1-24-5002 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-5002
(24770000031)Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
- augusti 2024 määrus Kaebuse esitaja X esindaja ja korteri X omanik vandeadvokaat Keijo Lindeberg RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
- augusti 2024 määrus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määrus on vaidlustatav üksnes osas, mis käsitleb Keijo Lindebergi kaebuse läbi Riigiprokuratuuri määrusega vaatamata jätmist. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. Menetluse alustamata jätmist puudutava otsustuse osas on ringkonnakohtu määrus vastavalt KrMS § 385 p-le 11 lõplik ega ole vaidlustatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kuriteokaebus
- Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuris registreeriti
- juulil 2024 X juhatuse liikme, korteri nr X omaniku vandeadvokaadi Keijo Lindebergi esitatud kuriteokaebus kriminaalmenetluse alustamiseks Y OÜ (edaspidi arendaja) ja selle omaniku C suhtes KarS § 209 lg 1 tunnustel ning tuvastamata isikute suhtes KarS § 201 tunnustel. Kuriteokaebuse kohaselt kirjeldati kaebuses toodud väidetavate kuritegude täpsemaid asjaolusid arendaja pankrotihaldurile
- juulil 2024 esitatud teates. 1 1-24-5002 Kuriteokaebuses leiti, et arendaja ja C panid toime kelmuse, kui nad XXX aadressil XXX (edaspidi XXX) asunud korterite müümisel võtsid kohustuse ehitada valmis kortermaja ja kai, kuid pidid teadma, et lepingulisi kohustusi ei plaanita täita. Pankrotihaldurile esitatud teatises täpsustati, et veel
- märtsil 2024 sõlmis arendaja müügilepingu, millega kohustus tagama korterelamule kasutusloa väljastamise ja kinnistu haljastustööde lõpetamise hiljemalt
- maiks
- Haljastustöid arendaja ei teinud ja kortermajale kasutusluba taotleda polnud võimalik. Kinnistu haljastustööd tellis korterelamu korteriühistu, mille maksumuse ulatuses (52 207,03 eurot) on ühistul arendaja vastu nõue. Lisaks on kortermajas lõpetamata muudki tööd: paigaldamata on päikesepaneelid, fassaad vajab ülevärvimist, siseviimistlus on vaja parandada, lõpuni on ehitamata kai jpm. Korteriühistu ootab hinnapakkumist ka nendele töödele, mis on vajalikud kasutusloa saamiseks (kaebaja hinnangul oli nende tööde maksumus u 100 000 eurot). Kaebuse kohaselt olid kuriteo kannatanuteks XXX kortermaja korterite ostjad ja arendaja alltöövõtjaid, kellelt telliti töid, mille eest tasumiseks puudusid rahalised vahendid. Kuriteokaebuse esitaja hinnangul oli ka alust arvata, et XXX korterite müügist saadud raha on omastanud tuvastamata isikud. Kaebaja leiab, et pole võimalik, et korterite müügist saadud raha eest polnud võimalik maja valmis ehitada. Pankrotihaldurile esitatud teate kohaselt oli arendaja soetud veel kahe XXX arendusega, milleks võidi kasutada arendaja raha. Lisaks kuulub XXX kortermajas mitu korterit arendajaga seotud isikutele, kes ei pruukinud kuriteokaebuse esitaja hinnangul osta kortereid turuhinnaga. Kaebuses märgiti, et arendajal olid esitamata käibedeklaratsioonid, mistõttu võib eeldada, et Maksu- ja Tolliameti nõue arendaja vastu on vähemalt kümnetes tuhandetes eurodes. Kokkuvõtlikult leiti, et arendaja tegevus võib olla käsitatav kelmusena ning „eluliselt ainuvõimalik on, et XXX korterite müügist saadud raha pidi liikuma kolmandatele isikutele, mis tõi kaasa kortermaja ehitustööde lõpetamata jätmise ning alltöövõtjatele tasu maksmata jätmise“. Kaebuse esitaja hinnangul on kuriteoga tekitatud kahju suurus hinnanguliselt vähemalt pool miljonit eurot, mistõttu on kelmus ja omastamine pandud toime suures ulatuses. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis
- Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnprokuratuur jättis
- juulil 2024 koostatud teatisega kriminaalmenetluse alustamata. Abiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus. Teates märgiti, et asjaolud viitavad arendaja makseraskustele või maksejõuetusele, millele antakse hinnang tsiviilasjas X-XX-XXXX. Prokuröri hinnangul ei nähtunud kuriteokaebusest ja sellele lisatud materjalidest tõsikindlaid andmeid selle kohta, et arendaja oli korterite müügilepingute või alltöövõtjatega lepingute sõlmimise hetkel juba püsivalt maksejõuetu, ning järeldus, et Cl ja arendajal puudus korterite müügilepingu sõlmimise hetkel kavatsus kortermaja ja selle juurde kuuluvate kaikohtade ehitusega lõpuni minna, on paljasõnaline oletus. Teatises lisati, et kui pankrotimenetluse käigus tuvastatakse, et arendaja maksejõuetuse põhjuseks on 2 1-24-5002 kuriteotunnustega tegu või raske juhtimisviga, on pankrotihaldur pädev esitama kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks. Prokuröri hinnangul ei olnud kuriteokaebuse ja selle lisade pinnalt sedastatav, et juba enne
- märtsil 2024 korteri müügilepingu sõlmimist oli Cl ja tema juhitaval äriühingul kavatsus lepinguga võetud kohustusi mitte täita, st et puudus tahtlus kortermaja ja kaikohtade ehitusega lõpuni minna. Teadmata konkreetselt, mis põhjusel ja millal arendajal makseraskused võisid tekkida, ei olnud prokuröri hinnangul võimalik C käitumist petmisena käsitada.
- Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise peale esitas K. Lindeberg kaebuse, milles taotles jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. Kaebaja märkis esmalt, et jääb kuriteokaebuses esitatud väidete juurde ega hakka neid kordama. K. Lindeberg leiab, et ringkonnaprokuratuur jättis menetlusotsuse tegemisel arvestamata C taustainfo: isik oli
- aastal tagaotsitav. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et arendaja makseraskused tekkisid juba enne
- novembrit 2013, mil jäeti tasumata Utilitas AS 27 000 euro suurune arve. Lisaks oli valminud MTA kontrollakt, mille kohaselt on arendaja jätnud
- a novembrist
- a aprillini deklareerimata käivet summas 2 390 622,30 eurot ja tasumata käibemaksu 482 734,29 eurot. C väited raamatupidamisdokumentide kadumise kohta pankrotimenetluses ei ole kaebaja hinnangul tõsiseltvõetavad. Riigiprokuratuuri määrus
- Riigiprokurör tegi
- augustil 2024 määruse, millega jättis K. Lindebergi kaebuse osaliselt rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata. 4.
- Prokurör oli seisukohal, et esitatud kaebus on läbivaadatav üksnes osas, mis puudutab võimalikku kelmust seoses XXX korter X ostmisega. Kriminaalmenetluse alustamata jätmist saab KrMS § 38 lg 1 p 1 ja § 207 lg 1 alusel vaidlustada üksnes kannatanu. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kellele tekitatud kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Faktilise seose all peetakse silmas seda, et kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad konkreetse kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Õiguslik seos aga eeldab, et kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Riigiprokurör selgitas, et kuivõrd kelmus kaitseb varakäsutuse sooritaja varasfääri, saaks kannatanuteks olla vaid arendajalt XXX korteri ostnud isikud ja alltöövõtjad. Prokuröri hinnangul ei nähtunud esitatud materjalidest, et kaebaja oleks korteri ostnute lepinguline või seaduslik esindaja ega alltöövõtja või nende esindaja. Seejuures ei ole korteriühistu korteriostjate ega ka -omanike esindaja, vaid iseseisev isik. Kaebuse ja ajutise halduri aruande 3 1-24-5002 lisa 13 kohaselt oli kaebaja arendajalt ostetud XXX korter X omanik, mistõttu oli ta käsitatav kannatanuna korter X müümisel väidetava kelmuse toimepanemise kontekstis. Teiste korterite müügi ja alltöövõtjatega ei olnud kaebaja juhtumiga piisavalt õiguslikku seost, mistõttu jättis riigiprokurör nende osas kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Omastamise koosseis kaitseb vara omaniku õigust vara ebaseaduslike takistusteta käsutada. Seega seoses etteheitega, et C võib olla pööranud enda kasuks arendaja vara, saab kannatanu olla vara omanik ehk arendaja, kaebaja ei ole aga arendaja ega tema esindaja. Seetõttu jäeti kaebus omastamise väidete osas kaebeõiguse puudumise tõttu läbivaatamata. 4.
- Riigiprokurör asus seisukohale, et kuigi esitatud materjalide järgi on võimalik, et arendaja võib olla rikkunud oma lepingulisi ja maksualaseid kohustusi ning sattunud makseraskustesse, puudub piisav alus arvata, et korteri müümisel oleks kaebaja suhtes toime pandud kelmuse tunnustele vastav tegu. 4.2.
- Prokuröri hinnangul polnud tuvastatav kelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks nõutav pettuslik tegu, s.o et arendaja ei plaaninudki lepingulisi kohustusi täita ja maja valmis ehitada. Prokurör leidis, et kuriteokaebusele lisatud materjalidest ei olnud võimalik tuvastada tingimusi, millele lepingu objekt pidanuks lõpuks vastama. Kaebusele oli lisatud üksnes korteri 16 asjaõigusleping, ent puudusid võlaõigusleping ja projektdokumentatsioon. Prokurör lähtus in dubio pro duriore eeldusest, et kaebaja kirjeldatud puudujääkide tõttu ei vastanud tööde lõpetamise tähtajaks ka kaebaja poolt soetatud korter lepingutingimustele. Riigiprokurör leidis, et ainuüksi asjaolu, et lepingu objekt ei vastanud kokkulepitud tähtajaks lepingutingimustele, ei tähenda veel, et juba lepingut sõlmides poleks arendajal olnud tahet objekt nõuetekohaselt lubatud tähtajaks püstitada. Prokuröri hinnangul viitas kaebusele lisatud materjal pigem vastupidisele ja arendaja lihtsalt ei suutnud oma kohustusi alltöövõtjate ees täita. Prokuröri hinnangul oli kaebaja jätnud sisustamata oma väite, mille kohaselt oleks arendusest pidanud teenima „mitusada tuhat eurot kasumit“ ja et „kuhugi [on] kadunud ca pool miljonit eurot“. Pettuse aset leidmist ei kinnitanud prokuröri arvates ka kaebuse viide, et mitmed korteriomanikud on Cga seotud isikud, sh äripartnerid ja nende sugulased. Pettusliku teo toimepanemist ei kinnitanud ka C kunagise kriminaalasja andmed. üle 14 aasta tagasi teist tüüpi asjas isikule süüdistuse esitamine ja süüküsimuse arutamiselt kõrvalehoidumine ei kinnita kahtlust, et isik oleks nüüd asunud kinnisvaraarendajana korteriostjaid petma. Riigiprokurörile jäi arusaamatuks, kuidas korterite müügi nõuetekohaselt deklareerimata jätmine kinnitab kelmuse toimepanemist arendaja poolt. Ehkki maksumenetluses tuvastatavad asjaolud võivad küll tulevikus pakkuda ajendi süüteomenetluse alustamiseks võimaliku maksualase süüteo tunnustel, kuid seegi ei tähendaks automaatselt, et paralleelselt oleks toime pannud ka varavastaseid süütegusid. 4.2.
- Riigiprokurör leidis, et isegi kui ajaolude moonutamist jaatada, oleks kuriteokaebuses toodut arvestades endiselt keeruline jaatada kahju olemasolu. 4 1-24-5002 Prokurör selgitas, et kuivõrd kaebaja etteheide kelmuse toimepanemise kohta tugineb asjaõiguslepingule, saab asjaõiguslepingu sõlmimisega saab vahetu kahju tekkida vaid juhul, kui asjaõiguslepingu-järgne õiguste-kohustuste reaalväärtuste summa oli väiksem kui varem võlaõiguslepingust tulenevate õiguste-kohustuste reaalväärtuste summa. Pidades aga silmas, et kaebuses pakutud versiooni kohaselt arendaja oma kohustusi täita ei plaaninud ja oli varast tühjaks tehtud, siis ostja võlaõiguslikust lepingust tulenevate tagamata nõuete reaalväärtus olnuks asjaõiguslepingute sõlmimise hetkeks nullilähedane. Selge aga on, et asjaõiguslepingu tulemusena saadud korteriomand oli kahtlemata arvestatava reaalväärtusega sõltumata objekti puudustest. Prokurör viitas seejuures XXX müügikuulutustele. Prokuröri hinnangul on ostjate vara reaalväärtus asjaõiguslepinguga pigem suurenenud. Seoses väitega, et objekti parendamiseks ja kasutusloa saamiseks tuleb korteriühistul teha teatud kulutusi, selgitas prokurör, et ühistu kulutused ja nende katteks korteriomanike poolt tehtavad maksed ei ole ei ole käsitatavad varakäsutuse vahetu mõjuna ega oleks käsitatavad võimaliku kelmuse koosseisulise kahjuna. Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale
- Riigiprokuratuuri
- augusti 2024 määruse peale esitas K. Lindeberg kaebuse, taotledes vaidlustatud määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kuriteokaebuses toodud asjaolude alusel kriminaalmenetlust alustama. 5.
- Kaebaja märgib esmalt, et jääb kõigi kuriteokaebuses ja kaebuses toodud väidete juurde ega hakka neid kordama. 5.
- Kaebaja on seisukohal, et Xl on kaebeõigus, sest kõik etteheited seonduvad kortermaja ehitustöödega, mis on jäetud teostamata korteriomanike kaasomandis olevatel hoone osadel, mitte korterites sees. Kaebuses viidatakse korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg-le 1, mille kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ning KrtS § 34 lg-le 2, mille järgi valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. 5.
- Kaebaja peab küüniliseks riigiprokuröri viidet korterite müügikuulutustele, kuna kõik müügis olevad korterid kuuluvad kortermaja arendajatele või nendega seotud isikutele, kes soovivad korterite müügiga teenida maksimaalset kasumit, jättes teostamata müügilepingust tulenevad kohustused. Seejuures peab kaebaja müügikuulutusi samuti võimalikuks kelmuse katseks, kuivõrd kuulutustes ei kajastata tegelikku kortermaja olukorda (tegemata jäetud ehitustöid ja kasutusloa puudumist). 5.
- Kaebuse juurde on esitatud arendaja arvelduskonto väljavõtted ja nende alusel tehtud kokkuvõttev tabel. Kaebaja hinnangul nähtub nendest, et XXX korterite 8, 13 ja 7 eest ei ole tasutud kogu asjaõiguslepingutes märgitud summat. Samuti selgub sellest, et Q (W ja F), keda kaebaja peab arendajaga seotud isikuteks, on korteri 17 omanikena (kuulub Z OÜ-le, mille omanik on W) ja 5 1-24-5002 arendajale OÜ A (omanik F) poolt antud laenu läbi (millega rahastati arendaja poolt muuhulgas SSS kortermaja ehitust ja mis on praegu OÜ A ainuomandis) panustanud 994 231 eurot, kuid saanud vastu vara väärtuses u 1 335 000 eurot. Kokkuvõttes nähtub kaebaja hinnangul täiendavatest tõenditest, et XXX kinnistu arenduseks mõeldud raha on liikunud ettevõttest välja, arendajatega seotud isikutelt pole nõutud korteri eest tasumist täismahus ning see on ka põhjuseks, miks XXX kortermaja lõpuni ehitamiseks raha ei jätkunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Vaidlustatud määruse tühistamiseks ei ole alust.
- Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Kaebuse esitaja on ringkonnakohtule esitatud kaebuses deklareerinud, et jääb kõigi kuriteokaebuses ja määruskaebuses toodud väidete juurde. Selline deklaratsioon on sisutühi ja üleliigne. Varem esitatud seisukohtadele on vastatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja Riigiprokuratuuri määruses. Ringkonnakohtule esitatud kaebus on kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale. Kaebeõigus on selle isiku subjektiivne õigus, keda tehtud määrus puudutab. Ainult kaebaja saab otsustada, kas ja millises ulatuses ta määrusega ei nõustu ja seda vaidlustada soovib. See ei tähenda kaebuses pelgalt selle märkimist, kas määrust vaidlustatakse täies ulatuses või mingis kindlas osas, vaid kaebusest peab selguma seegi, milliste vaidlustatava määruse seisukohtadega ja miks kaebaja ei nõustu. Seda funktsiooni ei saa üle anda kohtule, kuid sooviavaldus, et kohus arvestaks kaebuse esitaja kõiki eelnenud menetluses esitatud seisukohti (st otsiks, kas lisaks kaebuses esitatutele leidub veel mingeid argumente, mis võiks anda alust vaidlustatud määruse tühistamiseks), just seda tähendab. Seega saab ringkonnakohus lahendada kaebust, kontrollides nende Riigiprokuratuuri määruse seisukohtade õigsust, mida on kaebuses endas vaidlustatud, ning lähtudes nendest argumentidest, mis on kaebuses esitatud.
- Kuriteokaebuse kohaselt on Y OÜ ja selle juhatuse liige C pannud toime kelmuse sellega, et võtsid korterite müümisel endale kohustuse kortermaja ja kai lõpuni ehitada, teades, et lepingulisi kohustusi ei täideta. Samuti pandi kelmus toime sellega, et arendaja tellis alltöövõtjatelt töid, mille eest ta tasu ei maksnud. Lisaks leiti kuriteokaebuses, et korterite müügist saadud raha on omastatud. Riigiprokuratuur jättis esitatud kaebuse rahuldamata osas, milles taotleti kriminaalmenetluse alustamist kelmuse tunnustel seoses XXX korter X müügiga, ülejäänud osas jättis Riigiprokuratuur kaebuse läbi vaatamata. Läbi vaatamata jätmise tingis see, et Riigiprokuratuuri hinnangul sai XXX korteri X omanikku Keijo Lindebergi käsitada kannatanuna selle korteri müügil toimunud võimaliku kelmuse kontekstis. Tema ega korteriühistu, mille seaduslik esindaja ta on, ei ole aga kannatanu ülejäänud korterite müümisel toime pandud väidetavate kelmuste puhul. Väidetavalt alltöövõtjate suhtes toime pandud kelmuste puhul saavad kannatanuks olla alltöövõtjad ning väidetava omastamise puhul saab olla kannatanuks Y OÜ. Ei alltöövõtjate ega Y OÜ esindamise õigust ei ole Keijo Lindeberg tõendanud. 6 1-24-5002 Esitatud kaebuses on Riigiprokuratuuri määrust vaidlustatud täies ulatuses: taotletud on Riigiprokuratuuri
- augusti
- a määruse tühistamist nii kaebuse läbi vaatamata kui ka rahuldamata jätmise osas. Kaebuses ei ole esitatud mingeid argumente selle kohta, miks tuleks pidada ekslikuks Riigiprokuratuuri seisukohta, et alltöövõtjate suhtes väidetavalt toime pandud kelmuse kannatanuks on alltöövõtjad ning omastamise puhul on kannatanu Y OÜ. Ka ei ole kaebuse esitaja lükanud ümber Riigiprokuratuuri seisukohta, et Keijo Lindebergil ei ole õigust esindada Y OÜ-d ega selle osaühingu kasuks töid teinud alltöövõtjaid. Seega on ses osas Riigiprokuratuuri määruse tühistamine välistatud. Kaebuses on vaieldud vastu üksnes Riigiprokuratuuri seisukohale, et korteriühistu ei ole väidetavalt korterite müümisel toime pandud kelmuse puhul kannatanu. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses leitakse, et XXX korteriühistul on kaebeõigus, sest kõik etteheited puudutavad kortermaja ehitustöid, mis on jäetud tegemata korteriomanike kaasomandis olevatel hoone osadel. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ning vastavalt KrtS § 34 lg-le 2 valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. Ringkonnakohus nendib, et korteriühistu kannatanu staatus ei saa tuleneda korteriomandi- ja korteriühistuseadusest. Selle, kes saab olla kriminaalmenetluses kannatanu, määrab ära kriminaalmenetluse seadustik. Vastavalt KrMS § 37 lg 1 esimesele lausele on lõpule viidud kuriteo puhul kannatanu „füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud“. Varavastase kuriteo puhul seisneb õigushüve kahjustamine isiku varalise olukorra halvenemises, kuid see ei tähenda, et iga isik, kelle varaline seis on väidetava kuriteo tulemusel halvenenud, oleks käsitatav kannatanuna. Kannatanu on vaid isik, kelle õigushüve on kuriteoga vahetult kahjustatud. Veelgi enam, kannatanu on isik vaid juhul, kui kuritegu oligi suunatud tema vastu. Kuriteokaebuses on väljendatud seisukohta, et C ja Y OÜ panid toime kelmuse. Kelmus tähendab KarS § 209 lg 1 kohaselt varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalise kahju tekitamist ehk teise isiku eksitamist selleks, et ta teeks varakäsutuse. Kuriteokaebuse kohaselt seisnes kelmus selles, et C ja Y OÜ võtsid XXX korterite müümisel kohustuse ehitada valmis kortermaja ja kai, kavatsemata tegelikult lepingulisi kohustusi täita. Selle väite kontekstis on isikuteks, kelle vastu kuritegu oli suunatud, korteriostjad: korteriostjad on need, kelle arendaja viis väidetavalt oma kavatsuste suhtes eksitusse, ning nende õigushüve (vara) kahjustati vahetult sellega, et nad tegid varakäsutuse – maksid korteriomandi eest –, saamata vastu lepingu tingimustele vastavat korteriomandit. Fakti, et isikuteks, kelle õigushüve korteriomandi müügil toime pandud kelmus vahetult sai kahjustada, said olla vaid korteriostjad, ei muuda tõik, et puudused puudutavad korteriomandite kaasomandi osa eset, mida valitsetakse korteriühistu kaudu ja mille puuduste kõrvaldamisega tegeleb korteriühistu. Vahetult kuriteoga seotud kahjuks on eksitusse viiduna tasutud ostusumma. 7 1-24-5002 Eeltoodust tulenevalt on riigiprokurör õigesti leidnud, et K. Lindebergi, kes on korter X omanik, saab pidada kannatanuks vaid korter X müüki puudutavas osas, ülejäänud korteriomanikke tal õigust esindada ei ole. Seega on K. Lindebergil õigus vaidlustada väidetava kelmuse suhtes kriminaalmenetluse mittealustamist vaid korter X müüki puudutavas osas. Muude korterite müügil toime pandud väidetava kelmuse suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale kaevata K. Lindebergil seega õigust ei ole ja Riigiprokuratuur on jätnud ses osas kaebuse põhjendatult läbi vaatamata.
- Kuivõrd Riigiprokuratuur vaatas kaebuse läbi ainult osas, mis puudutas võimalikku kelmust korter X müügil, on see ka ainus osa, milles sai taotleda ringkonnakohtult kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendatuse kontrollimist. Ülejäänud osas sai ringkonnakohtult taotleda üksnes selle kontrollimist, kas Riigiprokuratuur jättis kaebuse põhjendatult läbi vaatamata (st selles osas on ringkonnakohtu pädevuses mitte Riigiprokuratuuri kohustamine menetlust alustama, vaid üksnes Riigiprokuratuuri kohustamine kaebust läbi vaatama). Ringkonnakohus ei loe aga esitatud kaebusest välja mingeid argumente, mis puudutaks korter X müüki ja selle raames toime pandud kelmust. Kuigi Riigiprokuratuuri määruses on märgitud, et kuriteokaebusele lisatud materjalid ei võimalda tuvastada tingimusi, millele lepingu objekt pidanuks lõppastmes vastama, sest korter X kohta pole esitatud ühtegi dokumentigi, ei ole ühtegi dokumenti esitatud ka ringkonnakohtule. Ilmselgelt on juhul, kui kaebuse esitaja väidab, et korteri müümisel eksitati ostjat ja arendaja võttis kohustusi, mida ei täitnud, keskne tõend müügileping. Korter X ega ühegi teise korteri võlaõiguslikku müügilepingut esitatud pole, süüdistuskohustusmenetluse kestel on esitatud vaid XXX korterite 7, 8, 13 ja 16 asjaõiguslikud lepingud. Ka ei ole kaebuses esitatud terviklikku vastuargumentatsiooni Riigiprokuratuuri määruse põhjendustele, miks ei ole tuvastatav, et korter X müügil on pandud toime kelmus. Kaebuses on kritiseeritud vaid Riigiprokuratuuri määruses märgitut, et müügikuulutused nimetavad XXX kortereid endiselt XXX ühtedeks parimateks korteriteks. Ringkonnakohus tõdeb, et tegemist ei ole kõige õnnestunuma argumendiga, sest see ei lükka kuidagi ümber võimalust, et korteri ostjaid eksitati. Seejuures väärib tähelepanu, et kõnealune argument on esitatud seoses arutlusega, kas eksitamine ja varakäsutus võisid toimuda asjaõiguslepingu alusel, kusjuures see arutelu on täiesti hüpoteetiline, sest kaebaja ei olnud menetlejale esitanud korter X kohta ühtegi lepingut, millest nähtuks, millal arendaja milliseid kohustusi selle korteri ostja ees võttis (Riigiprokuratuuri määrusest ei selgu, milles seisnes Riigiprokuratuuri hinnangul asjaõiguslepingu alusel toimunud kannatanu varakäsutus). Lisaks ei olnud tegemist ainsa argumendiga, millele tuginedes Riigiprokuratuur leidis, et esitatud andmete põhjal ei ole arendaja tegevuses kelmuse tunnused tuvastatavad. Lisaks ülaltoodud kriitikale on kaebaja esitanud arendaja arvelduskontode väljavõtted ja toonud välja, et neist tulenevalt on korter 7, 8, 13 hinnast on osa tasumata, kuigi arendaja on deklareerinud, et korteri ostuhind on tasutud, seoses korteriga 17 on kaebuses märgitud, et selle korteri omanikud, kes kuuluvad arendajate hulka, on saanud vara rohkem, kui on ise panustanud. Kaebuses on märgitud, et esitatud tõenditest nähtuvalt on XXX kinnistu arenduseks mõeldud raha liikunud ettevõttest välja ja arendajatega seotud isikutelt pole nõutud korteri eest tasumist täismahus. Selle teabe tähendust Riigiprokuratuuri määruse kontekstis aga 8 1-24-5002 põhjendatud ei ole. Ringkonnakohus ei näe, et see teave näitaks kuidagi, et K. Lindebergi kui korter X ostja suhtes oleks korteri müümisel pandud toime kelmus. Seega ei lükka kaebuse argumendid ümber ka Riigipokuratuuri seisukohta, et osas, milles Riigiprokuratuur talle esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatas, ei ole kriminaalmenetluse alustamiseks alust.
- Eeltoodust tulenevalt on Riigiprokuratuuri menetlusotsused kaebuse osalise läbivaatamata jätmise ja XXX korteri X müügiga seonduvalt kaebuse rahuldamata jätmise kohta põhjendatud. Seega jätab ringkonnakohus KrMS § 208 lg-test 1 ja 5 juhindudes Riigiprokuratuuri
- augusti 2024 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 9