Samas selgitab kohus, et mitte kohus ei ole ajanud segamini kõiki kaebaja erinevaid kaebusi, vaid kaebaja ise on oma esialgses kaebuses viidanud väga mitmetele erinevatele kaebustele, mis ta on esitanud vanglale ja millest osad kaebused/avaldused on vanglal lahendamata. Sellest tulenevalt kohus kontrollis, milliste nõuete osas oleks kaebajal üldse võimalik kohtu poole pöörduda ja esitas ka vastavad selgitused kaebajale. Kohus selgitab veel, et olukorras, kus vangla ei lahenda vaiet tähtaegselt, saab isik pöörduda koheselt vaide esemeks oleva nõudega kohtu poole, mitte ei pea esitama tuvastamisnõuet vangla tegevuste õigusvastaseks tunnistamiseks vaide lahendamisel. Vastava tuvastamisnõude esitamine ei ole ka lubatav, kuivõrd isikul on olemas tõhusam õiguskaitsevahend (vt
Kaebaja, olles juba antud küsimuses (so seoses eesti keele õppimisega) kohtu poole pöördunud (haldusasjas nr 3-24-2151) ning esitades samadel asjaoludele ka tuvastamisnõude, tekitab ise segadust arvestades, et oma esialgses kaebuses ei olnud kaebaja seda informatsiooni kohtule avaldanud. 8.
lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kõikide kaebuses välja toodud kaebuste/avalduste/märgukirjade lahendamisega vangla, kas tegeleb või on kaebajale juba vastatud välja arvatud ülalpool nimetatud eesti keele õppimise küsimuse lahendamine väljaspool vanglat, millega seoses on kaebaja esitanud kaebuse haldusasjas nr 3-24-2151). Kaebajal tuleb vastavad vastused ära oodata ehk oodata ära haldusmenetluse lõpptulemus. Juhul, kui vangla lahendas konkreetset taotlust (nagu näiteks kaebaja taotlus vangla direktoriga kohtumiseks) ning vangla tegi või teeb keelduva otsuse, tuleb kaebajal esmalt vaidlustada vastav otsus vaide korras. Juhul kui vangla vaiet tähtaegselt ei lahenda, siis on kaebajal võimalik tulla otse kohtusse sama nõudega, mille ta esitas vastavas vaides. Seejuures märgukirjale esitatud vastusele ei saa esitada vaiet või kaebust. Vaide saab esitada konkreetsele haldusmenetluse toimingule või haldusaktile. Hetkel nähtub kohtule, et kaebaja saab soovi korral esitada Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla 07.08.2024 keelduva otsuse nr 5-18/24/12789-2 (millega vangla keeldus kaebajale vangla diktoriga kohtumise võimaldamisest) kehtetuks tunnistamiseks. Vaide esitamise järel tuleb kaebajal oodata ära vaideotsus ja soovi korral see vaidlustada koos esialgse otsusega või juhul kui vangla vaiet 30 päeva jooksul ei lahenda, saab kaebaja vajadusel pöörduda sama nõudega ka kohtu poole (vt VangS § 11 lg 5 ja
4 Hetke seisuga ei ole kaebaja ühegi kaebaja poolt välja toodud avalduse osas, mille osas ta soovib esitada käesoleva kaebuse, kohustuslikku kohtueelselt menetlust läbinud (osade avalduste osas on haldusmenetlus alles pooleli). Seega on kaebus kohtule tervikuna ennatlik.
lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Arvestades, et kaebajal on osade avalduste osas haldusmenetlus pooleli ning vangla direktoriga kohtumise avalduse osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, mistõttu kohus tagastab kaebuse. 9. Mis puudutab aga kaebaja poolt vangla tegevuse õigusvastuse tuvastamise nõude esitamise soovi, siis vastava nõude esitamine ei ole lubatav. Kaebaja ei saa esitada kohtule kaebust nõudega tuvastada Tallinna Vangla toimingute - kaebaja 16.05.2024, 18.06.2024, 21.06.2024, 25.06.2024 kaebustele, 25.06.2024 avaldusele saada direktori vastuvõtule, 28.06.2024 ja 28.06.2024 vastamata jätmise – õigusvastasus, kuivõrd kaebajal on olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid ja
lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja tugineb vastava nõude esitamisel VangS § 11 lg 7, mis sätestab, et vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Seega vastav säte ei reguleeri mistahes avalduse lahendamise tähtaega. Samuti ei reguleeri vastav säte muudele kinnipeetava avaldustele/kaebustele vastamise tähtaega. Küll aga nõustub kohus kaebajaga selles, et juhul kui seaduses pole ette nähtud konkreetset tähtaega mingi avalduse lahendamiseks, siis tuleb avaldus lahendada mõisliku aja jooksul. Kui kaebaja avaldusi/kaebusi ei lahendata mõistliku aja jooksul, siis saab kaebaja esitada vanglale vaide taotlusega kohustada tema avaldusi lahendama. Kui ka seejärel kaebaja avaldusi/kaebusi ei lahendata saab kaebaja pöörduda vastava põhinõudega otse kohtu poole peale vaidemenetluse lõppemist või juhul kui vaide lahendamise tähtaeg on möödunud. Kui vangla lahendab kaebaja avaldused/kaebused ning kaebaja nende otsustega ei nõustu, tuleb kaebajal esmalt esitada vastavale otsusele vaie ja alles seejärel saab kaebaja pöörduda sama nõudega kaebusega kohtu poole. Kaebajal tuleb seejuures esitada eraldi kaebused seoses erinevate küsimustega, mitte panna kõike ühte kaebusesse – st eraldi kaebus seoses direktoriga kokkusaamise osas, eraldi kaebus seoses konkreetsele vangla ametniku tegevusega jne. Seega tuleb kaebus kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõudes kaebajale tagastada
121 lg 2 p 1 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub kaebeõigus. 10.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 11. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu summas 20 eurot. Kuivõrd kohus tagastas kaebuse eelkõige seetõttu, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, tagastab kohus ka kaebuselt tasutud riigilõivu lähtudes
(allkirjastatud digitaalselt) 5 Daimar Liiv Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.