3.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.
lg 5 alusel allutada D.P käitumiskontrollile kestusega kuni 19.05.2020, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
lg 2 p 2, 4, 5, 8 alusel määrata D.P-le katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala aja jooksul pärast antud määruse jõustumist; olles andnud selleks kohtuistungil nõusoleku, alluma alkoholivastasele sõltuvusravile; osalema liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis.
lg 2 ja § 423 järgi ja teda karistati
lg-t 1 kohaldades 10-kuulise vangistusega.
a otsusega kriminaalasjas 1-185938 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu ja 27 päevase vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti D.P karistuse kandmise aja alguseks 22.09.2018, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. 11.07.2019 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud D.P isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas) ja avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Alkoholi kuritarvitamine ning mootorsõiduki juhtimine joobes olekus võivad tingida liiklussüüteo. Samuti süstemaatiline juhtimine ilma juhtimisõigust omamata. Lisaks võib kasutada vägivalda lähisuhtes oleva isiku vastu. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui kuritarvitatakse alkoholi ning tekib olukord, kus on vaja rooli minna. Samuti kui tekib konflikt elukaaslasega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 34%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 40%. Arvestades kinnipeetava ohutaset taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Tartu Vangla D.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Esimene reaalne vangistus ja joobes auto juhtimise eest ja ilma lubadeta. On läbinud Eluviisitreeningu, Vihajuhtimise ja on avavanglas ning käib tööl AS-is S. On aru saanud oma vigadest, tegeleb alkoholiprobleemidega. Praegu sooviks vabaneda just sellepärast, et jääks jälgimise alla. Programmide abi seisnes mõistmises, et kõiges on alkohol süüdi. Oskab ennetada neid asju ja kui tekib alkoholihimu, siis millega asendada seda, et ennetada olukordasid. Avavanglas on olnud üle kuu. S. töö on töö, tööd peab tegema. V abanemise korral on oma ettevõte ja hakkab sellega tegelema. Vennal on ka objekt ja saab sellega edasi minna. Isiklikul firmal R. E. O. on maksuvõlg. 5000 on oma maksud, mis on vaja maksta, mida vanglast teha ei saa. Naine oli ka sunnitud tööle minema, aga tal on raske. Lapsed on 9, 11 ja 13. Kõige vanem 15 on xxx kutseõppekeskuses õppimas. Kaks vanemat poissi on erivajadustega. Üks poiss on internaatkoolis. Elama läheb oma koju. Korter on isiklik. Abikaasaga on väga head suhted, ta on käinud pikaajalistel kokkusaamistel. On kunagi ammu väärkohelnud abikaasat, praeguseks on kõik klaar. Koju saades vägivaldne ei ole. Abikaasal ei ole põhjust karta. Lapsed ei ole bioloogilised lapsed. Kui õpetab last sööma, ütleb, et söö noa ja kahvliga mitte lusikaga, kas see on vaimne vägivald või kui ütlen suuremale poisile, et tee trenni, et kaalu on palju ja treenin temaga koos, kas see on füüsiline vägivald. O n naisega arutanud teemat ja kui ta tahab midagi öelda, siis ta ütleb ise. Aitab ikka neid lapsi, meeldib neid õpetada ka ehituse alal. On soov minna ka alkoholivastasele ravile. Kui on vaja, siis läheb vabatahtlikult ravile, on sellest naisega rääkinud. On nõus minema ka kohe ravile. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa D.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab D.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja leiab, et isikut on võimalik ennetähtaegselt vabastada. Tuvastatud faktilised asjaolud räägivad sellest, et D.P kannab esmast reaalset vangistust ja kantud on enamus ehk 10 kuud. Ta on osalenud vanglas tööhõives, on läbinud edukalt ja produktiivselt programmid. Alates augustist on ta viibinud avavanglas ja asunud tööle. Vabaduses on olemas kindel elukoht, töökoht, nagu kuulsime on tal äriühing, millel lasuvad kohustused on tema ülesanne. Kui ta on 10 kuud ära, siis kohustused loomulikult süvenevad. iseloomustusest nähtub ka, et D.P ei ole inimene kes ei tööta. Tema osalus sotsiaalprogrammides ja tehtud töödest on iseloomustuses põhjalikult kirjutatud ja juhendaja arvamuse kohaselt on sellest ka kasu olnud. D.P on teinud tööd ja omab kindlaid plaane elukorralduse tegemiseks vabaduses. Vangla ja prokuratuur toetavad vabanemist ja kriminaalhooldaja poolt pakutu aitab kaasa selle, et R.Kõvaks elab edasi seadusekuulekalt. Meil on olemas programm Kainem ja tervem Eesti ja see oleks D.P-le asjakohane. palun D.P ennetähtaegselt vabastada ja määrata talle kohustused mida kriminaalhooldaja on ette näinud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. D.P kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on D.P temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut alla 1 aasta, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud D.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 11.09.2019.a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 11.09.2019.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 157,80 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 157,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb D.P-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.