RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-4962 Määruse kuupäev Tartu, 9. oktoober 2024. a Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull ja Margit Vutt Kohtuasi Sihtasutuse

§ 535lg 1 esimeses lauses sätestatud tingimused olid täidetud.

Puudutatud isikut esindas menetluses eestkostja XXX vald. Maakohus kuulas enne esialgse õiguskaitse pikendamist eestkostja esindaja, eestkostespetsialisti telefoni teel ära. Nimetatu selgitas vastuses määruskaebusele, et eestkostja ülesandeks on puudutatud isikule vajaliku psühhiaatrilise abi korraldamine. Seega ei olnud vaja määrata puudutatud isikule

§ 535

lg 1 esimese lause alusel esindajat, sest tal oli juba esindaja, kes oli võimeline esindatava õigusi piisavalt kaitsma. Ringkonnakohus ei nõustunud määruskaebuse esitaja väitega, et kohalikust omavalitsusest eestkostjal on eestkostetava kinnisesse asutusse paigutamisel eelduslikult huvide konflikt. Pigem võib eeldada, et puudutatud isikuga pikemat aega kokku puutunud eestkostespetsialist on puudutatud isiku olukorraga paremini kursis ja rohkem huvitatud isiku õiguste kaitsest, kui puudutatud isikuga vaid korra lühiajaliselt kokku puutuv riigi õigusabi korras määratud esindaja. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Puudutatud isik palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles määruskaebus jäi rahuldamata. Maakohtu
2. märtsi
3. a määruse palub puudutatud isik tühistada täies ulatuses. Määruskaebuse kohaselt ei määranud maakohus puudutatud isikule esindajat ja jättis esindaja määramata jätmise ka põhjendamata. Eestkostjal on huvide konflikt eestkostetava kinnisesse asutusse paigutamisel. XXX Vallavalitsus eestkostjana on esitanud PsAS § 13 lg-s 11 sätestatud kinnisesse asutusse paigutamise põhimenetluse avalduse. Eestkostja ei saa olla samal ajal nii avaldaja kui ka puudutatud isiku menetluslike garantiide tagaja. Tähendust ei ole sellel, et praegune asi lahendati esialgse õiguskaitse korras.

§ 535lg 1 teine lause viitab isiku enda määratud esindajale.

Praegu ei ole puudutatud isik ise endale esindajat määranud. Varasemas kohtupraktikas on kinnistunud arusaam, et kinnisesse asutusse paigutamise menetluse esindaja on sarnane erieestkostjale. Viimane aga tulebki määrata siis, kui eestkostja ise ei saa vastavaid ülesandeid täita. Puuduvad andmed, et eestkostja töötaja oleks haiglas esindatavaga kohtunud. 3

§ 701

lg 3 alusel tühistada, v.a osas, milles ringkonnakohus jättis menetluskulud riigi kanda. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus, millega pikendati puudutatud isikule rakendatud esialgse õiguskaitse tähtaega 40 päevani. Määruskaebus rahuldatakse. 15.

§ 535

lg 1 esimese lause kohaselt määrab kohus kinnisesse asutusse paigutamise menetluses isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik ja kui isikut ei esinda juba teine tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik, kes ei pea vastama

§ 218

nõuetele.

§ 535

lg 1 teise lause kohaselt ei takista isiku enda määratud esindaja olemasolu kohtul talle esindajat määrata, kui isiku enda määratud esindaja ei suuda kohtu arvates esindatava õigusi piisavalt kaitsta. 16. Kolleegium on seisukohal, et otsustades kinnisesse asutusse paigutamise menetluses esindaja määramise üle

§ 535

lg 1 järgi, ei saa kohus lähtuda üksnes sellest, et puudutatud isikule on määratud eestkostja. Eestkostja ja määratud esindaja rollid kinnisesse asutusse paigutamise kohtumenetluses on erinevad.

§ 535

eesmärk on tagada esindaja määramise kaudu puudutatud isikule kinnisesse asutusse paigutamise kohtumenetluses maksimaalselt efektiivne (põhi)õiguste (mh vabadusõiguse ja kehalise puutumatuse õiguse) kaitse. 16.

1. Tartu Maakohus on
2. märtsi
3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-776 määranud puudutatud isikule eestkostja. Eestkostja ülesandeid täidab XXX Vallavalitsus.

§ 536

(isiku enda ja teiste asjaosaliste ärakuulamine) lg 2 kohaselt tuleb enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist kohtul ära kuulata valla- või linnavalitsuse arvamus ja sama lõike punkti 2 kohaselt isiku eestkostja arvamus. See säte kehtib ka esialgse õiguskaitse pikendamise menetluses. Lisaks näeb

§ 536

lg 3 ette, et valla- või linnavalitsus kogub kohtu korraldusel isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks vajalikke andmeid. 16.2. Kuna eestkostja on menetluses isik, kelle arvamus tuleb ära kuulata, ja valla- või linnavalitsusel (kes võib ühtlasi olla eestkostja) tuleb kohtu korraldusel koguda ja esitada andmeid, siis on eestkostja kinnisesse asutusse paigutamise menetluses kohtu jaoks eelkõige tõendiallika rollis. See roll ei pruugi kolleegiumi hinnangul olla ühildatav puudutatud isiku kohtumenetluse esindaja rolliga, kes peab küll samuti andma kohtule otsustamiseks vajalikku teavet, kuid kes lisaks sellele täidab olulist ülesannet kaitsmaks puudutatud isiku õigusi kohtumenetluses (vt allpool p 16.3). Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses talle esindaja määramise eesmärk on tagada isiku õiguslik ärakuulamine, kuna isiku arusaamisvõime ja tahte väljendamine võib olla piiratud.

§ 535

lg 3 järgi peab esindaja isikuga, kelle kinnisesse asutusse paigutamist menetletakse, isiklikult kohtuma ja ta kohtuniku juuresolekuta ära kuulama. Esindaja isiklik kohtumine isikuga peab tagama, et kohtuni jõuaks igakülgne vajalik teave kohtuasja õigeks lahendamiseks (vt ka RKTKm 13.06.2022, 2-21-18253/33, p 12). Riigikohus on ka leidnud, et isiku kinnisesse asutusse paigutamise 4

§ 535

lg-s 1 märgitud kohtumenetluse esindaja kohta, keda ei ole määranud kohus (vt RKTKm 27.05.2021, 2-20-17226/30, p 13.3.2). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja lisab, et kuna esialgse õiguskaitse menetluses kehtib

§ 535

lg 1 tingimustel sisuliselt advokaadisund alates esimesest kohtuastmest, siis peab

§ 535

lg 1 järgi kohtu määratud esindaja olema samamoodi võimeline kaitsma puudutatud isiku õigusi ja huve ning vajaduse korral olema suuteline vaidlustama isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrust. 17. Seega ei ole praegusel juhul kohtus esindaja määramata jätmiseks piisav ringkonnakohtu põhjendus, et puudutatud isikuga pikemat aega kokku puutunud eestkostja töötaja on tema olukorraga paremini kursis. Olukorraga paremini kursis olek tagab eelduslikult selle, et kohus saab töötajalt olulist teavet, kuid see ei pruugi tähendada, et eestkostja töötaja oleks võimeline täitma isiku vabadusõigust oluliselt piirava (kuigi eelduslikult tema enda huvides oleva) abinõu otsustamise kohtumenetluses esindaja ülesandeid. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et eestkostja töötaja oleks võimeline täitma kohtumenetluses esindaja ülesandeid. Samuti ei ole

§ 535

lg 1 kohaldamisel oluline see, et eestkostjale on pandud ülesandeks korraldada puudutatud isiku psühhiaatrilist ravi. Tahtest olenematu ravi ja isiku kinnisesse asutusse paigutamise otsustab kohus. Kinnisesse asutusse paigutamise seaduslikkuse hindamisel ei ole lubatav piirduda üksnes PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud sisuliste eelduste täidetuse kontrollimisega, vaid seejuures tuleb puudutatud isikule tagada ka kõik seaduses ettenähtud menetluslikud garantiid. 18. Riigikohus on varem leidnud, et kui

§ 535

lg 1 kohaselt on esindaja määramise tingimused täidetud, ei tohi kohus isiku esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamist otsustada ilma isikule esindajat määramata. Kuigi kinnisesse asutusse paigutamise menetluse eesmärk on eelkõige kaitsta isiku tervist, riivatakse sellega oluliselt isiku vabadusõigust ja kehalise puutumatuse õigust. Seda eripära arvestades ei saa selles menetluses jätta valikuliselt rakendamata puudutatud isiku kaitseks mõeldud menetluslikke garantiisid ainuüksi kaalutlusel, et lõpptulemus võinuks olla sama ka nende garantiide kohaldamise korral (vt ka RKTKm 13.06.2022, 2-21-18253/33, p 12). 19. Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu lahend taotletud ulatuses tühistada. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise kohta. 20. Puudutatud isiku menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad

§ 172lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.

1. Puudutatud isikule Riigikohtus riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulude hüvitamise taotluse lahendas Riigikohus
2. juuni
3. a määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 5