292 eurot kuus ja tagasiulatuva elatise kogusummas 1260 eurot kuus (I köide, t/l 4 pöördel). 09.12.2022.a suurendas hageja nõuet ning palus kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 661,70 eurot ja tagasiulatuva elatise summas 1260 eurot (I köide, t/l 145). 14.04.2023.a muutis hageja veelkord hagi nõuet ning palub kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 638,15 eurot ning tagasiulatuva elatise summas 2779,60 eurot (III köide, t/l 160 pöördel). Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates 2018.a alaliselt ema juures. Hageja igakuised kulutused moodustavad summas 1323,40 (I köide, t/l 145) eurot kuus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hagi rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud. Kostja hinnangul ei ole hageja oma igakuiseid kulusid tõendanud. Lisaks on kostja täitnud ülalpidamiskohustust ka vahetult. Kostja majanduslik seisund ei võimalda hagejale sellist elatist tasuda. Samuti on kostjal peale hageja veel kolm alaealist last, kes jääksid hagejaga võrreldes kehvemasse olukorda. Kostja palub hagejale välja mõista igakuise elatise seaduses sätestatud miinimumsummas. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 07.12.2021.a kohtumääruses (I köide t/l 25-26).

1. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on tasunud hagejale elatist alates 01.01.2022.a summas 156,50 eurot kuus. Pooltel on vaidlus igakuise elatisesumma suuruse üle.
2. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 2
3. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
4. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5, lg 6 ja lg 7 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
6. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
7. Kuivõrd hageja on oma nõuet kostja vastu korduvalt muutnud, lähtub kohus viimasena kohtule esitatud hageja menetlusdokumendist 14.04.2023.a (III köide t/l 160-166). Nimetatud dokumendis taotleb hageja kostjalt elatise summas 638,15 eurot kuus väljamõistmist.
8. Hageja igakuised kulutused moodustavad summas 1449,31 eurot kuus (III köide t/l 164 pöördel). Hageja kulutused ühes kuus on järgmised: eluaseme- ja kommunaalkulud 390,50, sidekulud (TV, mobiil) 26,80 eurot, trenn ja Netflix 38,66 eurot, bensiin 50 eurot, meelelahutus 19 eurot, toidukulu 291,37 eurot, hageja kulud riiete ja hügieenitarvete jaoks 390,50 eurot ja muud jooksvad ühekordsed kulutused 242,48 eurot.
9. Kostja ei nõustu hagetava igakuise elatise summaga. Ka ei võimalda tema sissetulekud selliselt hagejale elatist maksta. Hageja väidetavad kulud on põhjendamatult suured ning osaliselt tõendamata (III köide t/l 130-144). Kostja väidetel on ta võimeline tasuma hagejale elatist miinimumsummas (I köide t/l 31 pöördel, III köide t/l 131). Kostja on alates 01.01.2022.a tasunud hagejale elatist igakuiselt summas 156,50 eurot (I köide t/l 124).
10. Kostja oli 02.02.2023.a kohtuistungil nõus kompromissi korras tasuma hagejale alates hagi esitamisest miinimumsummast suuremat elatist, s.o 250 eurot kuus (III köide t/l 45). Hageja sellega ei nõustunud. Kostja oli nõus ka kohtu poolt 29.06.2023.a pakutud kompromissiga tasuma hagejale alates hagi esitamisest 300 eurot kuus ning tagasiulatuvalt 1260 eurot (III köide t/l 194-195). Hageja sellega ei nõustunud. Hageja teatas kohtule, et on kompromissiga üksnes siis nõus, kui kostja tasub hageja menetluskulud 7794 eurot (III köide t/l 203). Menetluskulude tasumisega kostja aga ei nõustunud ning jäi enda taotluse juurde mõista elatis välja miinimumsummas (III köide t/l 207-208).
11. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
12. oktoobri
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
14. Kostjal on peale hageja veel kolm alaealist last 3 aastane, 5 aastane ja 7 aastane (I köide t/l 40 pöördel). Kostjale kuuluvad osalused äriühingutes Z OÜ, Q OÜ, F OÜ ning kuni 23.02.2023.a W OÜ (I köide t/l 128 pöördel). Kostja saab igakuist palka 637 eurot Z OÜst, milles ta on ainuomanik. Samuti on kostja saanud Z OÜ-st dividende november 2021.a 3 summas 6840 eurot (I köide t/l 131). Kostjale kuulub kinnistu KKK, Tabasalu alevikus (I köide t/l 65). Sõidukeid kostja nimel ei ole, kuid kostja kasutab sõidukit Land Rover Discovery 4, esmane registreerimine 28.10.2013.a (III köide t/l 125) ja kaubikut Mercedes-Benz, esmane registreerimine 19.08.2019.a (III köide t/l 127). Pere saab suurpere toetust 520 eurot kuus (I köide t/l 128 pöördel).
15. Hageja emal on peale hageja veel kaks alaealist last 14 aastane ja 11 aastane (I köide t/l 22). Hageja emale kuulub abikaasaga kahe peale elamu RRR, Tabasalu, millel on seatud hüpoteek summas 490 100 eurot (I köide t/l 147) ning mille ehitamiseks on hageja emal koos abikaasaga võetud eluasemelaen summas 370 000 eurot (I köide, t/l 151-155). Hageja emale kuulub sõiduauto Volvo S60, esmane registreerimine 02.01.2004.a (I köide t/l 148-150). Hageja ema netopalk moodustab keskmiselt 5500 eurot kuus (III köide t/l 5152). Pere saab suurpere toetust 520 eurot kuus (I köide t/l 144).
16. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
17. PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.
18. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-11, p 12). Eeltoodut arvestades tuleb miinimummäärast suurema elatise saamiseks tõendada ka miinimumvajadustest suurem kulu lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13, p 22).
19. Kuna kostja on esitanud vastuväited hageja igakuistele kuludele, siis peab kohus vajalikuks anda järgnevalt hinnang kulude suuruse osas.
20. Kohus selgitab, et kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates

1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160 punkt 13).
2. Kohus nõustub sellega, et hageja igakuised vajalikud kulud summas 1449,31 eurot on suured ning osaliselt ka tõendamata.
3. Ka Tartu Ülikooli
4. aasta valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne“ (edaspidi Lõpparuanne) kohaselt on 13 kuni 17 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve ühes kuus 412 eurot (kättesaadav veebilehel https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf lk 39).
5. Hageja on märkinud, et ühe kuu kulutused eluasemele on 390,50 eurot kuus (III köide t/l 162 pöördel-163). Selles sisaldub nii korteri üürikulu 700 eurot ajavahemikul 22.01.2022.a kuni 18.09.2022.a, kolme eluaseme kommunaalkulud ja uue kodu eluasemelaen. Kostja leiab, et sellises suuruses kulud on põhjendamata ning tõendamata, kuna hageja ei ole esitanud eluasemekulu arvutusi kululiikidena. Hageja on üksnes viidanud tõenditele 1-21, põhjendamata, mis summa moodustab elekter ning millised on muud kommunaalkulud. 4
6. Hageja on elanud käesoleva menetluse ajal kolmes kohas:
7. 01.07.2021.a kuni 21.01.2022.a TTT, Tallinn, mille kommunaalkulud olid selles ajavahemikus kokku 2259,98 eurot (II köide t/l 2). Jagades selle summa hageja 5 pereliikme vahel, tuleb summaks 452 eurot, mis teeb 7 kuu peale kokku keskmiselt 64,57 eurot inimese kohta. Seega leiab kohus, et põhjendatud on hageja eluasemekulud sellel perioodil summas 64,57 eurot.
8. 22.01.2022.a kuni 18.09.2022.a elas hageja üürikorteris PPP, Tallinn, mida hageja ema üüris summas 700 eurot kuus (III köide t/l 167). Hageja aga ei ole esitanud ühtegi tõendit, palju olid nimetatud korteris igakuised kommunaalkulud. Hageja on esitanud kohtule üksnes mail.ee kontost foto, millest nähtub küll M. P. saadetud arved, mida aga need arved sisaldavad, kuskilt ei nähtu (köide II t/l 4). Samuti jääb selgusetuks, mis alusel on kujunenud ja mida sisaldavad summad, mille hageja ema saatis M. P.le ajavahemikul 27.01.2022-13.05.2022.a. Näiteks on 27.01.2022 saadetud 3000 eurot selgitusega „mai lõpp“, 23.02.2022.a üksnes 87,69 eurot selgitusega „jaanuar“, 20.04.2022.a 602,59 eurot selgitusega „veebruar-märts“ ning 13.05.2022.a 1075,42 eurot selgitusega „aprill ja muu“ (II köide t/l 5) jne (II köide t/l 7). Esitatud pangakontodelt võib aga järeldada, et kommunaalkulud nimetatud korteris olid keskmiselt 280 eurot kuus, mis 5 peale jagades teeb 56 eurot kuus.
9. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et üüri ei tohiks arvestada hageja eluasemekulude hulka. Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada muuhulgas lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13 p 17, p 18 II lõik).
10. Hageja on korduvalt menetluses väitnud, et sooviks pool aega elada kostja juures, kuid kostja seda ei soovi. Kostja on hageja sellekohast väidet kinnitanud. Hageja ema on ära põhjendanud, et perele oli vajalik üürida elamispind, kuna maja ehitus alles käis. Kostjal oli võimalik hageja selleks ajaks ka enda juurde elama võtta. Kostja ei ole toonud ühtegi arvestatavat põhjust, miks ta seda teha ei saanud.
11. Kohus leiab, et arvestades üüripindade hindu, siis pole 700 eurot keskmisest suurem üürihind. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et üürisumma 700 eurot tuleb samuti arvestada hageja eluasemekulude hulka, mis tähendab, et pereliikmete vahel jagades teeb see summaks 140 eurot kuus (700/5). Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja eluasemekuludeks tuleb perioodil 22.01.2022.a kuni 18.09.2022.a lugeda kokku 196 eurot kuus.
12. 01.09.2022.a kuni xx.xx.xxxx.a elab hageja RRR, Tabasalus. Kinnistule on võetud koos hageja ema abikaasaga eluasemelaen summas, mis alates 01.09.2022.a oli ca 2300 eurot kuus (II köide t/l 15) ning alates jaanuar 2023.a on ca 2850 eurot kuus (II köide t/l 41).
13. Esiteks märgib kohus, et ei pea põhjendatuks, et hageja on kuludesse arvestanud eluasemelaenu juba ajal, mil üüris korterit ning hageja ei elanud veel nimetatud aadressil. Kohus leiab, et hageja eluasemekuludeks sai lugeda kuni 31.08.2023.a üksnes PPP kulusid ning enne seda ei pidanud RRR, Tabasalu eluasemekuludega arvestama. Hageja ei ole esitanud kohtule ka ühetegi tõendit, mis kinnitaks, et hageja sinna üksi eraldi perest 01.08.2023.a elama asus. Liiatigi, kui hageja väidetel oli PPP korter võetud sellepärast, et hageja sai seal oma toa (III köide t/l 162). Kohus leiab, et käesoleval juhul, ei tule eluasemelaenu hageja eluasemekulude hulka üldse ühelgi perioodil arvestada. Kohus 5 nõustub kostjaga, et käesoleval juhul on tegemist hageja ema ja tema abikaasa ühise investeeringuga, mida on finantseeritud laenuga ning see ei ole lapse ülalpidamiskulu. Hageja ema on küll korduvalt rõhutanud, et hagejal oli vaja oma tuba, kuid samas nähtub tõenditest, et hagejal on kaks õde. Seega on peres kõik samasoolised lapsed, mis tähendab, et lapsed saavad vajadusel tuba jagada.
14. Lisaks sellele sai hageja xx.xx.xxxx.a täiskasvanuks, mis tähendab, et lähiajal ei pruugi ta enam ema juures elada. Kui hageja lahkub peab hageja ema ikka tasuma eluasemelaenu edasi, sõltumata sellest, kas hageja seal elab. Seega leiab kohus, et nimetatud perioodil tuleb hageja elamiskulude hulka lugeda üksnes elamu kommunaalkulud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et RRR, Tabasalu elektrikulud olid august 2022.a 76,63 eurot, september 2022.a 1194,45 eurot, oktoober 142,48 eurot (II köide t/l 24-28), oktoober 2022.a 299,52 eurot, november 167,33 + 80,40 eurot (II köide t/l 30-35). Hageja ei ole põhjendanud, miks on september 2022.a elektrikulu tarbimiskulu 2964,205 kWh (II köide t/l 26) võrreldes teiste kuudega (nt august 121,90 kWh, oktoober 2319,675 kWh, november 1231,135 kWh) suurem. Samas on hageja märkinud, et september 2022.a oli tegemist kuuga, kui elektrihind tõusis hüppeliselt (III köide t/l 163). Kuivõrd kostja elab samuti majas, siis tõusid septembris 2022.a ilmselgelt ka kostja elektrikulud kordades, mis tähendab, et mõlema vanema olukord halvenes septembris elektrikulu osas. Seega kohus leiab, et sellises summas elektritarbimiskulud septembris, ei ole põhjendatud hageja elatiskulude hulka arvestada.
15. Kohus peab põhjendatuks keskmist elektrikulu 250 eurot kuus, mis jagades 5 inimese peale tuleb 50 eurot kuus. Hageja ei ole hagis kululiikidena väljatoonud palju on aadressil RRR, Tabasalu igakuine prügi ning vee tarbimine. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et prügivedu on keskmiselt kuus 9 eurot (II köide t/l 37) ning jagades see pereliikmetega, tuleb summaks 1,8 eurot kuus. Vee- ja kanalisatsiooni hind keskmiselt kuus on 60 eurot (II köide t/l 39), mis jagades pereliikmete peale, tuleb summaks 12 eurot kuus. Seega leiab kohus, et hageja eluasemekuludeks tuleb perioodil 01.09.2022.a kuni xx.xx.xxxx.a lugeda kokku keskmiselt 64 eurot kuus.
16. Hageja on märkinud, et sidekulud ühes kuus on 26,80 eurot. Kostja leiab, et põhjendatud kuludeks on 21 eurot kuus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kodused teenused (TV, kodune internet) on keskmiselt kokku 45 eurot kuus (ilma videolaenutuseta), mis 5 pereliikme peale jagades teeb 9 eurot inimese kohta (II köide t/l 46-78). Kohus leiab, et põhjendatud ei ole elatise hulka arvestada uues kodus RRR, Tabasalu optika paigaldamist hoonele summas 978 eurot (II köide t/l 70 pöördel). Kuna hageja on käesoleva hagi menetlemise jooksul kolinud kolm korda, siis leiab kohus, et kolimisega seotud kulusid ei ole põhjendatud elatiskulude hulka arvestada ning kostjalt välja mõista.
17. Hageja mobiilside kulud on kokku 12 eurot kuus (II köide t/l 46-78). Kohus nõustub kostjaga, et detsembris 2021.a interneti kasutamine välismaal ei kuulu elatiskulu sisse (II köide t/l 57). Kuigi hageja on märkinud, et vajas internetti õppimiseks, siis on üldteada asjaolu, et tänapäeva hotellides on olemas internetiühendus. Hageja ei ole toonud hagis välja, et hotellis oleks internetiühendus puudunud ega ka hotelli nime. Samuti ei ole hageja põhjendanud, miks ta vajas jaanuaris ja juulis 2022.a lisa internetimahtu (II köide t/l 58, 69). Seega ei ole ka see kulu põhjendatud. Samuti ei arvesta kohus alates august 2022.a hageja mobiilside arvele lisandunud telefoni osatasu, kuna see on hageja sõnul teise lapse telefon (I köide t/l 190). Kohus ei loe põhjendatuks ka tõkkepuuga seotud kulu ja parkimiskulutusi, kuna hagejal puudusid sel ajal juhiload. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud sidekuludeks on 21 eurot kuus.
18. Hageja on märkinud, et trennikulu ja Netflix ühes kuus on kokku 38,66 eurot. Kostja leiab, et tõendatud on, et hageja käis tennises 01.07.2021.a kuni 31.12.2021.a ning alates 10.10.2022.a spordiklubis MyFitness. Kostja on märkinud, et hageja on talle avaldanud, et hageja ema kasutab hageja pangakaarti ja see on pikalt juba hageja ema käes olnud (III köide t/l 135). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja käis tennises september 2021.a 6 kuni detsember 2021.a maksumusega 133,20 eurot kuus (II köide t/l 81).
19. Samuti nähtub tõenditest, et hageja pangakontolt on spordiklubile MyFitness tehtud makseid september 2021.a kokku 14 eurot ja november 2021.a kokku 17 eurot (II köide t/l 87). Mille eest need maksed tehtud on, kontodelt ei selgu ning hageja ei ole seda ka hagis selgitanud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et ka hageja ema kontolt on tehtud ajavahemikul september 2021.a, november 2021.a, november 2022.a ja jaanuar 2023.a erinevates summades makseid spordiklubile MyFitness, kelle eest ja mida need summad sisaldasid, makseinfost jällegi ei nähtu (II köide t/l 83-85). Seega kohus leiab, et need pangakonto väljavõtted ei tõenda, et hageja käis regulaarselt trennis.
20. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on spordiklubiga MyFitness sõlminud liikmelepingu summas 59 eurot kuus alles 10.10.2022.a (II köide t/l 89). Samuti on esitatud tõendite hulgas spordiklubi MyFitness 01.12.2022.a arve hageja emale summas 108 eurot, millest nähtub, et hageja ema on tasunud detsember 2022.a hageja trennipaketi eest 59 eurot (I köide t/l 173).
21. Seega leiab kohus, et tõendatud on hageja trennikulu ajavahemikul 01.07.2021.a kuni 31.12.2021.a 133,20 eurot kuus ja alates 10.10.2022.a 59 eurot kuus.
22. Hageja on hagis märkinud, et kasutab õega kahepeale ka Netflixi, mille tasu kuus on 11,99 eurot (II köide t/l 79). Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega kohus loeb põhjendatuks hageja osa sellest 6 eurot.
23. Hageja on märkinud, et transpordikulu on 50 eurot kuus, kuna hageja ema käib koos hagejaga trennis ning teeb õppesõite (I köide t/l 190, III köide t/l 163 pöördel). Kostja leiab, et põhjendatud kuludeks tuleb lugeda 20 eurot. Hageja on kostjale avaldanud, et käib koolis jalgsi ning linnas käimiseks kasutab ühistransporti. Sõiduteenusele osutab ka hageja pangakonto väljavõte (III köide t/l 135). Kohus nõustub kostjaga ning loeb põhjendatud transpordikuludeks 20 eurot kuus. Hageja poolt väljatoodud õppesõidu kulud ei ole sellised kulud, mida tuleks elatise suuruse arvestamisel arvesse võtta. Õppesõidu kulud kuuluvad autokooli maksu sisse. Lisaks ei ole nende näol tegemist alaealise lapse hädavajaliku kuluga. Trenni saab aga hageja minna ühistranspordiga. Hageja ei ole toonud välja ühtegi põhjendust, miks ta seda teha ei saaks (nt ei sõida ühistransport trenni sihtkohta vms).
24. Hageja on märkinud, et meelahutuskulud ühes kuus on 19 eurot. Kostja leiab, et need on ülepaisutatud ning põhjendatud kuluks tuleb lugeda 10 eurot. Kostja leiab, et kuna hageja näol on tegemist õpilasega, siis saab hageja kinopileteid odavamalt. Kohus leiab, et arvestades tavapärast piletihindade maksumust ja noorte meelelahutusvajadust, siis on hageja kulu meelelahutusele 19 eurot kuus igati põhjendatud.
25. Hageja on märkinud, et toidukulud ühes kuus on 291,37 eurot (I köide t/l 191-193, III köide t/l 163 pöördel). Kostja leiab, et nimetatud kulud on tõendamata ning pidevalt toidu koju tellimine ja väljas söömas käimine, ei ole lapse vajadus, mida peaks elatisega katma. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud kui palju tegelikult tal toidu peale kuus kulub. Hageja on kohtule küll esitanud enda koostatud tabeli, kui palju toidupoes on raha kulunud ning pangakonto väljavõtted (II köide t/l 111-199), kuid ühtegi poe kviitungit, millest nähtuks, mis toiduaineid poest ostetud on, esitatud ei ole. Samuti leiab kohus, et väljas söömas käimine ja toidu koju tellimine ei ole lapse ülalpidamiseks vältimatult vajalik kulu.
26. Statistikaameti andmetel (https://www.stat.ee/et/otsing?search=tarbijahinnaindeks; tarbijahinnaindeksi kalkulaator) on tarbijahinnaindeks tõusnud aprilliks 2023 võrreldes
27. a jaanuariga 36,6% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad on tõusid ajavahemikul augustist 2021 kuni augustini 2022 21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni 2023 4%. Seega kui Lõpparuande tabelis nr 8 oli Tallinnas elava lapse (sõltumata vanusest) keskmiseks toidukuluks kuus 86 eurot, siis arvestades tarbijahinnaindeksit 7 25,4%, tuleks praegu ka keskmise lapse puhul arvestada vähemalt 108 euroga kuus. Samas on uuringus toodud esile, et Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt on 7-12aastate laste keskmine energiavajadus päevas 2000 kcal ja 13-17-aastaste laste energiavajadus 2600 kcal, toidukorvi maksumus vastavalt 143,20 ja 166,89 eurot kuus, millest koolilaste puhul katab u 20% koolitoit koolipäevadel (vt Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne, veebruar 2020, lk 21–22). Seega, kui arvestada tarbijahinnaindeksi tõusu ja seda, et laps veedab koolis 9 kuu jooksul u 34 nädala jooksul 170 päeva (kalendriaastas keskmiselt 14 päeva kuus), on arvestuslik toidukorv hageja puhul võrreldes uuringu aluseks olnud ajaga 25,4% 166,89-st+166,89=209,28:30=6,90 eurot päevas, st keskmiselt 16 päeval kalendrikuus oleks arvestuslik toidukorv kodus 6,90 eurot päevas (kokku 110,40 eurot) ja 14 päeval 20% 6,90-st=1,38-6,90=5,52 eurot päevas (kokku 77,28 eurot), kokku kuus seega 187,68 eurot (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2023.a otsus nr 2-22-1402). Eeltoodust tulenevalt ning hageja vanust arvestades loeb kohus põhjendatud toidukuluks ühes kuus keskmiselt 200 eurot.
28. Hageja on märkinud, et ühekordsed kulutused on 242 eurot kuus (I köide t/l 193-195). Hageja on välja toonud, et perioodil 01.07.2021.a kuni 30.11.2022.a on hageja ema teinud järgmisi kulutusi: autokooli eest 465 eurot, klassireis 150 eurot, kosmeetik 55 eurot, uus voodipesu 139,95 eurot, uued padjad ja tekk 373,26, uus voodi 2924,11 eurot, riided veebipoodidest 55,54 eurot, õpikud kooli 67,41 eurot (III köide t/l 34). Kokku kulud 4397,27 eurot. Kostja leiab, et sellises suuruses voodikulu on põhjendamatu. Kosmeetiku külastamine ei ole püsikulu ning autokool ei ole vajalik alaealisele. Kostja nõustub õpikute kuluga ning voodi (mitte sellises summas) ja tekkide, patjade kuluga, kuid leiab, et kuna nende kasutusiga on vähemalt 10 aastat, siis on põhjendatud arvestada see kulu ka selle perioodi peale.
29. PKS § 100 lg 1 sätestab, et üldjuhul makstakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega, mis ei välista iseenesest põhjendatud vajaduse olemasolul ühekordse lisasumma hagemist.

§ 459näeb ette üldise õiguse nõuda maksete suurendamist.

Seadusandja ei ole piiranud maksete suurendamise nõudeõigust mingil viisil, vaid on seadnud maksete suurendamise sõltuvusse põhjendatud vajadusest. Seega võib kaasneda ülalpeetaval ühekordseid kulutusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2012 otsus nr 212-6281).

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud välja mõista ühekordse tasuna voodikulu, patjade, tekkide kulu, õpikute kulu ja klassireisile kantud kulu. Muud väljatoodud kulud kosmeetik ja riided on seadusandja arvestanud juba igakuise elatise sisse ning autokooli kulu ei ole alalealisele hädavajalik kulu (kostja on autokooli eest ka tasunud ühekordselt hagejale 150 eurot). Kohus nõustub aga kostjaga selles, et niivõrd kalli voodi ostmine, ei ole põhjendatud. Hageja ei ole toonud välja ka ühtegi põhjust, miks tal just kõrgemas hinnaklassis voodit vaja oli, nt erivajadus tervislikel põhjustel vms.
2. Kohus leiab, et kuna tänapäeval on turul palju mööblipakkujaid erinevate hinnaklassidega, siis tuleb põhjendatuks pidada voodikulu 500 eurot, millest kostja kanda oleks 250 eurot (500/2). Lisaks tuleb siin arvestada asjaoluga, et hageja sai xx.xx.xxxx.a juba täisealiseks ning tõenäoliselt lahkub paari aasta pärast kodust. Ka see on üks põhjus, mis ei õigusta sedavõrd kalli voodi ostmist. Kuna kostja ei vaidlustanud tekkide ja patjade kulu kokku 513,21 eurot, siis tuleb ka need pooles ulatuses kostjalt välja mõista summas 256,60 eurot (513,21/2). Samuti tuleb kostjalt välja mõista pool õpikute kulu 33,70 eurot (67,41/2). Eeltoodust tulenevalt, tuleb ühekordse kuluna kostjalt väljamõista kokku 540,30 eurot.
3. Hageja on märkinud, et hageja kulud riiete ja hügieenitarvete jaoks on 390,50 eurot kuus (hageja ema on teinud sellises summas ülekanded hageja kontole). Kostja leiab, et need summad on põhjendamata ning pangakonto väljavõtted ei tõenda, et need asjad on ostetud hagejale. Lisaks ei ole hageja näol tegemist enam kasvueas lapsega, kes vajaks pidevalt uusi riideid. Kohus nõustub kostjaga, et sellised kulud riietele ja hügieenile on 8 põhjendamata.
4. Hageja on üksnes arvutanud hagetava perioodi peale kokku summad, mis hageja ema on hageja pangakontole kandnud (III köide t/l 2-24). Hageja ei ole kohtule esitanud arvestust, kui palju kulub tal igakuiselt riietele ning kui palju hügieeni peale. Seega ei ole hageja oma kulusid põhjendanud ning kohus võtab aluseks nende kulude osas ka vastava uuringu. Lõpparuande kohaselt moodustas 13–17 aastaste laste standardeelarves kulutused isiklikule hügieenile, ilukaupadele kuus 13 eurot ning riietele ja jalanõudele 52 eurot (vt lk 40). Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu (vt määruse p 31), hageja vanust ning vajadusi (kosmeetik), on kohus seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatud kuluks hügieenile tuleb lugeda 30 eurot kuus ning riietele ja jalanõudele 100 eurot kuus.
5. Kohus arvestab antud juhtumil ka seda, et algselt taotles hageja kostjalt elatist 292 eurot kuus. Kuna elatist taotletakse vastavalt vajadusele ning sellel hetkel piisas hageja vajadusteks 292 eurost, pole usutav, et hilisemalt kulud märkimisväärselt suurenesid.
6. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et hageja tõendatud ja põhjendatud kulud ühes kuus kokku on järgmised:
7. perioodil 01.07.2021.a kuni 31.12.2021.a 533,17 eurot (eluasemekulu 64,57 eurot, sidekulu 21 eurot, trennikulu 72,60 eurot, Netflix 6 eurot, transpordikulu 20 eurot, meelelahutuskulu 19 eurot, toidukulu 200 eurot, riietekulu 100 eurot, hügieenikulu 30 eurot);
8. perioodil 01.01.2022.a kuni 31.08.2022.a 592 eurot (eluasemekulu 196 eurot, sidekulu 21 eurot, Netflix 6 eurot, transpordikulu 20 eurot, meelelahutuskulu 19 eurot, toidukulu 200 eurot, riietekulu 100 eurot, hügieenikulu 30 eurot);
9. perioodil 01.09.2022.a kuni 09.10.2022.a 460 eurot (eluasemekulu 64 eurot, sidekulud 21 eurot, Netflix 6 eurot, transpordikulu 20 eurot, meelelahutuskulu 19 eurot, toidukulu 200 eurot, riietekulu 100 eurot, hügieenikulu 30 eurot);
10. perioodil 10.10.2022.a kuni xx.xx.xxxx.a 519 eurot (eluasemekulu 64 eurot, sidekulu 21 eurot, trennikulu 59 eurot, Netflix 6 eurot, transpordikulu 20 eurot, meelelahutuskulu 19 eurot, toidukulu 200 eurot, riietekulu 100 eurot, hügieenikulu 30 eurot).
11. Kooskõlas PKS § 210 lg 2 tuleb hagejale elatis välja mõista kuni 31.12.2021.a kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ning alates 01.01.2022.a tuleb lähtuda kehtivast perekonnaseadusest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160 punkt 12).
12. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb alates hagi kohtule esitamisest s.o 26.11.2021.a kuni 31.12.2021.a kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot kuus (vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 7). Kokku seega perioodil 26.11.2021.a kuni 31.12.2021.a kogusummas 340,65 eurot (292 + 48,65 (5 x 9,73)).
13. Alates 01.01.2022.a tuleb kostjalt hageja kasuks elatis välja mõista kooskõlas PKS § 102 lg
14. Kuivõrd hageja kulutused on periooditi erinevad, siis tuleb keskmise saamiseks kulud liita ning vastavalt jagada (533,17 + 592 + 460 + 519 : 4 = 526,04). Hageja on tõendanud keskmiseks kuluks ühes kuus 526,04 eurot ning kuna vanemate varaline võimekus on võrdväärne, peavad vanemad hageja ülalpidamiskulusid ka võrdselt kandma. Sellest tulenevalt tuleb alates 01.01.2022.a kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 263 eurot kuus. Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et kostja on asja kohtulikul arutamisel nõustunud elatise temalt väljamõistmisega summas 250 eurot ja 300 eurot kuus (vaata selles osas ka käesoleva kohtuotsuse punkt 12).
15. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise ühekordse kuluna 540,30 eurot (vaata kohtuotsuse punktid 46, 48).
16. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt 01.07.2021.a kuni 9 25.11.2021.a eest kokku summas 2779,60 eurot. Tagasiulatuva elatise perioodi ajal oli seadusjärgne elatise miinimummäär 292 eurot (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 7). Miinimumi ulatuses ei olnud vaja tõendada lapse vajadusi (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27).
17. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
18. Kostja on nimetatud perioodil tasunud hagejale elatist üksnes augustis 2021.a summas 200 eurot (I köide t/l 2 pöördel). Ülejäänud perioodi eest elatist tasutud ei ole. Arvestades augustis tasutud elatist ning kohtu eelnevaid põhjendusi, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis kogusummas 1211,25 eurot (292 x 4 + 243,25 (25 x 9,73) - 200).
19. Asja materjalidest nähtub, et kostja on teinud käesoleva tsiviilasja menetluse ajal elatise makseid hagejale järgnevalt: 25.02.2022.a summas 469,50 eurot, 31.03.2022.a summas 156,50 eurot, 30.04.2022.a summas 156,50 eurot, 30.05.2022.a summas 156,50 eurot, 30.06.2022.a summas 156,50 eurot, 01.08.2022.a summas 156,50 eurot, 30.08.2022.a summas 156,50 eurot, 30.09.2022.a summas 156,50 eurot ja 31.10.2022.a summas 156,50 eurot, kokku 1721,50 eurot (I köide t/l 124). Kohus selgitab, et elatise maksmisel tuleb tasutud elatise summasid arvesse võtta.
20. Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. 66.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Hageja palub kohtul määrata kindlaks elatise igakuine tasumise kord, millise kohaselt tuleb elatis tasuda hageja ema arveldusarvele. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatise summad tasuda hageja ema arveldusarvele selgitusega „elatis Rebeka“.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 69.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2628 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 70.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 71. Kooskõlas

§ 164

lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 10 Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2024. a otsusega nr 2-21-18633. 11