KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kristjan Siigur, Oliver Kask ja Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-363 H

) § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 3-23-363 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaebaja esitas 07.02.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse toimetulekutaotluse saamiseks (dtl 98).
2. Põhja-Tallinna Valitsus jättis 10.02.2023 otsusega nr 23260051527 (vaidlustatud otsus) (dtl 10) kaebajale toimetulekutoetuse määramata. Otsuse kohaselt elab kaebaja koos ühe perekonnaliikmega, kelleks on Y, perekonnaliikmete tegelik sissetulek kuus on kokku 606,23 eurot ning eluasemekulud 185,27 eurot, mis tähendab, et pärast eluasemekulude maha arvamist ületab perekonna sissetulek 60,96 euro võrra toimetulekupiiri, milleks on 360 eurot.
3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist taotluse uueks läbi vaatamiseks. Kaebaja väitis eelkõige, et vaidlustatud otsuses nimetatud Y ei ela kaebajaga samal aadressil ega ole seega kaebajaga koos elav perekonnaliige, kelle sissetulekut võis toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtta. Kaebaja esitas halduskohtule 15.06.2023 ja 16.06.2023 avaldustes hulga uusi väiteid ja nõudeid.
4. Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Vastustaja väitel elas kaebaja Tallinnas aadressil Ädala 5-11 koos Yga, mida kinnitavad järgmised tõendid: 04.01.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud hindamisakt; 17.01.2023 PõhjaTallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud kodukülastusakt ning Kristiine Linnaosa Valitsuse otsus nr 5-10.3-1/1474.2, millega kaebaja määrati Y hooldajaks. Ädala tn 5-11 korteri omanik on MTÜ C, mille tegelik kasusaaja ja ainus esindaja on kaebaja, kes oli ka selle korteri endine omanik.
5. Tallinna Halduskohus tegi 30.05.2023 otsuse, millega esiteks keeldus kaebuse täiendamisest kaebaja 15.05.2023 ja 16.05.2023 menetlusdokumentides esitatud kohustamis- ja hüvitamisnõuetega (kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1), teiseks jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2) ning kolmandaks jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni punkt 3). Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
6. aasta jaanuaris läbi viidud kahe kodukülastuse käigus on vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebaja elas koos Yga ühe leibkonnana, mida kinnitavad ka 17.01.2023 kodukülastusaktis fikseeritud Y eestkostja ütlused, et kaebaja ning Y elavad koos ning eestkostja annab tema kontole laekuva hooldajatoetuse ja Y raha kaebajale. Kristiine Linnaosa Valitsuse otsuses nr 5-10.3-1/1474.2 on Y tegelikuks elukohaks märgitud Ädala tn 5-11 ja hooldajaks määratud kaebaja. Kaebaja kinnitab ka ise, et Y on tema hooldatav, kes vajab ööpäevaringset hooldust. Y on sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 7 punkti 3 tähenduses kaebaja perekonnaliige, kelle sissetulekut pidi vastustaja kaebajale toimetulekutoetuse määramise otsustamisel arvesse võtma. Kuigi kaebaja ei esitanud toetuse taotlemisel Y sissetuleku kohta andmeid ega tõendeid, selgitas vastustaja selle välja ning leidis põhjendatult, et vastavalt SHS § 131 lõikele 2 ei ole kaebajal õigust toimetulekutoetust saada. Kaebaja muud etteheited Tallinna linnale väljuvad kaebuse esemest ega vaja kohtuotsuses käsitlemist. Kaebaja 15.05.2023 ja 16.05.2023 esitatud täiendavad seisukohad ja nõuded on esitatud pärast seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumist ega seondu kaebuse esemega, mistõttu tuleb keelduda kaebuse täiendamisest uute nõuetega. 2

§ 201lg 4).

Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktis 19 õigesti hinnanud tõendeid ja nõustunud nende pinnalt vastustaja seisukohaga, et Y oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal kaebaja perekonnaliige SHS § 131 lg 7 punkti 3 tähenduses kui muu isik, keda seob kaebajaga ühine majapidamine. Kaebaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud väiteid ega tõendeid, mis halduskohtu hinnangu õigsuse kahtluse alla seaks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks vaidlustatud otsuse tegemisel teinud muid vigu, rikkunud haldusmenetluse norme või vääralt kohaldanud õigust. 9. Halduskohus võis jätta vastu võtmata kaebaja 15.06.2023 ja 16.06.2023 avaldustes esitatud taotlused kaebuse täiendamiseks uute nõuetega. Kaebaja esitas eelnimetatud avaldused, mis on mahukad ja segaselt sõnastatud, pärast halduskohtu 25.04.2023 määruse resolutsiooni punktis 2 täiendavate avalduste esitamiseks määratud tähtaja möödumist. Kaebaja 15.06.2023 ja 16.06.2023 avalduste sisuline läbi vaatamine, mis oleks igal juhul eeldanud nende käiguta jätmist, oleks välistanud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise halduskohtu 25.04.2023 määruses määratud ajal ehk 30.05.2024.

§ 49

lg 1 kohaselt on kaebuse muutmine lubatav kuni kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Lisaks sellele, et kaebaja esitas 15.06.2023 ja 16.06.2023 menetlusdokumendid pärast eelviidatud tähtaja möödumist, on halduskohus õigesti osutanud ka sellele, et neis dokumentides esitatud argumendid ja väited ei ole otseselt seotud kaebuse esemega.

1. Ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumentides on kaebaja esitanud suure hulga segaselt sõnastatud väiteid ja argumente seoses Tallinna linna organite, samuti politsei tegevusega, mis ei ole seotud siinse vaidluse esemega ja milles käsitletud asjaoludel ei ole tähtsust küsimuses, kas vaidlustatud otsus kaebajale toimetulekutoetuse määramisest keeldumisel oli õiguspärane. Ringkonnakohus jätab need argumendid tähelepanuta.
2. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (

§ 108lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 3