Obsah (8)

§ 116§ 218§ 220§ 77§ 101§ 221§ 217§ 223

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2024, Tallinn Kohtuasja num

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Iga rikkumine ei ole lepingust taganemiseks piisav. Lisaks tuleb vastaspoolele anda tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks. Antud juhul ei teavitanud hageja kostjat õigeaegselt sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest. Kostja ei nõustu, et lepingust taganemise tingimused oleksid täidetud. Kui kohus peaks lugema tõendatuks, et auto oli juba müügihetkel ulatuslikult roostes, siis hageja teadis või pidi teadma auto seisukorrast oluliselt varem. Hageja väited, et ta ei saanud ligi poole aasta jooksul auto seisukorraga tutvuda ega pidanudki tutvuma, ei ole veenvad.

§ 218

lg 4 kohaselt ei vastuta müüja selliste müüdud asjal esinevate lepingutingimustele mittevastavuste eest, millest ostja oli lepingu sõlmimisel teadlik või pidi lepingu sõlmimisel teadma. Hagejal oli võimalik auto üle vaadata ostmise ajal nii mootori poolelt kui ka kere alt, iseseivalt või kasutades selleks spetsialistide abi. Hageja väide, et kostja sellise võimaluse andmisest kõrvale hoidus, on väär.

1. Hageja ei ole tõendanud, et müügihetkel olid sõidukil puudused. Sõiduk oli müügihetkel sõidukorras, vastas müügikuulutuses toodud tingimustele ja oli varjatud puudusteta. Kostja ei ole lepingut rikkunud ja tagasitäitmiseks alus puudub.
2. Alternatiivselt on kostja seisukohal, et hageja peaaegu kuue kuu pikkune puudustest teada saamise ja sellest teatamise aeg ei ole mõistlik

§ 220lg 1 tähenduses.

Hageja pidi väidetavatest puudustest teadma lepingu sõlmimise ajal (

§ 218lg 4).

Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Harju Maakohtu 14.05.2024 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Maakohus tuvastas, et hageja ostis kostjalt 04.10.2022 kasutatud sõiduauto LAND CRUISER 120 hinnaga 15 000 eurot, mis on hageja poolt kostjale tasutud ülekandega 03.10.
3. Koos sõidukiga sai hageja kaasa kaks komplekti rehve. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale võõrandatud sõiduk vastas sõiduki müügikuulutuses väljatoodud tingimustele sõiduki tehnilise seisukorra osas, ja kui mitte, siis kas müügilepingust taganemise eeldused on hageja poolt täidetud.
4. Müügilepingu rikkumiseks on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (st on puudustega), mh ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (

§ 77lg 1, § 217).

Müüja vastutab müüdud puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt RKTKo 14.03.2019, 2-17-1937): - puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal (

§ 218

lg 1); - puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3); - ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4); 5 2-23-8674 - sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2).

28.

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

§ 217

lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Eeltoodust lähtuvalt on esmalt vajalik välja selgitada, milline oli poolte kokkulepe lepingu sõlmimise ajal sõiduki tehnilise seisukorra osas.

1. Hageja ei ole toonud välja ega tõendanud, milline oli poolte kokkulepe ja/või müüja avaldatud täpsem informatsioon sõiduki tehnilise seisukorra kohta. Kostja esitas tõendina auto24.ee portaalis avaldatud sõiduki müügikuulutuse, millest nähtuvalt on kostja avaldatud kuulutuses välja toonud järgmist mh „Ostetud uuena Eestist. Üks omanik/kasutaja. Hooldatud Amserv Järve margiesinduses, ajalugu kontrollitav. …“. Täiendavalt on kuulutuses välja toodud, et sõiduk on Eestis arvel ning sellel on kehtiv ülevaatus kuni 06.2023, samuti, et sõidukiga antakse kaasa suverehvid, velgedel talverehvid (naastrehvid) ja valuveljed. Täiendavalt on kostja esitanud tõendina pooltevahelise sõnumivahetuse väljavõtte, millest nähtub hageja soov sõiduki soetamiseks. Hageja 03.10.2022 kell 11.11 sõnumi kohaselt „… Ainukese tingimusena kui lähiajal pole esinduses kontrollis / ülevaatuses käinud siis paluksin m6nes Toyota esinduses teostada korrasoleku kontroll teostada mille v6in ise hüvitada. …“. Kostja on hagejale sõnumiga vastanud, et sõidukil on „tä/loetamatu/ lugu Amserv Järves ning 28.09 on tehtud jooksev hooldus“.
2. Kohtu hinnangul ei nähtu kohtu ette toodud asjaoludest, et pooled oleksid leppinud täpsemalt kokku sõiduki tehnilistes tingimustes. Hageja on välja toonud, et kostja puikles kõrvale hageja korduvalt esitatud soovist lasta sõiduk tehingueelselt üle vaadata, kuid ei ole seda tõendanud. Vastupidiselt tõendab kohtu hinnangul väljavõte 03.10.2022 sõnumivahetusest, et hageja soovis sõidukit üle kontrollida vaid juhul, kui sõiduk ei ole lähiajal esinduses kontrollis või ülevaatusel käinud. Sõnumivahetusest ei nähtu, et kostja oleks kontrollist keeldunud, vaid on teatanud, et jooksev hooldus on tehtud 28.
3. Hageja väited täiendava kontrolli võimatuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtu hinnangul oli hagejal võimalik hinnata, kas 28.09 hoolduse läbimine oli piisavalt lähiajal teostatud ülevaatus. Ostueelse kontrolli läbiviimisest loobumine oli hageja risk, arvestades mh, et tehingusse mindi juba järgmisel päeval, s.o 04.10.
5. Kostja on läbivalt tuginenud asjaolule, et sõidukit on hooldatud margiesinduses ning ei hoolduse ega tehniliste ülevaatuste käigus ei ole osundatud hageja viidatud puudustele, mis nähtuvad ekspert RP 10.04.2023 arvamusest. Kostja on esitanud tõendina Amserv Auto AS töökorralduste väljavõtte perioodi 04.07.2014–29.09.2022 kohta ja sellest ei nähtu ulatuslikku roostekahjustust. Hageja viitab eksperdi arvamusele, mille kohaselt märgitakse tehnoülevaatusel korrosioonikahjustused aktile vaid siis, kui konstruktsiooni kandevelemendid on kahjustatud ja esineb ilmne purunemise oht, ning et margiesinduse vahehoolduste käigus teostatakse vaid mootoriõli ja filtrite vahetus ning kaebuste puudumisel sõiduki üldisele seisukorrale tähelepanu ei pöörata. Seetõttu ei pööratud ilmselt 27.09.2022 vahehooldusel sõiduki kere üldisele seisukorrale tähelepanu. Hageja arvates teadis kostja või pidi teadma sõiduki erakordselt halvast seisukorrast seetõttu, et Amserv Auto AS 02.03.2023 teostatud 6 2-23-8674 põhjalikul ülevaatusel on märgitud, et põhja all on kliimasüsteemi tagumine jahuti lahti ühendatud, põhja all torud läbi lõigatud ja pimedaks ette pandud.
6. Maakohtu hinnangul ei ole hageja toonud kohtu ette ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja pädevus sõiduki tehnilise seisukorra hindamise osas pidi ületama margiesinduse ja/või tehnilise ülevaatuse spetsialisti oma ja/või et Amserv Auto AS 02.03.2023 ülevaatusel välja toodud probleemkohad tekkisid ajal, mil sõiduk oli kostja omandis ja valduses. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et rehvide mustri jääksügavuse ja kulumisastme hindamiseks ei pea omama eriteadmisi, st rehvide seisukorraga oli hagejal võimalik tutvuda nende ostmisel.
7. Hageja ekspertiisiaktile viidates esitatud väide, et konkreetne sõiduk oli keskmisest kallim ning oleks seetõttu pidanud olema laitmatus seisukorras ja mitte vajama täiendavaid investeeringuid, ei ole tõendanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest lähtuvalt oli võimalik hinnata, et sõiduk täiendavaid investeeringuid ei vaja ja/või et vastav seisukoht oleks olnud lepingu sõlmimise eelselt kostja poolt hagejale avaldatud. Kuulutuse andmetest lähtuvalt oli tegemist 14 aastat vana sõidukiga, mille puhul ei ole põhjendatud eeldada laitmatut seisukorda.
8. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et müüdud ese ei vasta lepingutingimustele, millest lähtuvalt puudub kohtul vajadus täiendavate eelduste täidetust analüüsida. Kohus jätab hagi rahuldamata.
9. Kohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega tema hagi rahuldada, või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
11. Hageja leiab, et maakohus ei ole lahendanud küsimust, kas kostja teavitas hagejat ostumüügilepingu sõlmimisel või eelnenud läbirääkimiste ajal kõikidest sõidukil esinevatest puudustest. Kuigi pooltel ei olnud kirjalikku kokkulepet sõiduki tehnilise seisukorra kohta, tulnuks lähtuda kaudsetest tõenditest, mis kogumina viitasid sellele, et hageja ei oleks soovinud osta keskmisest turuhinnast kallimat sõidukit, mis ei vasta teeliikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele ning mille remondi maksumuseks on vähemalt 17 000 eurot. Isegi kui tehnilises seisukorras ei ole kokku lepitud, oleks pidanud sõiduk vastama sarnaste sõidukite eeldatavalt keskmisele seisukorrale.
12. Hageja väitel lähtus ta sõidukit ostes kuulutuses märgitud infost „üliheas seisus“. Kui kuulutuses esitatu ei vasta tõele, siis tulnuks lepingus sellele tähelepanu juhtida või sellest hagejale teatada. Kohus ei võtnud arvesse ka hageja esitatud ekspertarvamuses väljendatut, miks olid hageja ootused kvaliteedile keskmisest kõrgemad.
13. Hageja leiab, et 03.10.2022 kell 11 saadetud sõnumile vastamisel on kostja püüdnud hagejat veenda, et täiendavaid uuringuid ei ole vaja teha. Hageja ei nõustu, et tal oli võimalik seejärel hinnata, kas 28.09.2022 hooldus oli piisavalt lähiajal tehtud ülevaatus, ning et seetõttu oli kohe tehingusse minemine hageja risk. Hageja on seisukohal, et kostja viited hooldustele ja ülevaatusele lõid ettekujutuse, et sõiduk on tehniliselt heas seisukorras ja täiendavateks uuringuteks puudub vajadus. Lisaks on varasematest hooldustest selgunud puudused, millest kostja pidi teadma, kui millest ta hagejale ei teatanud. 7 2-23-8674
14. Hageja väitel ei olnud temal enne lepingu sõlmimist müüdava sõiduki ülevaatamise ja selle omaduste ja seisukorra kontrollimise kohustust, v.a üldise välise ülevaatamise kohustus (RKTKo 12.06.2006, 3-2-1-50-06, p 19). Hageja vaatas sõiduki visuaalselt üle ja tegi proovisõidu.
15. Hageja rõhutab, et kostja avaldas kuulutuses, et sõiduk on „laitmatus seisukorras“ ja kõik hooldused on tehtud margiesinduses, kuid Amserv Auto AS 02.03.2023 põhjaliku ülevaate käigus on tuvastatud ulatuslikud puudused, nagu ka eksperdi 10.04.2023 arvamuses. Hageja leiab, et nii ei ole kostja oma tõekohustust täitnud, kui ei ole hagejat teavitanud neist vigadest.
16. Hageja ei saa aru, miks heidab maakohus talle ette, et ta ei ole tõendanud, miks ta eeldas, et lisainvesteeringuid ei ole vaja teha. Kohus oleks pidanud võtma arvesse sarnaste sõidukite eeldatavat keskmist kvaliteeti ja seisukorda. Juba turuhinnast keskmisest kõrgem hind eeldas keskmisest kõrgemat kvaliteeti. Sõiduki kvaliteet ei vastanud ka keskmisele kvaliteedile, sest keskmise kvaliteedi hulka kuulub ootus, et asjal säilivad tema kasutamist võimaldavad omadused vähemalt teatava perioodi jooksul. Käesoleval juhul ei vasta sõiduk eksperdi hinnangul teeliikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele. Seega ei vastanud ta neile nõuetele ka lepingu sõlmimise ajal (RKTKo 30.09.2015, 3-2-1-100-15, p 26). Kostja pidi neist puudustest teadlik olema, kuna enamus neist on tekkinud enne sõiduki müümist. Kostja teadmine ei oma keskset tähendust, kuna puudustest mitteteadmine ei vähenda vastutust. Vastustaja seisukoht
17. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
18. Maakohus on õigesti selgitanud välja, et kostja müüs hagejale müügikuulutuses kirjeldatud tingimustele vastava sõiduki, olles seejuures teavitanud hagejat kõikidest asjaoludest, mille vastu hagejal võis huvi olla. Kostja esitas maakohtule sõiduki müügikuulutuse, kust nähtub, et sõiduk oli hooldatud Amserv Järve margiesinduses ning ajalugu on kontrollitav, samuti, et kehtiv ülevaatus on kuni 06.
19. Need andmed olid tõesed. Ka oli hagejal võimalik ülevaatuste ajalugu kontrollida ning kahtluste korral teostada oma kulul kontroll, kuid hageja loobus sellest.
20. Kostja leiab, et hageja väide, et sõiduki pakkumishind oli analoogsete sõidukite keskmisest märkimisväärselt kõrgem, ei ole tõendatud. Müüja püüab alati saada võimalikult kõrget hinda, kuid müügihinnast ei saa teha järeldusi sõiduki seisukorra kohta. Kostja müüs hagejale
21. aastal registreeritud sõiduki, mille läbisõit oli müügilepingu sõlmimise ajal 273 500 km. Hageja ei saanud eeldada, et ta saab uue sõiduki, ent tal oli võimalik tutvuda sõiduki dokumentatsiooniga, teha proovisõitu ja teostada soovi korral täiendav ülevaatus kas ise või spetsialisti abiga, sh mootori ja kere allosa osas. Kuna hageja ei olnud tõendanud sarnaste sõidukite keskmist kvaliteeti, siis ei pidanud maakohus seda omal algatusel hindama.
23. a tehnoülevaatusel ei ole viidatud sellele, et sõidukil oleks roostet, korrosioonikahjustusi või muid kerekahjustusi. Ei ole usutav, et sõiduk oleks hageja väidetud kahjustustega, st Amserv Auto AS 02.03.2023 fikseeritud puudustega, läbinud juunis 2022 ülevaatuse (mis kehtis kuni 30.06.2023). Arvestades, et Amserv Auto AS on sõidukit hooldanud alates
24. aastast, ei ole usutav ka see, et sama hooldaja jättis vead tähelepanuta ja kostja neist teavitamata. Viimane suur hooldus teostati 20.09.2021 ning sellisest suurest vigastusest (korrosioon) ei oleks Amserv Auto AS jätnud teatamata ka 27.09.2022 vahehoolduse käigus, kui see vigastus oleks olnud nähtav. 8 2-23-8674
25. Kuna kostja müüs hagejale müügikuulutusele vastava sõiduki, siis ei olnud lepingust taganemine lubatav (

§ 116lg-d 1, 2 ja 4).

Seejuures ei ole hageja andnud kostjale tähtaega väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Igal juhul – kui puudused oleksid esinenud – pidi hageja olema puudustest teadlik tunduvalt varem ning hageja ei ole teavitanud kostjat puudustest mõistliku aja jooksul (

§ 220lg-d 1 ja 3).

1. Kokkuvõtvalt ei ole hageja tõendanud, et tema esile toodud puudused ja probleemid oleksid sõidukil esinenud sõiduki müügilepingu sõlmimise ajal. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, puudub tagasitäitmise nõudmiseks alus.
2. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid kohtuotsuse põhjendusi tuleb täiendada. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei muuda, nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus jaotab ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 173 lg 1).
4. Kuna hageja vaidlustas maakohtu 14.05.2024 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
5. Maakohus on tuvastanud ja pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud, et hageja ostis 04.10.2022 kostjalt
6. a sõiduki Toyota Land Cruiser 120, läbisõiduga 273 500 km. Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas sõiduk vastas kokkulepitud või keskmisele seisukorrale ja kas hagejal oli alust müügitehingust taganeda.
7. Tegemist on lepingulise vaidlusega, millele kohalduvad võlaõigusseaduse müügilepingut reguleerivad sätted ning üldised lepingulisi suhteid reguleerivad normid. Seega vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (RKTKo 30.09.2015, 3-2-1-100-15, p 21; RKTKo 08.02.2012, 3-2-1-156-11, p 19): - puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1); - puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3); - ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4); - sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2); - ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2).

54. Hageja väitel ei teavitanud kostja teda sõidukil esinevatest puudustest ning sõiduk ei vastanud kokkulepitud ega keskmisele tehnilisele seisukorrale. Hageja leiab, et tal oli õigus 19.04.2023 avaldusega 04.10.2022 müügilepingust (ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata) taganeda ning nõuda tagasitäitmist, s.o ostuhinda 15 000 eurot. Kostja eitab, et hageja ligi pool aastat hiljem tuvastatud puudused oleksid eksisteerinud sõiduki müügi ajal ning leiab, et lepingust taganemiseks puudus alus. 9 2-23-8674 55.

§ 116

lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kui taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, on taganemisavaldus tagajärjetu (vt RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 18, RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-136-11, p 23, RKTKo 14.02.2024, 2-21-1758/64, p 13). Seega selleks, et hinnata, kas lepingust taganemine oli õigustatud, peab leidma tõendamist, et lepingutingimustele mittevastavus esines ja oli tõsine (

§ 223lg 1 p 4, lg 3, lg 5, § 217, § 218).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud esmast eeldust, et müüdud ese ei vastanud lepingutingimustele, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada. Ringkonnakohus vastab järgnevalt apellatsioonkaebuse väidetele ning täiendab maakohtu otsust põhjendustega selle kohta, et isegi kui ligi pool aastat pärast sõiduki ostmist tuvastati sõidukil vead, mille puhul võiks asuda seisukohale, et sõiduk ei vastanud sarnase sõiduki keskmisele kvaliteedile, ei ole hageja tõendanud, et need vead olid olemas sõiduki talle üleandmise ajal.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga esiteks selles, et hageja ei ole tõendanud, et tema ja kostja oleksid leppinud kokku sõiduki tehnilistes vm tingimustes. Hageja ostis sõiduki kostja poolt www.auto24.ee portaalis avaldatud kuulutuse alusel. Kuigi hageja on maakohtus ja apellatsioonkaebuses väitnud, et lähtus sellest, et sõiduki müügikuulutuses oli märgitud info „üliheas seisus“ (apellatsioonkaebuse p 3.4) ja „laitmatus seisukorras“ (apellatsioonkaebuse p 3.9), ei vasta hageja väited kuulutuse sisu kohta tõele. Müügikuulutus, millega kostja autot
2. aastal müüs, ei sisalda selliseid märkusi. Müügikuulutuses on märgitud muu informatsiooni all „Eestis arvel, ülevaatus kuni 06.
3. Ostetud riigist: Eesti. Sõiduki asukoht: Eesti. Ostetud uuena Eestist. Üks omanik/kasutaja. Hooldatud Amserv Järve margiesinduses, ajalugu kontrollitav. Reg. number 444 ei tule autoga kaasa“ (dtl 38–39, 154–157). Küll on kostja proovinud sama sõidukit müüa
4. a märtsis, s.o 4,5 aastat varem, ning asjaomases müügikuulutuses on sõiduki kohta märgitud mh „Üliheas seisus“ (dtl 36–37). Hagejal puudus igasugune alus tugineda 4,5 aastat varasemas kuulutuses antud teabele.
5. a kuulutus ei sisalda mis tahes hinnanguid sõiduki kvaliteedile. Seega ei vasta tõele hageja apellatsioonkaebuse väide, et ta oleks ostnud
6. a sõiduki, mida iseloomustati kui üliheas või laitmatus seisukorras sõidukit.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja oleksid sõiduki tehniliste vm tingimuste üle läbi rääkinud ja/või et kostja oleks andnud mingeid täiendavaid kinnitusi lisaks sellele, et sõiduk on hooldatud Amserv Järve müügiesinduses, et selle ajalugu on kontrollitav ning et ülevaatus on tehtud kuni 06.
8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja on tõendanud üksnes seda, et ta pöördus 03.10.2022 SMS-iga kostja poole (tõlgiks oleva Vladimiri vahendusel) ja tema ainus sõnum oli, et kui sõiduk ei ole lähiajal kontrollis/ülevaatusel käinud, siis „paluksin m6nes Toyota esinduses teostada korrasoleku kontroll teostada mille v6in ise hüvitada“ (dtl 153). Hageja märkis edasi, et tal lõpeb koosolek kell 12.30 ja siis saab ta ka helistada. Kostja vastas hagejale „aga palun, helistage, kui olete vaba. Autol on tä(…)lugu Amser Järves. 28.09 just tegime jooksvat hooldust“ (dtl 153). Kohtumenetluses on tõendatud, et kostja esitatud teave vastas tõele – müüdud sõidukile oli perioodil 13.02.2008–29.09.2022 teostatud regulaarselt hooldust n-ö margiesinduses ehk Amserv Auto AS-is (dtl 124–152). Samuti oli sõidukil kehtiv tehnoülevaatuse otsus „tehniliselt korras“ kuni 30.06.2023 (dtl 22–25). Mingeid muid läbirääkimisi selle üle, millistele tingimusele peaks sõiduk vastama, tõendatud ei ole.
9. Erikokkuleppe puudumise korral peab müüdud asi olema vähemalt keskmise kvaliteediga (

§ 77

lg-d 1 ja 2) ehk vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis on tavaliselt samasse 10 2-23-8674 kaubagruppi kuuluvatel sarnastel asjadel (

II komm, § 217, p 3.3.2 c). Riigikohus on selgitanud, et sellisel juhul tuleb sõiduki lepingutingimustele vastavuse hindamiseks hinnata, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata ning et kasutatud asja lepingutingimustele mittevastavust ei ole õige hinnata lähtuvalt samalaadse uue asja omadustest (RKTKo 14.02.2024, 2-21-1758/64, p 10.2; RKTKo 31.03.2023, 2-19-19586/85, p 14). Kokkulepitud omadusteks

§ 217

lg 2 p 1 tähenduses ei ole ka poolte tagantjärele eeldatavast tahtest tulenevad omadused (RKTKo 20.03.2024, 2-20-11098/57, p 17) ning lepingutingimustele vastavaks võib osutuda asi, millel on tuvastatud selle vanusele tavapärane kulumine või vananemine. Üksnes juhul, kui müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest, mida ostja võis mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusega

§ 217

lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses (RKTKo 14.02.2024, 2-211758/64, p 10.2; 20.03.2024, 2-20-11098/57, p 18.2). 59. Hageja väidetest võib aru saada, et ta leiab, et sõiduk ei vastanud keskmisest kõrgemale kvaliteedile, millele müüdud sõiduk oleks pidanud vastama. Hageja eeldas keskmisest kõrgemat kvaliteeti, kuna tema väitel müüdi sõidukit keskmisest kõrgema hinnaga. 19.04.2023 lepingust taganemise avalduses ei toonud hageja välja, mis osas ei vastanud sõiduk lepingutingimustele, kuid viitas sellele, et auto müügiesinduses ja põhjaliku ekspertiisi käigus on selgunud, et ostu-müügitehingu ajal olid sõidukil varjatud puudused ulatuses, mis ületavad sarnase väljalaskeaasta ja läbisõiduga sõiduki normaalse kulumise piirid. Hageja viitas, et ekspertiisiga on tuvastatud, et sõiduki varjatud puuduste kõrvaldamise maksumus on minimaalselt 17 000 eurot, mis ületab sõiduki turuväärtuse (dtl 88). Kohtumenetluses on hageja rõhutanud, et ta ei soovinud osta keskmisest turuhinnast kallimat sõidukit, mis ei vasta teeliikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele. Hageja väitel ei vastanud sõiduk lepingutingimustele, kuna ta ei saa seda eesmärgipäraselt kasutada. Hageja hinnangul vastutab sõiduki mittevastavuse eest kostja (

§ 217, § 218).

1. Oma väidete tõendamiseks pidi hageja tõendama nii seda, milline on
2. a analoogse sõiduki keskmine kvaliteet, kui ka seda, milline oli keskmisele kvaliteedile vastava sõiduki hind. Seeläbi oleks saanud hageja tõendada, et müüdud sõiduki hind oli keskmisest kõrgem, mistõttu oli tal alus eeldada, et selle kvaliteet on keskmisest kõrgem. Hageja ei ole tõendanud kumbagi.
3. Mis puudutab esiteks analoogse sõiduki keskmist müügihinda, siis saab nõustuda kostja väitega, et müüja soovib alati kõrgemat hinda. Arvestades, et müügikuulutuses ei olnud välja toodud mingeid andmeid selle kohta, et sõiduk oleks
4. a sõiduki kohta eriliselt heas seisukorras, ei olnud pelgalt kuulutuses kajastatud müügihinna alusel põhjust seda eeldada. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks rääkinud kostjaga müügihinna üle läbi ja/või kostja oleks seda selgitanud keskmisest kõrgema kvaliteediga. See-eest on hageja möönnud, et ta ei vaadanud sõidukit ise põhjalikult üle ega lasknud üle vaadata enda spetsialistil. Vastupidi, hageja on 14.08.2023 menetlusdokumendis märkinud, et kuna tehnoülevaatus ja hooldused olid tehtud, siis „ostja ei hakka igaks juhuks roomama auto alla“ ning tal ei olnud otstarbekas kontrollile raha kulutada (dtl 220). Apellatsioonkaebuse p-s 3.8 on hageja rõhutanud, et tal puudus enne sõiduki ostulepingu sõlmimist kohustus sõiduk üle vaadata ja selle omadusi ja seisukorda kontrollida (dtl 291). Kuigi sõiduki ajalooga oli hagejal võimalik tutvuda, ei ole teada, kas hageja kontrollis seda, kuid hageja ei ole ka väitnud, et need andmed ei oleks olnud talle kättesaadavad. Hageja kandis kostjale ostuhinna 15 000 eurot üle 03.10.2022 ning sõlmis kostjaga lepingu 04.10.
5. Seega ostis hageja sõiduki ilma selle tehnilist seisundit täiendavalt kontrollimata ning tal ei olnud ka mingit muud alust eeldada, et see on keskmisest kõrgema 11 2-23-8674 kvaliteediga. Hageja ei ole ka tõendanud, et tegemist oleks olnud keskmiselt kallima sõidukiga. Hageja viitab www.auto24.ee arhiiviväljavõtetele (dtl 41–42), kust nähtub, et 09.09.2022– 09.04.2023 müügikuulutustes on 2007–2009 väljalaskeaastaga Toyota Land Cruiserite keskmine hind 13 306 eurot ja mediaanhind 13 350 eurot. Väljaprindilt nähtub, et need hinnad on ilma lisavarustust arvesse võtmata (hageja sai autoga koos kaks komplekti rehve). Kohus leiab, et pelgalt üldise müügihinna keskmise väljatoomine, ilma et oleks võrreldud sõidukite muid omadusi ja/või lisavarustust, ei tõenda seda, et vaidlusaluse auto müügihind oli nii palju üle keskmise, et andis aluse eeldada selle kõrgemat kvaliteeti. Seega tuleb lähtuda sellest, et müüdud sõiduk pidi vastama keskmisele kvaliteedile.
6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud ka
7. a sõiduki keskmist kvaliteeti ning seda, et ostetud sõiduk ei vastanud 04.10.2022 keskmisele kvaliteedile. Kohus ei ole pädev omal algatusel hindama seda, milline peaks olema 14 aastat vana Toyota Land Cruiseri keskmine kvaliteet. Küll on selge, et sellise vanusega sõidukil on kulumise jäljed ning eeldatavalt vajab ta erinevaid lisainvesteeringuid.
8. Hageja on toonud välja, et 04.10.2022 ostetud sõidukil avastati alates 19.11.2022 järkjärgult palju erinevaid puudusi. - Hageja esitatud kronoloogia kohaselt lasi ta panna ostetud sõidukile kaasa antud talverehvid alla 11.11.2022, kuid 19.11.2022 tekkis probleem lumepidavusega. - Edasi avastas hageja väidetavalt 19.12.2022 kütusetorus augu, tellis uue kütusetoru, mille asendamiseks sai ta aja 12.01.
9. Hageja väitel avastati 12.01.2023 ülevaatusel auto alt ka roostet. - 17.02.2023 kustus väidetavalt sõiduki armatuuril VSC/TRC märgutuli, millega seoses tehti 22.02.2023 veaotsing, mille käigus tehti ka roostehoiatus.
10. Ringkonnakohus märgib, et eelmises punktis toodud puudusi, sh roostehoiatusi, ei ole hageja tõendanud. Hageja on ka ise möönnud, et ta ei teavitanud kostjat puudustest kuni 22.02.
11. Kolleegium nõustub maakohtuga, et talverehvide kvaliteeti sai ja pidi hageja kontrollima 04.10.2022 sõiduki ostmisel. Arvestades, et etteheite talverehvide kehva kvaliteedi kohta on hageja esitanud alles 14.06.2023 hagiavalduses, siis on see igal juhul esitatud pärast mõistliku aja möödumist (

§ 220lg 3).

Hageja ei ole tõendanud ka kütusetoru ja VSC/TRC märgutulega seonduvaid puudusi ega neist kohe kostjale teatanud, kuid on tõendatud, et hageja pöördus kostja poole 23.02.2023, kui palus oma SMS-is Vladimiril (st tõlgil, kelle kaudu suheldi) uurida, kas Andrei, s.o kostja, oleks valmis auto tagasi ostma või auto kere taastamise tööd kompenseerima. Hageja viitas sellele, et „auto kerel on kaks suurt läbivat rooste auku, karbid on läbi roostetanud ja ka silla kinnitused on peaaegu kriitilises seisus. Raamil koheselt läbivat roostet ei tuvastatud aga auto vajaks rohkel lisa investeeringuid millest mind ei informeeritud“ (dtl 86). Kostja ei ole väitnud, et asjaomane teavitus temani ei jõudnud, seega on hageja kostjat peamiseks puuduseks peetavast roostest teavitanud u 4,5 kuud pärast sõiduki ostmist ja valduse talle üleminekut. Muudest konkreetsetest puudustest hageja kostjat asjaomases SMS-is ei teavitanud.

1. Seejärel on hageja lasknud Amserv Auto AS-is 02.03.2023 teostada „50 punkti kontrolli“, milles leiti rida puudusi, sh viited roostele (dtl 87). 27.02.2023 ekspert RPlt tellitud ja 14.03.2023 teostatud ülevaatuse järel 10.04.2023 valminud ekspertiisis on samuti kajastatud erinevaid puudusi (dtl 11–20). Arvamuse kohaselt on sõiduki välimus hea, avariilisi vigastusi ei tuvastatud, kuid sõiduki mootoriruumi ja põhjaalusel vaatlusel selgus, et sõiduki kandedetailidel ja kandevkonstruktsioonil esinevad tugevad korrosioonikahjustused, mis tekivad nt sõidukiga soolases merevees sõitmisest. Korrosioonikahjustuste kõrvaldamine maksaks kuni 7000 eurot. Ekspert tuvastas ka muid vigu, mille parandamine ja kõrvaldamine 12 2-23-8674 kokku läheks maksma umbes 10 000 eurot. Ekspert märkis, et sõiduki tehniline seisukord on läbivate korrosioonikahjustuste tõttu väga halb, mistõttu ei vasta see teeliikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele (dtl 20).
2. Kohus on juba eelnevalt märkinud, et hageja ei toonud 19.04.2023 lepingust taganemise avalduses (dtl 88) välja, millised puudused sõidukil esinevad ning millised neist tingivad lepingust taganemise. Ka maakohtu menetluses ei ole hageja seda selgelt väljendanud, vaid on lähtunud üldisest puuduste arvust, mille kõrvaldamine ületaks sõiduki müügihinda. Siiski on hageja tellitud eksperdi arvamuses välja toodud, et just korrosioonikahjustused muudavad sõiduki selliseks, et see ei vasta teeliikluses kehtestatud nõuetele (dtl 20).
3. Eelnevalt p-s 58 viidatud kohtupraktikast tulenevalt võib olukorras, kus tingimustes ei ole eraldi kokku lepitud, müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusega (mittevastavus keskmisele kvaliteedile) tegemist olla üksnes juhul, kui müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest, mida ostja võis mõistlikult oodata (RKTKo 14.02.2024, 2-211758/64, p 10.2; 20.03.2024, 2-20-11098/57, p 18.2). Amserv Auto AS 02.03.2023 veaaruandes ja RP arvamuses on toodud välja erinevaid puudusi, kuid ei ole selgitatud, miks
4. a sõiduki puhul need puudused üllatavad on. Kuna hageja ei ole selgitanud muude puuduste kui korrosiooni kohta, miks need tõendavad halvemat seisukorda kui hageja võis oodata, ei saa kohus iseseisvalt hinnata ega asuda seisukohale, et muud puudused, mis avastati 4,5–5 kuud pärast sõiduki ostmist, tõendaksid seda, et sõiduk oli mõistlikult oodatavast halvemas seisukorras. Siiski leiab ringkonnakohus, et kui oleks tõendatud, et sõidukil olid müümise ajal sellised korrosioonikahjustused, mille tõttu sõiduk tegelikult teeliikluses ei oleks tohtinud olla, oleksid need puudused sellised, mida hageja ei pidanud mõistlikult ootama. Ka 14 aastat vana sõiduk ei vastaks keskmisele kvaliteedile, kui temaga ei ole võimalik teeliikluses liigelda, kui sellises piirangus ei ole kokku lepitud.
5. Ringkonnakohus leiab aga, et hageja ei ole tõendanud, et väidetavad korrosioonikahjustused olid müügilepingu sõlmimise ajal 04.10.2022 olemas. See-eest on kostja esitanud tõendid selle kohta, et sõiduki müügieelsel aastal, sh 5 päeva enne müüki, ei olnud selliseid puudusi tuvastatud. 68.
6. Kostja esitas kohtule Amserv Auto AS 25.05.2023 vastuse (dtl 121), milles on kinnitatud, et nemad kontrollivad hoolduses sõiduki raami, põhja ja värvipinna korrosiooni vastavalt tootja ametlikule hooldeprogrammile, mis on ette nähtud suurtel hooldustel (iga 30 000 km tagant, sh 270 000 km). Vaidlusalusele sõidukile tehti suur hooldus 20.09.2021 ning ohtlikku korrosiooni või läbiroostet ei avastatud. Lisaks on sõiduk läbinud 15.06.2022 Maanteeameti andmetel tehnoülevaatuse, kus ühe punktina on samuti teostatud raami ja kere ning sellele kinnituvate osade kontroll. Tehnoülevaatuse järeldus on olnud, et sõiduki seisukord lubab ohutult liikluses osaleda. 27.09.2022 on teostatud vahehooldus. Kuigi selle käigus ei ole sõiduki tootja ette näinud täiendavat kontrolli sõiduki raami, põhja või värvipinna korrosiooni kohta, siis kui hooldustöö teostanud tehnik oleks märganud tõsiseid vigastusi või läbivat roostet raamil, mis oleks teinud sõiduki edasise kasutamise ohtlikuks, oleks sellest kindlasti informeeritud sõiduki omaniku ning tehtud vastav märge sõiduki hooldusajalukku. Liiklusohtlike vigastuste leidmisel kinnitab klient allkirjaga, et talle on sõiduki juures leitud ja ohutusega seotud asjaolud teatavaks tehtud. 68.
7. Amserv Auto AS töökorralduste väljavõttega (dtl 124–152) on tõendatud, et enne sõiduki müüki 04.10.2022 regulaarselt teostatud kontrollides 4,5–5,5 kuud hiljem välja toodud vigu kajastatud ei ole. Seejuures tuleb märkida, et kui 20.09.2021 suure hoolduse ajal (st läbisõit 13 2-23-8674 270 000 km) hageja viidatud vigu ei olnud, siis sõiduki müümise ajal 04.10.2022 oli läbisõit vaid 273 500 km. 68.
8. 10.06.2022 tehnoülevaatusel on tuvastatud heitgaasidega seonduv oluline viga, samuti veermiku ja vedrustuse ebaoluline viga ning valmistajatehase tähisega seonduv oluline viga. 15.06.2022 kordusülevaatusel on otsustatud, et sõiduk on tehniliselt korras. Alles on veermikku ja vedrustust puudutav väheoluline viga (dtl 15). Roostele viitavaid probleeme välja toodud ei ole.
9. Kuigi hageja on vastu väitnud, et 27.09.2022 vahehoolduse ajal ei pidanudki Amserv Auto AS kontrollima sõiduki raami ja põhja korrosiooni, ei ole hageja sellegipoolest tõendatud, et korrosioonikahjustused olid sel ajal olemas. Hageja eksperdi RP väitel pidid korrosioonikahjustused olemas olema juba rohkem kui aasta enne 14.03.2023 sõiduki vaatlust (dtl 224). Arvestades, et 10.06.2022 ja 15.06.2022 on sõiduk läbinud tehnoülevaatuse, oleks seega eksperdi väite tõelevastavuse korral pidanud korrosioon tuvastatav olema juba tehnoülevaatuse ajal. Samuti läheb eksperdi väide vastuollu hageja väitega, et tegemist oli varjatud puudusega. Kui selline probleem pidi olemas olema juba märtsis 2022, ei oleks see saanud jääda mitme erineva kontrolli käigus avastamata. Kuigi pooled ei vaidle selle üle, et 29.09.2022 vahehoolduse käigus ei kontrollitud eraldi raami, põhja ja värvi korrosiooni, oleks selleks ajaks pidanud rooste olema juba piisavalt nähtav. Amserv Auto AS on selgitanud, et juhul, kui hooldustöö teostanud tehnik oleks märganud tõsiseid vigastusi või läbivat roostet raamil, mis oleks teinud sõiduki edasise kasutamise ohtlikuks, oleks sellest kindlasti informeeritud sõiduki omanikku ning tehtud vastav märge sõiduki hooldusajalukku (dtl 121). Amserv Auto AS on selgitanud, et liiklusohtlike vigastuste leidmisel kinnitab klient allkirjaga, et talle on sõiduki juures leitud ja ohutusega seotud asjaolud teatavaks tehtud. Kui hageja ekspert väidab 14.03.2023 teostatud ülevaatuse järgselt, et kuigi rooste tekkimise aega ei ole võimalik kindlaks teha, pidi sellise mastaabiga rooste olema olemas juba aasta varem, siis eelduslikult oleks see pidanud 29.09.2022 hoolduse ajaks olema tuvastatav. Mingeid selliseid märkeid hooldusel ei tehtud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja seega piisavalt tõendanud, et 04.10.2022 sõiduki müümise ajal olid olemas sellised korrosioonikahjustused, mida ta ei pidanud mõistlikult ootama.
10. Ringkonnakohus kordab veelkord, et muude puuduste kohta ei ole hageja ega hageja ekspert selgitanud, millest järeldub, et need olid olemas 04.10.2022, kuigi need on tuvastatud märtsis ja aprillis
11. Samuti ei ole hageja selgitanud, miks ta peab neid vigu sellisteks puudusteks, mis andsid aluse lepingust taganeda. Õiguskirjanduses on selgitatud, et asjaolu, et kasutatud auto vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti, ei kujuta veel iseenesest lepingutingimustele mittevastavust eeldusel, et remondivajadust põhjustavad puudused on sellises vanuses sõiduki puhul tavalised, eelkõige kui need on tingitud sõiduki kasutamisest tingitud loomulikust kulumisest (

II komm, § 217, p 3.3.2 c).

1. Kohus ei nõustu hageja tõendamata väitega, et kostja teadis või pidi teadma sõiduki erakordselt halvast seisukorrast seetõttu, et Amserv Auto AS 02.03.2023 teostatud ülevaatusel on märgitud, et põhja all on kliimasüsteemi tagumine jahuti lahti ühendatud, põhja all torud läbi lõigatud ja pimedaks ette pandud. Hageja on väitnud, et kui neid torusid ei lõiganud läbi kostja, siis tekib küsimus, et kas sõiduk oli kolmandate isikute valduses, kes seda võisid teha. Arvestades, et torude läbilõikamine jms avastati märtsis 2023, st sõiduk oli selleks ajaks olnud hageja enda valduses juba viis kuud, jääb paljasõnaliseks hageja väide, et need puudused olid olemas sõiduki üleandmise ajal 04.10.
2. 14 2-23-8674
3. Kuna lepingutingimustele mittevastavust asja üleandmise ajal peab tõendama hageja (

§ 218lg 1, lg 3, Ts

MS § 5, § 230 lg 1), ent käesolevas asjas ei ole hageja seda teinud, siis ei ole täidetud esimene eeldus, mis võiks anda aluse müügilepingust taganemiseks. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagejal ei olnud alust 04.10.2022 müügilepingust taganeda, mistõttu jäi hageja nõue 15 000 euro tagastamiseks õigesti rahuldamata. Kuigi ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsuse resolutsiooni, täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi oma eelnevalt toodud põhjendustega. Menetluskulude jaotus

1. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi rahuldamata (TsMS § 162 lg 1). Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, ei ole alust muuta ka menetluskulude jaotust.
2. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud samuti hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt 15